suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Ka tänapäeva ühiskonnaski tuleb ette palju küsimusi seoses teaduse, universumi, usu ning riigi valitsemise kohta millele siiani pole ühtseid vastuseid leitud. Valgustusajal arenesid välja filosoofide ja teadlaste uued ideed ning et neid realiseerida, tõestati neid mitmesuguste katsetega. Valgustusfilosoofia levik oli väga oluline maailmapildi ja korra edasisele arengule. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele. Valitsuskord muutus demokraatlikumaks ning talurahva elu paranes. Väga olulisel kohal oli haridus. Kasutatud kirjandus · H. Piirimäe. "Inimene, ühiskond, kultuur III. Uusaeg" · Eneke nr.4 · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/valgustusajastu_euroopas_mariare mmelkoor.htm · http://et
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil ,
SISSEJUHATUS Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. aoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks.
........................................................................................................................................ 20 Sissejuhatus 2 Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades
. ..................1 - 2 Valgustus absolutism ......................................................................................... .................3 Tähtsamad valgustaja .......................................................................................... ..........4 - 7 Prantsusmaa valgustamine ..................................................................................... ........8 - 9 1 Valgustusajastu Valgustusajastu - ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonda ja ideoloogiat teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. usust maailma mõistuspärasesse korrastatusesse ja inimmõistuse võimesse maailma tunnetada sai alguse kõiki elualasid haaranud ühisk. aktiivsus ja tahe senist, peamiselt
Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 1804) VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti Prantsuse filosoof Rene Descartes. Valgustusajastu valmistasid ette avastused loodusteadustes. Kõige
Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud
Kõik kommentaarid