100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
164 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
ROOTSI AEG 1. Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale? Läänemere soodsa geograafilise asendi tõttu olid kõik nendest aladest huvitatud. 2. Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu seista. Orduriik andis end Poola kaitse alla ja Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid taotlesid Rootsilt abi. Rootsit omakorda kannustas igipõlise vastase Taani kinnistumine Liivimaal. Kui Poola ja Venemaa olid juba rahu sõlminud, võitlesid Rootsi, Taani ja Poola juba omavahel, sest nad kõik olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. 3. Miks ei ole 1560. aasta talurahva ülestõus nii tuntud ajaloosündmus kui Jüriöö ülestõus? 1560.aasta talurahva ülestõusul tapeti see talurahvas ootamatu rünnakuga üsna kohe, Jüriöö ülestõusul suudeti aga palju korda saata. Jüriöö ülestõusul olid ulatuslikumad tagajärjed ja see andis julgu
Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maanõunik- ehk Landrat, ajasid rüütelkonna asju(12), (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Tegelesid küige olulisemate küsimuste lahendamisega. Maamarssal(L)/Peamees(E)- tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse andtud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad
Liivi sõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1558-1583. Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas August II tugev, Taani kuningas Fre
* reduktsioon äge, L vastu * luteri usk ja saksa keel * Patkuli vastutegevus * tollipiir * 1694 L maanõunike kolleegiumi * kujuneb Balti erikord (aadlikel laialisaatmine piiramatu võim kohalike elanike ja küsimuste üle) Asehalduskorra ajal * üritatakse kaotada aadli privileege ja ühtlustada Venemaa arengut * siinsete aadlike mõisad pärisvaldusteks
· Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kõrgkultuuri loomine · Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861 1917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - polii
maad kasutusel ja sündimuse kasv) · sisseränded naaberaladelt(kõige enam vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, kalupoegi - põhja- ja läänekaldal, Peipsi idakaldal;soomlased - virumaal ja harjumaal-pagesid siia kohustuliku sõjaväe teenistuse eest;lätlased - Lõuna-Eestis;rootslased - Lääne-Eesti väikesaartel) suur nälg · 1696-1697 - Rootsi valitsusaja lõpul tabas eesti rahvast seinise ajaloo suurim näljahäda · hiline kevad ja lausvihmades suvi põhjustas täieliku ikalduse, talv tuli külm ja pikk · lisandus tüüfus ja düsenteeria · ohviks 70000-75000 inimest · Virumaa Palmse mõisnikud olid ainsatena abivalmid aitama põhjasõja mõju eesti rahvaarvule · kahanes enam kui poole võrra · Lääne-Eestis suri u. 3/4 elanikkonnast · mõned kohad olid täiesti inimtühjad · Põhjasõjaga kaasnes katk(1710-1711)
kohtadest hõredamalt asustatud kohtadesse, negatiivseks osutus senise asustuse järjepidevus, mis soodustas talurahva pärisorjastamist. Mandrile kolis ka palju saarlasi kes 1620.a moodustasid veerandi Eesti elanikkonnast. Sisse rändas ka Vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi jne. Samuti ka soomlasi, kes pagesid kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. Eesti lõuna aladele aga asusid elama lätlased. Suur näljahäda Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eestis senise ajaloo suurim näljahäda. Hiline kevad ja lausvihmades suvi põhjustasid täieliku ikalduse. Otsa tuli ka kohe külm ja pikk talv. Lisaks näljahädale lisandusid ja tüüfus ja düsenteeria. Kõige enam suri inimesi (75 000), 1697.a kevadel. Asustus 18. sajandil Põhjasõjaga kaasnenud katku tulekuga (1710-1711) ja eelnenud näljahädaga, kahanes rahvastiku arv veel enam kui poole. Osa piirkondi jäid üldse inimtühjaks. Suure katku järgset rahvaarvu on hinnatud umbes 170 000 inimese kanti.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid