Vene aeg (10)

Vene aeg
Balti erikord sai valitsemiskorraks Venemaa Keisririigi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu.
Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele.
*säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele)
Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased . Linnades säilis omavalitsus , kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul , Narval ja Pärnul. Säilisid tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Balti erikord kehtis põhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtinud nn asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korrladust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele.
Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi talupoegade õiguste selgitamiseks. (Selle kohaselt puudus talupoegadel igasugune vabadus. Siinne talupoeg oli pärisori , mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suuruse määras mõisnik. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale.)
Asehalduskord-1783.a. Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus , millega piiratakse märgatavalt aadli ja linnade omavalitsust. Taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga. Kehtis ainult Katariina II valitsusajal.
o Lisati kolm uut maakonda ( Pihkva , Viljandimaa ja Võrumaa)
o Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur.
o Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali.
o Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused
o Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele.
o Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse
o Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi
Daatumid
1710 – Eesti läheb Vene võimu alla
1739 – Roseni deklaratsioon
1739 – esimene eestikeele täielik Piibel
1739 – koolikohustus Eestis
1765 – kohalik kooliseadus nn koolipatent
1802 – Tartu Ülikooli taasavamine
1802 – esimene talurahva seadus
1804 – esimene talurahva seadus „Iggaüks“
Õigusakti nimi
Aeg
Sisu
Positiivsed määrused
1765
*talupojad said õiguse vallasvarale
*õigus ülejääk turustada
*mõisakoormised normeeritakse
*max 30 vitsa - või kepihoopi
*talupoeg võis mõisniku kohta kaevata
„Iggaüks“ pani aluse talurahva seadusandlusele
1802
*talupoja õigus vallasvarale, mida võis pärandada ja müüa
*koormisi reguleeritakse ja neid ei tohi suurendada
*talu jääb pärast peremehe surma pojale kasutada
*talupoegade müümist piirati
Talurahva seadused
1804
*Teokoormiste vastavusse viimine talu tegeliku majandusliku kandevõimega.
*Keelati mõisnikel talupoegade müümine, kinkimine ja pantimine maast lahus.
*Piirati mõisniku õigust talupoega karistada .
*Liivimaal loodi vallakohtud, talurahva seast valitud kohtumehed.
*Talupoegade omavalitsuste kujunemine.
Valgustus
Pietismi ja hernhuutluse järel jõudis alates 18. sajandi keskpaigast uue vaimse vooluna Eesti aladele valgustus. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik . Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte ( aadlikud , pastorid , raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad).
Rahvavalgustusliku kirjanduse eesmärk oli vahendada talurahvale neile arusaadavas vormis praktilisi, eelkõige tervishoiualaseid teadmisi. 1766 . aastal trükist ilmunud eestikeelne populaarmeditsiiniline ajakiri “Lühhike öppetus” tähistab ühtlasi ka eestikeelse ajakirjanduse algust.
Ehkki valgustuse vaieldamatuks teeneks oli pärisorjuse kui probleemi ühiskondlik teadvustamine ja muutmine avaliku mõttevahetuse aineks, jäid enamik valgustuslikke publitsiste oma nõudmistes ettevaatlikeks, pidades näiteks kohest pärisorjuse kaotamist enneaegseks. Tavaliselt piirdusid nad nõudmistega määrata kindlaks talupoegade koormised ja neid vähendada, ning tõhustada samal ajal kooliharidust, kuivõrd harimatute pärisorjade vabastamisele pidavat eelnema pikemaajaline valgustus- ja kasvatustöö.
Sellel poliitiliselt alalhoidlikul foonil paistavad silma kaks pärisorjuse kriitikut, kes ühtlasi esindavad ka Liivimaa valgustuse kahte, vanemat ja nooremat põlvkonda — pastor Johann Georg Eisen ( 1717 –1779) ja literaat Garlieb Merkel (1769–1850). Eisen ei piirdunud oma nõudmistes ainult Balti provintsidega, vaid taotles esimesena pärisorjuse likvideerimist ja talupoegade õigust maaomandile kogu Venemaal.
Katariina II (valitsemisaeg 1762–1796) üldiselt soosiski valgustust , tema valgustatud absolutismi poliitika taotles kogu Vene impeeriumi moderniseerimist ja unifitseerimist. Kavast tulenevalt vähendati tunduvalt Balti provintside senist eristaatust: kaotati tollipiir Eesti- ja Liivimaa ning Venemaa vahel ning kehtestati ülevenemaaline maksusüsteem (pearahamaks) — sellega seoses viidi siinmail esmakordselt läbi ka ülevenemaaline hingerevisjon .
1783. aastal laienes Eesti aladele ka mujal Vene impeeriumis kehtinud kubermangukorraldus — nn. asehalduskord, mis kujutas endast valgustatud isevalitsuse kompromisspoliitikat baltisaksa aadli suhtes.
Katariina järeltulija Vene troonil Paul I (valitsemisaeg 1796–1801) tühistas enamuse Katariina II reformidest (v.a. pearahamaks ja ühtne tolliruum) ja taastas baltisaksa seisuste privileegid nende endisel kujul. Lisaks tabas eesti talurahvast ja linnade alamkihte valusalt nekrutikohustuse laiendamine ka Eesti aladele 1797. aastal.
Rahvaharidus 18.saj.
Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline. Kuna haridusjanuste talupoegade kõrval oli palju umbusklikke, siis seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pääsenud leerist, leeritamata aga ei saanud abielluda . 1739. aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. 1765. aastal andis rahvahariduse arengule olulise tõuke kohalik kooliseadus- koolipatent, mille elluviimist toetas Liivimaa kuberner George von Browne. Patent nägi ette kooli asutamist igasse suuremasse mõisa. Neist said hiljem küla- ehk valla koolid. 18. saj. lõpuks oskaks 60% talupoegadest lugeda.
Eestikeelsed trükised 18.saj.
1739. aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle.18. sajandi alguses hakkasid ilmuma talurahvakalendrid. Alguses olid need vaimuliku sisuga, kuid hiljem muutusid üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetlikke jutukesi.
Usuelu
Põhjasõja tagajärjel olid paljud luterliku kirikud kannatada saanud või hävinud. Talurahvas seas tugevnes taas rahvausund ja hakati ohverdamas käima ning peeti kodudes ohvriaedu. Võistlesid kaks luterliku kiriku religioosset suunda pietism ja ratsionalism. Pietistid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks ainult pähe vaid mõistetaks sügavamalt. Nad kutsusid üles talupoegi meeleparandusele ja neil õnnestus usk rahvale lähemale tuua. Ratsionalistid asutasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Pietismiga arenes ka vennastekoguduste liikumine, mis jättis eestlastele sügava mulje, sest seal olid kõik võrdsed ja algas usuline ärkamine, mis andis eestlastele virgutava tõuke. Liikumise käigus püstitati palvemaju ja rajati kogudusi.
Tartu ülikool
TÜ esmakordne avamine toimus 1632.aastal. Juba Uusikaupunki rahuga oli määratud, et vene valitsejad pidid ülikooli taastama. 1802. aastal niikaugele jõutigi, TÜ allus Venemaa haridusministeeriumile, sellest hoolimata oli TÜ väga iseseisev. Kiiresti saavutati kõrge teaduslik tase. Loenguid peeti saksa ja ladina keeles. TÜ esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot , seal töötasid veel astronoom Wilhelm Struve , füüsik Moritz Hermann Jakobi , embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer , kirurg ja anatoom Nokolai Pirogov , vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin. Tartus töötas Professorite Instituut, rajati Veterinaaria Instituut, Joonistuskooli esimeseks õpetajaks oli Karl August Senff , selle baasil arenes ka kunstielu. Tähtsus: kunstielu elavnemine, eesti keele areng, kultuurielu kõrgaeg -hakkas arenema iseseisev eesti kultuuriväli, eesti keele ja pärimuse uurimine , praegu kasutusel oleva kirjaviisi välja töötamine.