Ajaloo KT, 10. klass. Eesti 19. saj (1)

AJALOO KT
1. Erinevused Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel(baltierikord).
Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavaltsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir.
2. Muutused asehalduskorra ajal.
Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda ), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus ), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri.
3. Talupoegade olukord 18. sajandil.
Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena.
4. Linnade arv, suurused ja maakonnad vene ajal.
16. sajandi lõpuks oli Eestis kümme linnaõigusega asulat . Vana aja lõpul oli Eestis kokku juba 12 linna. Varauusajal elas Tallinnas vaid veidi üle 10000 elaniku. Tartu, Narva ja Pärnu elanike arv ei ületanud 3000-4000 elaniku piiri. Ülejäänud linnade rahvaarv püsis tuhande elaniku ringis . Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa(+Paldiski maakond, mis jäi püsima lühikeseks ajaks), Pärnumaa, Viljandimaa , Tartumaa, Võrumaa, Saaremaa, (Valgamaa, mis hõlmas põhiliselt Läti ala)
5. Erinevused vene aja usuliikumiste vahel.
Pietistid (kirikuõpetajad) püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Hernhuutlased (talupojad) tähtsustasid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ning sotsiaalset võrdlust ja vendlust. Ratsionalistid(pastorkond) kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust ja rõhusid õpetlikele jutlustele.
6. Haridusastmed vene ajal.
Koolikohustus kehtis vaid neile 7-12 astastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. 1765 . aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, võidi mõis kooli pidamise kohustusest ka vabastada.
7. Talurahvaseadused 19. sajandil.
1802/1804 Talud päritavaks, koormised õiglaseks
1816/1819 Talupojad vabaks, priinimed, koormiste tõus
1856 /1849 Teorendi maksmise lõpetamine, talude krunti ajamine, võimalus talu päriseks osta
1863 uus passiseadus - liikumivabadus vene riigi piires
1865 keelati mõisnike kodukariõigus
1868 keelati teorendi maksmine lõplikult
8. Vallakogukonna ülesanded.
Vallakohtute loomine(mõisniku, peremeeste ja sulaste esindaja),
magasivilja kogumine,
vaestehoolekanne(algul külakorda käimine, pärast vaestemajad),
valla juhtide valimine(Eestimaal talitajad, Liivimaal vöörmündrid),
kohaliku kooli toetamine (remonditööd ja rahaline toetus),
teede ja sildade korrashoid jne.
9. Mida ja millest toodeti Eestis 19. sajandil?
villatöötlemine - kalev( tekstiil )
puuvill - kedratud puuvill (venemaal riideks)
paber
tsement , tellis , lubi
villa-, jahu- ja saeveskid
masina- ja metallitööstus
Mõisted
1. baltierikord - eriolukord (seadused jms.) Baltikumis
2. restitutsioon - riigistatud mõisate tagasiandmine nende omanikele
3. aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete eriline nimekiri
4. rüütelkond - (3 Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa), koondasid siinseid aadlike, kaitsesid nende õigusi ja lahendasid kõiki kohalikke küsimusi
5. pearahamaks - uus maksukorraldus
6. hingeloendus - inimloendus(et panna kirja maksukohustuslik elanikkond)
7. Roseni deklaratsioon - seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta
8. positiivsed määrused - riigi sekkumises siinsesse elukorraldusse nähti ohtu, sunniti vastu võtma positiivsed määrused, mis andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele
9. maapäev - rüütelkonnad käisid koos, omavahelisi jutte rääkimas
10. puuaiasõda - talupojad olid vastu pearahamaksule(pearaharahutused) ja Räpinas läksid aiateivastega varustatud talupojad sõdurite vastu
11. pietism - usuvool , mis levis peamiselt kirikuõpetajate seas, oldi vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ja püüti usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas
12. hernhuutlus - usuvool, mis levis talurahva seas(ka vennasteliikumine), pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust
13. ratsionalism - usuvool, mis levis pastorkonna seas, õpetlikud jutlused , kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones valitsevat pärisorjust, tähtis rahva harimine, valgustamine
14. kindralkuberner - monarhi määratud ja talle vahetult alluv kubermangu kõrgeim valitsusametnik
15. kuberner - kõige olulisem võimuesindaja kubermangus, allus ametlikult senatile, kuid tegelikult tuli riigiasju ajada siseministriga, ei saanud mööda vaadata kindralkubernerist
16. kroonupalat - (juhtis viitsekuberner) majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile
17. nekruti värbamine - talupoegade sõjaväeteenistusse värbamine
18. priinimi - pärisorjusest vabastamisega anti talupoegadele mõisnike poolt perekonnanimed
19. vallakohus - seal lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõuti sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvati avaliku korra järele ja hallati vallalaekaid ning magasiaitu
20. vallakogukond - talurahva kui seisuse omavalitsus, kujunev kogukond väljendus esialdu peamiselt mitmesuste kohustuste kollektiivses kandmises
21. magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta
22. külakorda käima - vaesed saadeti talust talusse, kus neile mõneks nädalaks ulualust ja toidupoolist anti
23. tekstiil - riidematerjal( vill , siid jms.)
24. ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool
25. kreiskool - maakonnakeskustes asuv kool, 2-3 aasta joossul teadmisi eelkõige matemaatikast , loodusteadustest ja geograafiast
26. koolisundus - kooliskäimisekohustus
27. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised
Peeter I - vene tsaar, restitutsioon. Baltisakslased said oma mõisad tagasi. Kehtestati Balti erikord.
Katariina II - vene tsarinna, asehalduskord . Tahtis, et kõik oleks Venemaaga ühtne.
Aleksander I - vene tsaar, kaotas pärisorjuse.
George Browne - Riia kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika elluviimisel. Katariina II määratud. Viis läbi asehalduskorda. Positiivsed määrused.
Anton Thor Helle - Jüri kirikuõpetaja, viis lõpuni Vana Testamendi eesti keeles toimetamise. Tänu temale on meil esimene eestikeelne piibel .
Filippo Paulucci - 1812 -1829 kindralkuberner, viis küllalt kindlakäeliselt ellu keskvalitsuse poliitikat ning talurahvaseaduse läbisurumine oli paljuski just tema teene. Juhtis kindralkubermangu, aga ta ei tahtnud, et talurahvas vabaks saaks. Oli sõjaväelise mõtlemisega ja kindlakäeline. Talle ei meeldinud Balti erikord nagu Katariina II-legi.