Kinnisvaraõiguse Seminar 2 (0)

Kinnisvaraõigus I Anton Makarjev, GE-3
Evelin Jürgenson
Küsimused TSÜS ja AÕS seminariks
1. Mis juhtub maatükile jäänud ehitisega asjaõiguse lõppemisel?
Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. §54.(3) TSÜS
2. Kuidas on isikud TSÜS’is jagatud?
Juriidilised ja füüsilised isikud 2. Osa TSÜS
3. Mis on pettus?
Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. §94.(1) TSÜS
4. Kuidas on defineeritud elukoha mõiste?
Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. §14.(1) TSÜS
5. Mis on tehing?
tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus ) – suunatud õiguslike tagajärgede tekkimisele (nt leping) §64.(1) TSÜS
6. Tsiviilõiguse allikad on …
Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. §2.(1) TSÜS
7. Mida tähendab füüsilise isiku teovõime?
Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. §8.(1) TSÜS
8. Millises vormis võib tehingut teha?
Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. §77.(1) TSÜS
9. Tsiviilõigused ja –kohustused tekivad …
tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. §5 TSÜS
10. Mis on vara?
Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. §66 TSÜS
11. Mis on tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne?
Käesolevas seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. §1 TSÜS
12. Kes on avalik-õiguslik juriidiline isik?
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. §25.(2) TSÜS
13. Kuidas toimub tsiviilõiguse rakendamine?
Käesolev seadus jõustub selle rakendamise seaduses sätestatud ajast. §170 TSÜS
14. Tsiviilõiguse esemed on …
asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. §48 TSÜS
15. Mis on esindusõigus ja nimetage erinevad esindusõiguse liigid.
Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. §117.(1) TSÜS
Volitus ja seadusjärgne esindusõigus §117.(2) TSÜS
16. Subjektiivne tsiviilõigus on …
juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist
17. Päraldis on …
Päraldis on vallasasi , mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. §57.(1) TSÜS
18. Mis on eksimus?
Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. §92.(1) TSÜS
19. Millised asjad ei saa olla õigusobjektideks?
Õigusobjektideks ei saa olla asjad, mis ei ole mitte kellegi omad (voolav vesi, õhk)
Õigusobjektiks ei saa tänapäeval olla inimene.
20. Mis on hõljumisaeg?
Hõljumisaeg on ajavahemik tehingu tegemisest kuni tingimuse saabumiseni või selle saabumise võimatuse ilmnemiseni. §106.(1) TSÜS
21. Kas erametsas on teistel isikutel lubatud marju korjata?
Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku loal. §167.(2) AÕS
22. Asjaõigused on …
Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid , reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. §5.(1) AÕS
23. Millisel juhul on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kinnistusraamatust kande
kustutamist?
Kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. §66.(1) AÕS
24. Asjaõiguste puhul kehtib liikide fikseerituse põhimõte. Selgitage, mida see tähendab?
- uusi asjaõigusi ei saa poolte kokkuleppel luua. Asjaõigused tehakse teatavaks valduse ja kinnistusraamatu kaudu. Seega ei eksisteeri asjaõiguses lepinguvabadust nagu see on võlaõiguses. Lepinguvabadus kehtib asjaõiguses kui lepingu sõlmimise vabadus.
25. Mille kohta peetakse kinnistusraamatut?
Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. §51.(1) AÕS
26. Kinnisasja olulised osad on …
Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. §54.(1) TSÜS
27. Kuidas valdust omandatakse?
Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. §36.(1) AÕS
28. Milline on lahendus sellisel juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis
oleva asja jagamise viisi suhtes?
Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. §77.(2) AÕS
29. Mis on aluseks asjaõiguste järjekoha määramisel?
Asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega (AÕS § 59 lg 1). Kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras (AÕS § 59 lg 2). Kanded saavad järjekohad, mis omavad suurt tähendust kinnisasjade sundmüügil.
30. Kuidas võib vallasomand tekkida?
Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. §92.(1) AÕS
31. Kas seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata? JAH
Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. §141.(1) AÕS
32. Millises vormis peab olema tehtud kinnisasja omandamise tehing?
Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. §119.(1) AÕS
33. Mille poolest erinevad kaasomand ja ühisomand?
Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. §70.(3) AÕS
Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. §70.(4) AÕS
34. Mis on valduse rikkumine?
Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. §40.(3) AÕS
35. Nimetage omandiõiguse ülemineku võimalused.
Asja võõrandamine
Asja valduse üleandmine
Asja omandiõiguse üleandmine
36. Kas kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema
kinnisasjale ulatuvate puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad ?
Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud. §149.(1) AÕS
37. Millistel juhtudel kantakse märkus kinnistusraamatusse?
muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks §63.(4) AÕS
38. Millistel tingimustel võib kasutada kallasrada?
Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. §161.(2) AÕS
39. Omanikul on õigus asja …
Omanikul on õigus asja vallata , kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. §68.(1) AÕS
40. Kuidas kinnisomand võib tekkida?
Kinnistusraamatu kandega §641 AÕS
Kinnistusraamatu kande igamisega §123.(1) AÕS
Omandamine igamisega §124.(1) AÕS