Vene aeg (1)

Eesti pärast Põhjasõda: eestlaste arvukus langes kriitilisele piirile. Maa oli laastatud ja inmieste elujärg vilets. Haldusjaotus jäi samaks mis Rootsi ajal.
Balti erikord: Balti aadli omavalitsuse kinnitamine Vene võimude poolt. Omavalitsuse säilitasid ka linnad. Linnavõimuorganiks jäi raad ,mis otsustas linnaeluküsimusi ja andis kodaniku õiguseid.
Balti erikord garanteeris baltikumi püsimise Saksa kultuuriruumis. Balti provintsides domineeris Luteri kirik .
Talurahva olukord halvenes 18.saj II poolel, seda väljendab ka Roseni Deklaratsioon .- Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta (1739)
Eesti 18.saj II poolel. Venemaa keisrinnaks sai Katariina II. Tema eesmärgiks oli keskvalitsuse võimu tugevndamine ja ääre alade allutamine keskvõimule. Sel eesmärgil kehtestas ta 1783 Balti provintsides asehalduskorra (muudatused nii administratiivses kui ka poliitilises korralduses.) Balti aadli privileegid kaotati. Peale tema surma Balti erikord taastati.
18.saj keskel tekkis surve mõisnikele, et nood talupoegade elu kergendaksid. Oluline osa oli siin valgustusideede levimine baltikumis luteri kiriku õpetaja kaudu. Peamine nõue oli pärisorjuse kaotamine. 1765 a.kinnitas liivimaa kinral kuberner nn.positiivsed määrused(tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormiseid ja anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale.)
Vaimukultuur 18.saj vaimse kultuuri kandjaks jäi luteri kirik . Luteri kirik pööras suurt tähelepanu talurahva lugemisoskusele. 1739. tõlkis Jüri kiriku pastor Anton Thor-Helle kogu piibli eesti keelde.
Luteri kirikus saksamaal tekkisid kolm uut suunda.

Pietism- Pietistid taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. Nad lähendasid luteri usku rahvale ning elavnes ka kirjanduse väljaandmine.

Vennaste kogudused- 1730 -ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, mis võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Enamik kirikuõpetajaist suhtus vennastekogudusse pooldavalt, kuna see tõi rahva religioonile lähemale.
Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Eriti paistsid silma need pastoritest kirjamehed, kes tegelesid eesti kirjakeele parandamise ja kirikukirjanduse väljaandmisega. Rajati uusi koole , et valmistada noori ette kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Ühtlasi taheti välja juurida rahvausundi jäänuseid.
3.Ratsionalism-18. Saj lõpuks jõudis baltikumi, saavutades valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Ratsionalistid kritiseerisidühiskonna sotsiaalset korraldust , pärisorjust. Kirkikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja Johann Georg Eisen . Põltsamaa pastor August Wilhem Hupel.
Pärisorjuse kaotamine Eestis. 19.saj sajandi algul olid balti provintsid ainsad, kus prooviti maaelu reformida.
1.mujal euroopas oli pärisorjus juba kaotatud , muutes selle venemaale prestiisi küsimuseks
18.saj. II poolel hakkas mõisnike elujärg paranema aga samas hakkasid nad elama luksuslikumalt ja väljaminekud suurenesid. Pärisorjuslik mõisamajandus ei tasunud ennast ära.
Mõisnikele tugevnes ühiskondlik surve. 1801 sai venemaa keisriks Aleksander I. Ta ostsustas korraldada reforme balti provintsides. 1.1082/04-talurahva reformid .(õigus vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, ning et talu ei tohi ära võtta ja et seda saab pärandada.)
2.1816/19 nende seadustega kuulutati talupojad pärisorjusest vabaks st. talupoegadele anti perekonna nimed e. Priinimed. Reaalselt jäi talupoeg ikkagi mõisaga seotuks, sest maa jäi endiselt mõisniku omandiks ja kui ta tahtis talus edasi elada pidi ta mõisnikuga sõlmima rendilepingu ja põllul edasi töötama.

Eesti rahvaluule kogumist algatas J.Hurt.
C.R. Jakobson oli rahvusliku liikumise radikaalne tegelane. Ta kritiseeris balti sakslasi ja oli vene valitsemise suhtes sõbralikum. Kriitiseeris ka lutri kirikut. Tegutses peamiselt Viljandis, kui asutas oma ajalehe Sakala. Läks tülli Hurda ja Jannseniga.
1866 aasta vallaseadus . Selle seadusega vabanes valla kogukond mõisniku eeskoste alt ja muutus täielikult iseseisvaks. Talupoegade omavalitsus koosnes nüüd mitmetest üksustest 1)vallatäiskogu( sinna kuulusid kõik taluperemehed ja osad nn maata mehed.) Täiskogu valis valla volikogu, mis funktsioneeris valla valitsusena. Seda juhtis vallavanem. Vald majandas ennast ise. Lisandusid ka valimised.
Vallareformi olulisemaiks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eeskoste alt. See andis omavalitsusele senisest avaramad tegutsemisvõimalused.