Mõisa ja talu suhted (0)

mõisa ja talu suhted 
eesti aladel ~mõisa 18.saj lõpp 
● eramõisad, kroonumõisad,  pastoraadid  
● kroonumõisad kuuluvad ri gile, on ri gi omanduseks, aga valdavalt neid ei korralda 
ri gi esindajad, vaid üldiselt välja renditud, põhja eestis osakaal väiksem, lõuna eestis 
suurem 
● kehtima jäävad määratud koormised, veidi parem seis kui eramõisates 
● valdav osa eramõisad 
1721 restitutsioonikomisjonid 
1739 Roseni  deklaratsioon  
vastupanu: pagemine  
1765  Browne’i “positi vsed määrused” 
● eesti aladel pole keegi kunagi ni  pikalt valitsenud nagu tema 
● fikseeriti õigus val asvarale, määrati kodukariõiguse pi rid, lubati mõisniku peale 
kaevata 
● ta määrused, peaksid justkui  tooma  olulist leevendust talupoegadel olukorrale, aga 
kuna mõisnikud  seisid  sel e vastu, si s sel e el u vi mine täiel määral oli küsitav 
● õigus mõisniku peale kaevata, anti sel iselt, et  talupoeg  pidi li gse kohustuse ära 
tegema ikkagi, aga sai al es hiljem kaevata, sest kui mõisnik teeb talupojale ülekohut, 
saab mõisnik sel e hüvitada, aga kui  talupoeg  ei tee kohustust ja kaebab, si s ta ei 
saa seda mõisnikule kuidagi hüvitada 
● määratud hoopide arv, mis võis talupojale anda (30 hoopi max) 
● mõisnikke kohustati palkama koolmeistreid talupoegi harima 
 
mõisate tegevusvaldkonnad 
palmse  mõisa vi naköök 
mõisad on olemas, sest aadlikke tabab majanduslik tõus ja see suunatakse uhkete 
mõisakomplekside ehitamiseke 
rikastumine  on võimalik tänu sel ele, et mõisnikele on tööjõud ja  produkt  tasuta, kogu 
tegevus on kasum 
mõisamajandus äärmiselt tulus 
teorendi  osakaal 18.saj kasvab 
● mõisnikele väga suur sissetulek 
● sel eks et suurendada sissetulekut, on vaja talupoegadest veel ja veel tööd välja 
pigistada 
● sunnismaisuse  tekitaja  
● mõisamaa osakaal talumaadega võrreldes kasvab 
● mõisapõldade laiendamiseks võetakse ära talumaad, ehk talupoegade haritavat 
maad 
peategevus: viljakasvatus 
● äärmiselt oluline majanduslik tegevus eestis 
● enam ei müüda ni võrd välja vilja, vaid hoopis viljast toodetavat pi ritust 
● ⅓ kasvatatavast viljast töödeldakse pi rituseks 
● pi ritus peamine, mis raha sisse tooma hakkab 
● pi ritus läheb eelkõige vene turule 
● vi n viljast 2x kal im 
● viljamüüki euroopa poole kehtestavad vene ri gi poolt kehtestatud 
eksporditingimused 
● vi na põletamise ülejäägiga nuumati lihakarja 
● lihakarja kasvatati peamiselt põhja eestis, kuna sealt oli lühem maa loomi peterburi 
toimetada 
● vene ri k vajas pi ritust sõjaväe jaoks, sest sõduritele joodeti alkoholi 
● see oli sel eks, et sõdur oleks julge ja hurraaga läheks sõdima 
mõisad  pidasid  kõrtse 
● kõrtside klientideks olid eelkõige talupojad 
● mõisad teenisid talupoegade arvelt kolme-neljakordset kasu 
● talupojad valmistasid toodangu ja hiljem ostsid seda mõisnikelt 
● talupoegadel probleemid li gse joomisega 
● keeld anda külvi ajal vilja vastu vilja vastu vi na 
● mõisad eesti aladel ni   uhked , sest kõik tegevused tõid kasumit, eriti talupojad 
●  raadi  mõisa  rajajad  olid samuti pi rituse müügiga rikkaks saanud 
 
eesti mõis 18.saj lõpul (pilt) 
 
nekrutikohustus 
koormis  mida varem pole eesti alal rakendatud, aga tuleb vene ri gi valitseja muutumisega 
on nekrutikohustus 
talupoegadel kohustus teenida vene  armees  
Paul I - vene  keiser  1796-1801 
vene  armee  teenistusse sattumine tähendas tol al kindlalt surma,  teenistus  kestis ​25 aastat  
mõisnikud kardavad kaotada tööjõudu, talupojad kardavad kaotada elu 
paul tühistab väga palju asju, mis ta ema on kehtestanud, nt  asehalduskord  ja taastab balti 
erikorra  
ajutine aadlike mõjuvõimu nõrgenemine pöördub 
sõjaväelised kohustused juba enne nekrutivõtmise algust 
● vastutasuks sel e eest, et ta  BaltiSaksa  aadlike õiguste olukorra taastab, tahab 
kehtestada nekrutikohustuse 
● majutamine, ehistustööd ka talupoegade kohustused 
● otsest sõda polnud samas 200 aastat 
● inimkaotused seoses sõjaga ei jää si ski olemata 
impeeriumi laiendamine nõuab sõdureid 
● sel eks hetkeks kui kohustus rakendatakse, on venemaa veelgi  laienenud  
asehalduskorra tühstamise “hind” 
aadlikud  pahased: tööjõud läheb kaotsi 
1797 esimene nekrutivõtt 
●  nekrut  tähendab sõdurit 
● vähemalt 100 000 eestist pärit sõdurit võetakse vene armeesse 
● neid valiti li su tõmbamise asemel, läbi  loosi  
● 2 nekrutit 500 mehe peale 
● “püügipäev” (fangtag)  
● salaja valmistati ette päev, kus hakatakse inimesi sinna võtma, et ettenähtud arv täis 
saadaks, jahiti  sobivas  vanuses inimesi, üldiselt püüti suunata sel iseid inimesi, kes 
olid kohaliku rahvale tüliks või koormaks 
● sõjaväes oli  kvantiteet  üle kvaliteedi, tähtsam oli armee suurus 
● “parem 9 sõrmega isa leivatükki süüa, kui 10 sõrmega kroonukuube kanda” 
● kui oli nt oluline sõrm puudu, polnud inimesest sõjaväes asja ja läbi 
enesevigastamise sai teenistusest vi lida 
 
uuendus- ja äratusliikumised 
1686 - Uus  Testament  lõuna-eesti murdes 
1715  - Uus Testament põhja-eesti murdes 
1739 - trükitakse kgou terviklik pi bel eesti keeles 
rüütelkond oli igasugustele kohustustele vastu ja põhja-eesti keelde tõlkimine jäi venima, 
sest nad ei tahtnud maksta 
emakeelne pi bel oli väga oluline, et näidata et eesti keel on pi savalt arenenud keel 
pietistid 
● esimene usuli kumine, mis põhjasõja järel tegutsema hakkab 
● nende hulka kuuluvaks võib lugeda mitmeid kirikuõpetajaid, kes si n tegutsevad 
●  keskseks  tuumaks/taotluseks võib pidada inimese suuremat  isiklikku   usuelu  
rõhutamist ja osasaamist sel est religioonist 
● tähtis pole mitte 10 käsku vms pähe õppida, vaid seda südamega tajuda ja sel ele 
usule  isiklikult lähemale jõuda 
● saavad  tuntuks  oma jutlustega, kus manitsevad talupoegi vagadusele 
● isikliku usuelu rõhutamine 
●  religioon  sügavam sisemine tunnetamine 
● rootsi ajal ri k pietismi ei toeta, sest rootsi  luterlik  ja ri k tagab sel e püsimist väga 
jõuliste vahenditega  
● kirikuõpetajad väga olulisel kohal, et si n usuelu taastatakse ja käima lükatakse 
● usuelu elavdajad põhjasõja järel 
● südamega tajumine, koged või tunnetad seda 
terviklik pi bel 1739 A. T. Hel e 
hernhuutlased 
●  vennaste  koguduse tegevus 
● pietiste sai pi ritleda kirikuõpetajatega, kes püüdsid talupoegi utsitada vagadusele 
● hernhuutlaste el uvi jaks talupojad 
● rajab 1720. aastatel  Zinzendorf  Saksamaal 
● keskpunktiks sel el li kumisel on hernhuuti nimeline linn, mis asub zinzendorfi  maadel  
● vennastekogudusteks nimetatakse 
● eestis  1740 . algul kuni 12 000 li get 
● paari aastaga talupoegade seas on tegevus haaranud üle 12 000 isiku 
● 1739 on vennastekoguduses väga plahvatuslik aasta ja asi hakkab arenema 
● talupojad tulevad kokku, moodustavad ise kogududse, ei löö ametlikust  kirikust  lahku 
ega eraldunuks vaid moodustavad luteri kiriku kõrvale oma koguduse ja rajavad üle 
eesti sadu palvemaju 
● vennastekoguduses usuga tegelemine  meeldivam , sest sel e sisest tegevust on 
kirjeldatud demokraatlikuks, polnud vahet kes mil isest rahvusest, soost, võimusest 
● tingimusteta pühendumine jumalari gi tööle 
● talupoegadel kombeks põletada ära torupil id, kandled, uhked ri ded jne, pühendusid 
tagasihoidlikkusele 
● talupojad ei käinud enam eriti joomas kõrtsides 
● sotsiaalse protesti ilming 
● avaldus sel ele, et ametlik luteri  kirik  sakslaste ja mõisnike kontrol i al  
● vennastekoguduse sees jagavad kõik kogemusi võrdsetel alustel ja talupojad saavad 
esimese organisatoorse kogemuse 
● see, mis esimest korda  kristlusest  arusaamise rahvani vi b 
brömserbo 
eesmärk pühitseb abinõu