Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal

Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 1. Vastureformatsioon, selle edusammud Eestis. TV lk. 37 ül. 1 Vastureformatsioon- Liivimaa katoliku kiriku organisatsiooni taastamine 16.saj II poolel (Poola ajal) ja luterluse mõju vähendamine Edusammud Tartus: · Rajati jesuiitide gümnaasium, mis oli tol ajal kõrgeima haridustasemega kool Eestis · Loodi tõlkide seminar, et koolitada preestrikutseks ka kohalikke Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ? Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus, see lämmatas katoliikluse. 2. Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust. 1684.a avati Tartu lähedal piiskopimõisas õpetajate seminar, kus hakati koolitama välja õpetajaid rahvakoolidele

Ajalugu

4

doc

Eesti kultuur

Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu

Ajalugu

10

doc

Kordamisküsimused - Põhjasõda, Rahvusvahelised suhted, Balti erikord, rahuleping, agaarreformid

Kordamisküsimused 1) Iseloomustage rahvusvahelisi suhteid Põhja-Euroopas 17. sajandi lõpul. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas

Ajalugu

6

doc

Hernhuutlaste roll eesti kultuuriloos

Ajaloost 18. sajandi esimesel veerandil laastas Eestimaad rängalt Põhjasõda Venemaa ja Rootsi vahel (1700- 1721). Selle tagajärjel läks Eesti Vene impeeriumi koosseisu. Sõjas ja sellele järgnenud katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. Pärast Põhjasõda olid endiselt valitsevaks luteri usk ja kirik.Kiriku sees oli rahutu, kuna olid teatud vastuolud konservatiivsete ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Pietismi esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730

Kultuurilugu

5

doc

Ajalugu: eesti 18. sajandil

Gümnaasium Eesti 18. sajandil · Põhjasõda oli 1700­1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da · Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi

Ajalugu

15

doc

Eesti ajalugu

1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv ­ 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke

Ajalugu

9

doc

Kokkuvõte 18. sajandist Eestis

sajandist Eestis Põhjasõda: (Ülevaade kronoloogias.) Peeter I ja Katariina I Eestis: Peeter I viibis Tallinnas üheksal korral. Ta on öelnud: ,,Kui Tallinn ja Rogerwiek oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja euroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva madalikule, vaid siia." Valitsejana tegeles Peeter I Tallinnas viibides mitte ainult kohalike ettevõtmiste ja probleemidega, vaid pidi siit mujale saadetud ukaaside ja korralduste kaudu jätkama kogu Vene riigi administratiivse ning sõjategevuse juhtimist võitluses Rootsi ja Türgi vastu, rahvusvahelisi sidemeid arendades, Venemaad euroopastades ja oma uut pealinna rajades. Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas 1711 detsembris, 1714 jaanuaris ­ veebruaris, 1715

Ajalugu

36

docx

AJALOO SUULINE ARVESTUS

AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem)

Ajalugu

Kommentaarid (0)