Ajaloo spikker mõistetega (0)

Balti erikord- Venemaa andis baltisaksa aadlikele soodustusi, et neid enda poole võita.
Restitutsioon - Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Kehtis isegi Rootsi mõisnikele, kui nad määratud ajaks oma Balti mõisadesse tagasi elama tulid.
Rüütelkond-
Aadlimatrikkel- Baltimaa aadlike kiri, kus aadlikele anti välisriikide mõju eest kaitseks eesõigus Baltimaades kaubelda .
Roseni deklaratsioon - Parun O.F. Roseni seletuskiri, mis kirjeldas Baltimaade talupoegade õigusi.
Asehalduskord - Aastal 1783 Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus , mis lisas Eestimaa kubermangule viienda maakonna, Paldiski.
Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha.
Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt.
Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõisnike vahel, mida saadeti lahendama sõjaväeosad.
Positiivsed määrused- Kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, piiratud mõisakoormised, põllusaaduste ülejäägid võis talupoeg turul maha müüa.
Pietism - Usuliikumine haritud teoloogide hulgas, mis üritas teha usudogmasid inimestele arusaadavamaks selle asemel, et neid pähe õppida, elavnes usulise kirjanduse väljaandmine, 1739 andsid pietistid välja esimese täielikult eestikeelse piibli, mille viis lõpule A.T.Helle.
Hernhuutlased - Talurahva hulgas levinud usk, mis levitas pietistsmi ideid. Rõhku pandi kõlblikule eluviisile, paljud kõrtsid suleti.
Vennastekogudused - Hernhuutlaste kogudused , levitasid pietistsmi ideid. Rõhku pandi kõlblikule eluviisile, paljud kõrtsid suleti.
Ratsionalism - Usuliikumine, mis taunis Baltikumis valitsevat pärisorjust. Jutlustajad pakkusid sageli kasulikke teadmisi ja tarku nõuandeid.
Kalendrikirjandus- Talurahvale mõeldud lugemismaterjal, mis sisaldas rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid.
"iggaüks..."- 1802. ja 1804. aasta talurhvaseadused, mille tähtsaimaks punktiks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine.
Vallakohus- Talurahvakohus, mille kohtumeesteks olid talupojad ise. Suuresti oli see mõisniku kontrolli all, kuid siiski suur samm talurahva eneseteadvuse ja õiglustunde kasvatamisel .
Nekrut - Vene sõjaväes aega teeniv meessoost isik.
Maamiilits - Regulaararmeele toeks mõeldud maakaitsevägi.
Priinimi - Pärisorjusest loobumise tulemusel talupoegadele pandav perekonnanimi.
Magasivili - Talupoegade ühisvili, mida sai nälja ajal võtta.
Vallatalitaja- Valla kogukonna eest hoolt kandev isik, valiti talupoegade seast.
Vöörmönder- Vallatalitaja, kes tegutses Liivimaal.
Mõisamoonakas- Mõisapõldudel tööd teinud palgatöölised.
Metskapten - Ilma erihariduseta laevakapten.
Kadakasakslane - Eesti soost edukas kaupmees , kes üritas varjata oma Eesti päritolu.
professorite instituut-1828-1839 Tartu Ülikooli juures töötanud keskus, kus õpetati välja õppejõude teistesse Vene impeeriumi kõrgkoolidesse.
Estofiil - Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri.
Maltsveti liikumine- 1850-ndatel aastatel Järvamaal ja Harjumaal levinud liikumine, mis seadis eesmärgiks rahvast raskest majanduslikust olukorrast läbi usu päästa.
Vohnja Jaan- Eesti talupoeg , kellel õnnestus esitada Katariina II-le kaebekiri Eestimaa kubermangu talupoegade kehva elu üle.
O.F. Rosen - Liivimaa maanõunik, kes koostas Roseni deklaratsiooni.
W. von Lauw.- Põltsamaal tegutsenud mõisnik, kes tootis pudeleid, aknaklaasi ja isegi kallihinnalist portselani.
Katariina II- Venemaa keisrinna , valitses 1762-1796. Taotles Balti aadlike privileegide kaotamist ja üritas venestada Baltikumi alasid.
G.Browne- Riia kindralkuberner, kes püüdis valitsemist korraldada sõjaväelise lähenemisega. Üritas parandada talurahva olukorda.
A.T. Helle- Jüri kiriku õpetaja, viis lõpule esimese eestikeelse piibli tõlkimise.
A.W.Hupel- Põltsamaa pastor , levitas rahva seas raamatuid ja osales lugemisseltside moodustamises.
Fr.G.Arvelius- Talurahva lugemiseks mõeldud kalendrites avaldati tema kirjandust, kus talupoega kujutati kui mõisniku ustavat alamat.
Fr.W. Willmann- Talurahvale mõeldud juturaamatuid kirjutanud autor, kelle looming oli talurahva seas väga levinud.
G.Merkel- Liivimaa talupoegade kurba elu kujutanud kirjanik, kelle loomingul oli Euroopas sügav mõju.
J.Ch. Petri - Eestimaa talupoegade kurba elu teravalt kritiseerinud kirjanik.
Aleksander I- aastal 1801 Venemaal võimule tulnud keiser . Ta oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma , olenevalt Eestimaa rüütelkondade järgnevatest sammudest talurahva kaitsmisel.
Kihnu jõnn- Eestimaa kubermangu kuulsaim metskapten.
G.Fr. Parrot - Tartu ülikooli esimene rektor, tänu kelle headele suhetele Aleksander I-ga oli Tartu ülikoolil lai autonoomia ja rahaline toetus.
W. Struve - Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus astronoom .
M.H.Jacobi- Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus füüsik.
K.E.von Baer - Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus bioloog, kes avastas imetajate munaraku.
J.Cimze- Valgas asetsenud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar.
O.W. Masing - Andis aastail 1821 -1823, 1825 välja „Marahwa näddalaleht“-e.
Fr.R. Faehlmann - Tartu ülikoolis arstiks õppinud ning hiljem lektoriks hakanud mees, kes aastal 1838 rajas Tartus Õpetatud Eesti Seltsi.
J.Köler- Venemaal kuulsaks saanud maalikunstnik , võttis osa Eestimaa rahvaliikumistes.
Ph. Karell - Keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst, võttis osa Eestimaa rahvaliikumistes.
J.Leinberg- Asutas aastal 1850 Maltsveti liikumise, mis seadis eesmärgiks rahvas raskest majanduslikust olukorrast läbi usu päästa.
1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt?
- Kehtima jäänud senised seadused ja maksukorraldused peatasid Baltikumi arengut; valitsema jäänud luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir ei lasknud Venemaalt sisse negatiivseid mõjusid ning see aitas Baltikumil säilitada oma arengutaseme.
2)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel.
- Eestimaa kubermangus ei tuntud 18. saj. algul veel kartulit , mistõttu oli oht jääda nälga halva viljasaagi korral; Eestimaa kubermangu talupoegadel oli sama vähe õigusi kui mujal Venemaal, ehk olid pärisorjad; neid on veel aga hui ma neid otsida viitsin.
3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule?
- Eestimaa kubermangule lisati 5. maakond - Paldiski, kuid see kaotati asehalduskorra lõpuga; kõik maakonnakeskused said linnaõigused, mis arendas suuresti kaubandust üle kogu Eestimaa; Baltimaade poliitiline korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga : mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur ja linnade raed saadeti laiali, linnade valitsemiseks moodustati linnaduumad, kuhu valiti esindajaid igast ühiskonnakihist, mis muutis linnade valitsemist senisest demokraatlikumaks.
4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused
- 18. Saj. keskel olid paljud mõisnikud veel seda meelt , et talupoeg on vaid pärisori ja mingeid muutusi vaja pole, kuid üksikud, uuemate väljavaadetega mõisnikud pooldasid üleminekut väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. 1765 . aastal väljastatud positiivsete määrustega said talupojad õiguse vallasvarale, ülejäänud vilja võis talupoeg turul maha müüa ja pandi piir mõisakoormistele, mida mõisnik muuta ei võinud.
5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis
- Juba Põhjasõja aastail Baltikumis levima hakanud usuliikumine, mis levis peamiselt haritud baltisakslaste hulgas, talupoegade seas levis pietism hernhuutluse nime all. Pietism pani rõhku usudogmade arusaamisele, mitte pähetuupimisele, pietistid tõlkisid esimese eestikeelse piibli,
6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned!
- Vennastekoguduste liikumine ehk herhuutlus oli talurahva seas levinud pietismi kõrvalharu, mis tõi usku rahvale lähemale, ehitati palvemaju ning hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, torupille ja viiuleid. Paljud kõrtsid pandi vähese huvi tõttu kinni kuna pietism toonitas kõlbelise elu tähtsust.
7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga
- Ratsionalism seadis eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise. Ratsionalistllikud õpetlased jagasid lihtrahvale kasulikke näpunäiteid ja teadmisi.
8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang!
- Selle tähtsaimaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, mis andis talupoja järglastele kindla eluaseme , kust ei tohtinud mõisnik taluperet välja visata kui kõik koormised mõisale olid täidetud. Liivimaal võeti säärane määrus vastu aastal 1804 ja Eestimaal 1802. Samuti nähti ette ka teokoormiste normeerimine talu majandusliku kandevõime suhtes, mis ei lasknud ebaviljaka või suure põlluga talupoegadele suuri teotöid ja koormisi peale panna.
9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850)
- Talurahvas ei pidanud nüüd mõisnikku küll teenima , kuid oma eluaseme pidid nad mõisnikult nüüd välja rentima. Algusaastatel ei toonud see talupoegade ellu suuri muutusi, sest ka edaspidi sõltuti mõisnikust. Seoses pärisorjuse kaotamisega, pandi Eestimaa talupoegadele nüüd lisanimi ehk priinimi. Enamasti panid selle mõisnikud ja hiljem kõik saksapärased perekonnanimed eestistati.
12) Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel
– Eestimaal kujunesid välja 3 suurt laevaehitussadamat : Häädemeeste Pärnu lähedal, Käsmu Põhja-Eestis ja kogu Saaremaa rannik Sõrve poolsaarest Kihelkonnani. Peamiselt ehitati purjekaid Riiga ja Peterburgi kaubareiside tegemiseks. Paljusid laevu juhtisid metskaptenid ehk merekoolihariduseta kaptenid. Suureks sissetulekuallikaks sai salakaubandus. Põhja-Eesti ranniku talupojad vahetasid Soomes vilja soola vastu, mida sai läbi Eesti suure hinnaga Venemaale maha müüa. Suure huvi tõttu asutati üle Eesti merekoole ning juba aastal 1868 tegi esimene eestlaste laev reisi Ameerikasse.
– 1863 kehtestatud passiseadus lubas talurahval üle kogu Vene impeeriumi reisida ja elama asuda , paljud eestlased asusid elama Peterburgi(64 tuhat ) ja Pihkva kubermangu(25 tuhat).
– Suurimaks tööstusettevõtteks Eestis kujunes 1858. aastal Narvas rajatud Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi villa ning kuni 19. sajandi lõpuni jäi Narva Eesti tähtsaimaks tööstuskeskuseks. Kaubandus oli elavam sadamalinnades nagu Pärnu ja Tallinn. Talupoegade kanda jäid vähem tulutoovad tegevusalad. Need eestlased, kes olid saanud kauplemise teel edukaks, muutusid kadakasakslasteks ehk saksastusid ja häbenesid oma Eesti päritolu.
– 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle mõju hariduse arengule
- TÜ taasavati aastal 1802 ning seda asus juhtima Aleksander I -ga lähedalt tuttav G.F.Parrot. TÜ's tegutsesid paljud maailmakuulsad teadlased nagu W.Struve, H.Jakobi ja K.E.von Baer, kes aitasid tuua Eestit maailmapildile. Samuti tegutses TÜ juures Professorite Instituut, mis koolitas välja õppejõude teiste Vene impeeriumi ülikoolidele.