Valgustus Saksamaal (0)

VALGUSTUS SAKSAMAAL

Kestvate sõdade ja militaarse õhkkonna kiuste, levis valgustus ka Saksamaale. Erinevalt prantslastest ei vastandanud sakslased uut mõtteviisi kirikule. Eesmärgiks oli pidev enesetäiendamine. Igaüks pidi saavutama isikliku kontakti jumalaga . Vaimulikel oli 1x aastas kohustus lugeda heebreakeelset Piiblit ja 2 x aastas kreekakeelset.
17. sajandil sai alguse pietism . Ld kl. Pietas – vagadus.
Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663- 1727 )– mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist , vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes Prantsusmaaga , kus taheti valgustuse läbi usust eemalduda.
Sarnaselt Franckele propageerisid ka teised pietistid talurahvakoolide loomist. Suur rõhuasetus oli moraalil ja kõlblusel. Ühiskonda loodeti parandada üksikisiku kõlbelisemaks muutmise kaudu.
Üks esimesi sakslasi, kes hakkas pidama loenguid saksa keeles, oli Christian Thomasius (1655- 1728 ). Seda tegi ta Leipzigi ülikoolis, mille eest saadeti ta linnast minema. Filosoofia eesmärgiks pidi olema üleüldine kasu ja arusaamine, mitte praktilise eesmärgita väitlus
Peale kolmekümneaastast sõda levis emakeele kasutamine teaduses . Saksamaa konservatiivsed ringkonnad töötasid talle vastu. Seda põhjusel, et Thomasius nõudis teaduse ja filosoofia eraldamist religioonist, kuigi ta ise oli sügavalt usklik . Thomasius oli paljuski kõlblusfilosoof. Just kõlblus võimaldab inimesel kodanikuks kasvada. Enda tahe tuleb allutada üldisele. Tulevane ühiskond pidi olema võrdsete ühendus.
Poliitilises valdkonnas toetasid sakslased valgustatud valitseja teooriat sarnaselt Voltaire `le. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim.
G. W. LEIBNITZ –
saksa valgustuse suurim esindaja. Arvas , et jumal lõi küll maailma, kuid lähtus seejuures loodusteadustest. Oli vaja teadlaste igakülgset koostööd. Oli vaja teadlaste seltse.
1700.a. Preisi Teaduste Ühing. Ta kohtus ka Peeter I veenmaks teda looma teaduste akadeemiat ka Venemaal.
Ta nõudis ka lihtinimese heaolu tõstmist ja nende haridustaseme tõstmist, kuna sellest pidi sõltuma tema arvates maa majanduse areng. Ühiskonnakriitikas viljeles kommunistlikke ideid. Tuntud matemaatikuna ja filosoofina. Ta on saksa klassikalise filosoofia tuntuim esindaja.

JOHANN GOTTFRIED von HERDER (1744- 1803 )– Oli Riia Toomkooli asedirektor. Ta oli ka kontaktis Põltsamaa kirikuõpetaja A. W.

Hupeliga.

Hiljem töötas ta Saksamaa kultuurikeskuses Weimaris kirikuõpetajana, tehes koostööd Goethega.
Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki pidas ta vajalikuks ainult seni, kuni rahvas on rumal.
Hariduse kaudu pidi saama õiglaseks. Patriotism pidi olema õiglane, mitte ebaõiglane teiste rahvaste vastu.
Andis välja Euroopa rahvaste lauluraamatu. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu.
19. sajandil hakkas saksa rahvas koonduma ühe rahvuse ja keele ümber.
IMMANUEL KANT ( 1724 -1804)
Oli 18. sajandi II poole suurim filosoof . Sai mõjutusi šoti empiirik David Hume `ilt. Ta õpetas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainest, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit.
Peateos on „Puhta mõistuse kriitika” ( 1781 ). Enne Kanti olid paljud mõtlejad veendunud, et võimaliku inimtunnetuse lõplikud piirid määrab tegelikkuses eksisteeriva koguhulk: me võime omandada üha rohkem ja rohkem teadmisi, kuni ühel hetkel teamegi kõike. Kant aga väitis, et mõistuse tunnetusvõimel on piirid. Tunnetuseks vajalik aine saabub läbi meelte, aga kohandub vastavalt mõistuse omadustele. See, mis jõuab meie teadvusesse on meeleorganite tegevuse tulemus ja inimene ei suuda kogeda seda, mida tema meeleorgan talle ei vahenda. Sellest lähtuvalt ei tea inimene, milline on maailm iseeneses, vaid teab ainult, milline on maailm inimese enda jaoks.
Kanti arvates on suurte filosoofiliste küsimuste puhul, mis on isegi vastandlikud, inimese jaoks alati võrdsed võimalused mõlemaks vastuseks . Näiteks kas jumal on olemas? Inimese mõistuse läbi vastatuna võib vastus olla nii jah, kui ka ei.
Kanti arvates on inimese kõlbluse seisukohalt hädavajalik eeldada, et inimesel on surematu hing; et on olemas jumal ja inimese vaba tahe. Vaba tahe teeb mõistetavaks kõlblusmõisted nagu hea, õige, halb, peab. Juhul, kui ei oleks surematut hinge, inimese vabat tahet jne, siis ei oleks moraalil mingit mõtet ega sisu.