10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Heltsuuuu
Õppematerjali autor
koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva kalendrite näol. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte. Ehituskunst Põhjasõja järgne majanduslik rusutis takistas ehituskunsti arengut. 18. saj. I poole kuulsaim ehitis on keskvalitsuse korraldusel püstitatud barokkstiilis Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel kasvas ka mõisnike jõukus ning nad said rajada suurejoonelisi mõisakomplekse. Tuntuim neist on Palmse mõisaansambel. 18.sajandi lõpul hakkab barokki välja vahetama klassitsistlik arhitektuur. Sellest ajast on pärit Toompea loss Tallinnas. Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks Kivisild ja ülikooli hooned, viimaste projekteerijaks oli J. W. Krause. Kultuuripilt 19
kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlikud said oma hariduse Saksamaa kõrgetes ülikoolides ning kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes. Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal(Tartu ülikooli katkemine), raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine, kirikuhooned olid laastatud, kiriku mõju oli kahanenud, piiskoppe ametisse ei pandud ning rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. Suur murre toimus 1739. aastal, millal ilmus esmakordselt piibli eestikeelne tõlge AntonThor Helle poolt.
PÕHJASÕDA Põhjused: · Taanile, Poolale ja Venemaale ei meeldinud Rootsi ülemvõim Läänemerel Eeldused: · Venemaa ja Poola olid sõlminud vaherahu Türgiga polnud mujale vaja sõjaväge · Rootsis oli näljahäda · võimule oli saanud 15-aastane kuningas Karl XII 12. veebruar 1700 Poola väed ründavad Riiat. Seda ei suudeta kohe vallutada ja asuti pikaajalisele piiramisele. Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja. 12. september Vene väed jõuavad Narva alla 19. november Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased · Vene vägedele oli tuisk vastu · püssirohi oli otsakorral · moona ei saanud juurde vedada · sõdurid olid näljas
Kontrolltöö nr IV 1. Vaimuelu 18.saj (pietism, Vennastekoguduse liikumine, teoloogiline ratsionalism) Pietism on usuvool mis levis peale Põhjasõda. Pietistidest kirikuõpetajad kutsusid rahvast usuvabadusele s.t inimene ei tohi olla mässaja ja peab suutma Piiblit ise lugeda. Pietistidest kujuneski välja Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust
Hermann Jacobi, ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. · 1802 taasavati ülikool Tartus. · Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond. · 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkoraldused: Kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: 1) Maakondades- kihelkonnakool ja kreiskool.
lähistel nende edasitung seiskus. · Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene väejuhatus koondas täiendavaid väeüksusi Baltikumi, et vajaduse korral tagasi tõrjuda liitlaste võimalikke dessante. · Sõja-aastatel tuli elanikel täita erakorralisi koormisi. Baltisakslased impeeriumi teenistuses: · Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.saj. teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. · Tuntuim baltisaksa ohvitser tollases Vene armees oli kindlasti Michael Andreas Barclay de Tolly. · Baltisakslased jäid isevalitsusele lojaalseks kuni 1917. Aastani. TALURAHVA OMAVALITSUS Talurahva seadused 19.saj Eestis: Põhjused: · Majanduslikud põhjused: 1)mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine. 2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid.
vakusekohus. Talupoegade õigused Saaremaal olid suuremad kui mandril. Seda tõestavad rikkalik hoonestik ja elamu avarus. Siiski olid kõige rõhuvamad ka nende jaoks mõisakoormised. Liivi sõja ajal põgenes saarele ka mõjukaid inimesi, kaupmehi ja käsitöölisi. Alevik kasvas jaa 1563. aastal sai hertsog Magnuse antud õigustega Kuressaarest linn. Kuressaare oli tähtis sadamalinn, tähtis vilja väljaveos. 2. Eesti kolme kuninga valduses. Poola aeg Lõuna-Eestis Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poola kuningale nõudsid Liivimaa aadlikud, et nende eesõigused jääksid puutumata. Kuninga järgi nimetatud Sigismund Augusti privileeg tagaski aadlile tema senised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Luteri usk pidi säilima ja ametikohad täideti sakslastega. Kogu sõja perioodil aga näitasid siinsed aadlikud ennast pigem väheusaldatavana ja
tihe laevaliiklus ja kauplemine Läti, Soome, Venemaa, Rootsiga salakaubandus asutati merekoole 1864. a rajati merekool Heinastesse Vaimuelu Tartu ülikool taasavati 1802. aastal, hakati mõtlema uute ülikoolide rajamisele, taheti tõkestada mässuliikumist Impeeriumi aladele, Eestis otsiti uut võimalust saada kõrgharidust, Vene alamad ei tohtinud LääneEuroopas õppida Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu,arsti,õigusja filosoofiateaduskond Esimene rektor G.F. Parrot, tema sõprus keisriga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse, ülikool sai peahoone, tähetorni, anatoomikumi, raamatukogu ja kliiniku Õppekeel oli ladina ja saksa keel Õpilasteks olid Balti kubermangu tudengid, välismaalased, Venemaa üliõpilased Ülikoolis õppisid kuulsused: astronoom W.Struve, füüsik M.H. Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E von Baer Ühtluskooli astmed: vallakool, kihelkonnakool, kreiskool, gümnaasium 1828
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid