Rahvuslik liikumine, talurahva seadused (0)

* Rahvakoolide võrgu kujunemine (usufanaatikud, herhuutlased ja pietistid rajasid koole ) *Eestikeelsete väljaannete mitmekülgsus: 1739 – Piibli Eesti keelde tõlkimine; 1731 – Eesti maarahva kalender(Ma-Rahwa kalender); 1766 – Esimene eestikeelne ajaleht “Lühhike õppetus…”*Mõisate ümberehitamine barokstiili ( kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.* 1730 . ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid – täieõiguslikud aadliperekonnad.*18. sajandi teisel poolel püüdis Katariina II ühtsustada Balti kubermangude seadusandluste Vene tsaarivõimu seadustega.*1765 – Broeni patent – talurahvas sai õiguse vallasvara omamiseks ning põllusaaduste ülejääke võis vabalt turustada.
Talurahva seadused:* Talupoeg võis päranduseks saada talu.*Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine.*Mõisnike kodukariõigust piirati 2 päevase aresti või 15 kepihoobiga, kus juures taluperemehed vabastati sellest üldse.*Õigus kogu oma vallasvarale.23. mai 1816 – Eestimaa talurahvaseadus ; 1819 – Liivimaa talurahvaseadus Mõlemale kirjutas alla Aleksander I. 1817 – võeti vastu Kuramaal talurahva seadus.Seaduste sisuks oli: * Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks; *Maa jäi mõisnikule; * Talupoeg võismaad mõisniku käest rentida; *Koormised asendati rendilepingutega.Tulemused ja tagajärjed: *perekonnanimede panek ; *talupoja isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; * mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida.
Rahvuslik Liikumine: rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev inimene (rahvuslik ärkamisaeg)
Eeldused: *Maa rahva, see on eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel . 1866 a. – võeti vastu valla seadus; *Eestlaste haridustaseme suurenemine. Koolidevõrgutihenemine, kujunes emakeelne rahvuskool, kirjaoskuse levik; *Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine. 1872. a. Eesti kirjameeste selts. Võeti vastu otsus, et levitada Põhja-Eesti kesk murret; *Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks; *Eesimeste eestlaste eneste hulgast võrsunud haritlaste ilmumine . Näited: 1802.a. taasavati Tartu Ülikool. Haritlased: Kristjan Jaak Peterson , Fr. Robert Faehlman , Fr. Reinhold Kreutzwald . Rahvusliku liikumise eesmärgid: *Kaotada Balti sakslaste privileegid (eelised); *Tagada eestlastele rahvuslikud ja poliitilised õigused. Rahvusliku liikumise juhid: J. Voldemar Jansen , Carl Robert Jakobson , Jakob Hurt . Rahvusliku liikumise üritused: *1857 a. “ Perno Postimees ” J.V. Jannsen . * 1862 a. Ilmub “Kalevipoja” rahvaväljaanne. *1864 a. “Eesti Postimees”. 1865 a. Laulu ja mänguselts “ Vanemuine ” (Jannsen). *1869 a. 18-20 juuni Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. *1870 a. (Valmib Peterburi Paldiski raudtee , esimene Eestis) J. Hurda kõne, saada suureks vaimult. * 1872 a. asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. *1878 a. Viljandis hakkab ilmuma ajaleht “Sakala”. *1884 a. Otepää kirikus õnnistatakse sinimustvalget lippu. *1868 a. J.Hurdi kõne. Arusaamatused Jakobsoni ja Hurda vahel. Tüli põhjus Lutheri usk. Jakobson ja Jansen => põhjuseks ajakirjandus. Göler ja Hurt => põhjus kooli rahade pärast. (Göler pakkus, et võiks raha anda väljarändajatele). Rahvusliku liikumise tähtsus: *tõusis eestlaste enese teadvus ja arenas rahvustunne; *pandi alus laulu- ja mänguseltsidele, millest hiljem kujunes rahvuslik teater; *laulupidude traditsioon; *eesti keels ajakirjanduse algus; *hariduse edendamine.