Eesti 18.-19. sajandil (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Eesti kultuur

Sellest ajast on pärit Toompea loss Tallinnas. Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks Kivisild ja ülikooli hooned, viimaste projekteerijaks oli J. W. Krause. Kultuuripilt 19.sajandi I poolel Endiselt võis eristada baltisaksa kõrgkultuuri ja eestlaste talupojakultuuri. Baltisaksa kultuur oli tugevalt seotud Saksamaaga. Baltisaksa kultuur avaldas omakorda tugevat mõju eestlaste kultuurile. 19.sajand on aeg mil eesti tänapäevakultuur alguse sai. Tartu Ülikool 18.sajandi lõpul keelas Vene keiser Paul I Vene riigi kodanikele välismaal õppimise. Seepärast tuli Venemaal rajada uued ülikoolid, nende seas taasavati 1802 Tartu Ülikool. Tartu Ülikoolist kujunes kohaliku ülemkihi vaimseks keskuseks. Tartu ülikoolis oli algselt 4 teaduskoda. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimeseks rektoriks oli G.F.Parrot. Ülikooli juures töötasid tuntud teadlased: astronoom W.Struve, füüsik M

Ajalugu

8

rtf

Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil

vahel nt.Puuaiasõda.  Pietism ja selle roll · uus usuvool · taotles usu sügavamat tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist · aitas kirikul üle saada kiiremini Põhjasõja järgsest seisust · luteri usu lähendamine rahvale · usu dogmade päheõppimine asendus seletamise ja arusaadavaks muutmisega · elavnes usulise kirjanduse väljaandmine · 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle) · levis pastorkonna hulgas Hernhuutlastele iseloomulikud jooned · uus usuvool · levis talurahva hulgas · propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust · moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja · koguneti lageda taeva all või palvemajades · astuti välja vanade kommete vastu · kuritegevus kadus · talupoegade eneseteostus tõusis

Ajalugu

4

docx

Vene ja Rootsi aeg

1849/56 uued talurahvaseadused- andis talupojale võimaluse endale talu osta, raharent. Mõisnikud ei tohtinud seda mõisamaaks muuta. Talupoegade koormised- mõisa ees: endiselt peamiseks teotöö (teorent) + naturaalandamid ja rahamaksud (nt. vakuraha). Riigi ees: pearaha ja nekrutimaks. Kogukonna ees: teedekorrastamine, magasiaida ja koolide ehitamine, jne. Kiriku ees: kirikumaksud. Rahvaharidus ja kõrgharidus Rootsi ajal 1632- avati Tartu Ülikool 1637- Eesti keele esimene grammatika Heinrich Stahli poolt 1684- õpetajate seminar Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1686- Forselius käis Stockholmis kuninga jutul 1693- ilmus J. Hornungi ladinakeelne Eesti grammatika 1710- venelased vallutasid Pärnu, suleti Tartu Ülikool KÕRGHARIDUS- Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga kasvataja. Tänu tema jõupingutustele loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631

Ajalugu

6

doc

Vene aeg + Balti erikord

Üüed ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ja valga-Võru-Pihkva. 20saj algul Haapsalu- Tln. Laia-ja kitsarööpalised liinid. 20saj algul kõigil linnadel(va Kuressaare) raudtee ühendus. Kiirenes uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine. Kaubavahetus avardus, transiidiveokid sadamatest. Peamine sisseveo sadam tln-masinad, keemia,kivisüsi), väljavedu Pärnu-vili, lina, puit. Sisekaubanduse areng. Linnastumine-sajandivahetuseks pea iga viies Eesti elanik linlane. 20saj algul 20 linna, suurimateks:Tln, Tartu, Pärnu, Narva, Valga. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete ja raudtee ümber kujunenud alevikud, kuhu koondusid käsitöölased, kaupmehed, töölised ja ametnikud. 19saj Ip linnaelanikeks peamiselt sakslased, kelle käes juhtpositsioonid ja kes valisid ka linna juhtorganid. IIp linnaelanike ülekaal eestlastel-raskemad, viletsama sissetulekuga ametid. 1860ndate lõpuni püsis tsunftisundlus, 1877 Vene linnaseadus,

Ajalugu

8

docx

Ajalugu, Uusaeg

isegi sisevaenlasteks. Avalik arvamus ründas järjest teravamalt Balti erikorda ning välispoliitiliselt peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. (* Selline saksavastasus saabus haripunkti I ms ajal, mille tagajärjel hakati baltisakslasi lausa represseerima. Sellele vaatamata jäid baltisakslased isevalitsusele lojaalseks kuni 1917.a.) Talurahva omavalitsus 1802-1804 talurahvaseadused Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis 18.-19. saj vahetusel päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Põhjuseks olid valgustusideede levik Euroopas ning tähelepanu pööramine inimõigustele. 1802. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada

Ajalugu

8

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

· 1704 juuni ­ Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli ­ Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. ­ Vallutati Narva linn · 1708 ­ Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni ­ Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 ­ Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. ­ Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 ­ Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000­140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine

Ajalugu

16

docx

Eesti 19. sajandil

Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta.

Ajalugu

24

docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

d 19.saj · 1801 ­ Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 ­ Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 ­ vallakohtute loomine. · 1806 ­ ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 ­ pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 ­ pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 ­ Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 ­ seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 ­ Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 ­ Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 ­ 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on".

Ajalugu

Kommentaarid (0)