Õigussuhte olemus ja mõiste (0)

Õigussuhte olemus ja mõiste

Inimkäitumise aktid , mis on kantud õiguse ideest ja milles leiavad väljenduse õigusaktides sisalduvad käitumismastaabid. Jutt on õigussuhtest kui ühiskondlike suhete liigist.
Õigussuhe on üheltpoolt tüüpiline inimkäitumise akt. Õiguse poolt korrastatus annab käitumisele ja sellisetele suhetele spetsiifilise iseloomu ja me saame rääkida õigussuhetest.
Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks.
Õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne.Nimelt realiseeruvad õigussuhtes õiguse subjektide tegevuses subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.
Juriidilised kohustused ja subjektiivsed õigused ongi õiguse subjektide faktilise käitumise kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks.
Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.
Reflektsiooniõigus-olukord, kui subjekt nõuab riigorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist

Subjektiivne õigus

Terminiga „õigus“ ei tähistata mitte ainult korda, vaid ka õigustust-see on subjektiivne õigus.
R. Ihering määratles subjektiivset õigust kui õiguslikult kaitstud huvi. Teise teooria kohaselt on subjektiivne õigus õiguslikult kaitstud tahtevõim/võim. Võim ja huvi määravad subjektiivse õiguse olemuse.
Eraõiguses võib subjektiivse õiguse liigitada lähtudes tagatud õiguse sisust:

Absoluutseteks subjektiivseteks õiguseteks. Kujutab endast õiguslikku võimu inimese või asja üle teda vahetult mõjutada ja kolmandate mõju välistada.Need on õigused millelegi. Igaüks on kohustatud seda õigust silmas pidama! Nt. perekonnaõigus , asjaõigus (omand)

Relatiivseteks subjektiivseteks õigusteks. Ehk nõudeõigusteks, mis annavad õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust. Osalt on need nõudeõigused seotud võlasuhetega( müüja nõue hinna tasumiseks) ja osald on need nõuded mõeldud ainult täieliku õigusliku võimu realiseerimiseks(omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks)

Konstitutiivseteks ehk õigustmoodustavateks õigusteks. Mis annavad selle omajale võimu ühepoolselt õigust muuta. Piisab ühepoolsest tahteavaldusest, et tekiks, öeldaks üles või muudetaks subjektiivset õigust. Nt. edasikaebamisõigus, lepingu ühepoolne annuleerimine.
Objekti järgi, millele subjektiivsed õigused on suunatud, jaotatakse nad eraõiguses isiku-, perekonna- ja varanduslikeks õigusteks.

Isiku või individuaalõigused. Need on suunatud õiguse omanikule endale. Kehtib põhimõte, et keegi ei tohi takistada isiku vaba arengut.

Perekonnaõigused. Need kuuluvad abikaasadele. Nii võivad vanemad nõuda tagasi oma last igaühelt, kui see on lapse vanemate tahte vastaselt kellegi kolmanda juurde sattunud.

Varanduslikud õigused. Need on suunatud varanduse režiimile. Nad teenivad õiguslike subjektide majanduslikke huvisid. Siia kuuluvad asjaõigused(omand, piiratud asjaõigus), ka autoriõigus , isiku( võlausaldaja ) nõudeõigus teise isiku ( võlgnik ) vastu ja pärimisõigus , st õiguslik võim pärandile.
Subjektiivsete õiguste küsimuse lahendamine avalikus õiguses on tunnistus demokraatlikust ja õigusriigile orienteeritud ühiskonnast.
„Korraline õigustee“ avaliku võimu vastu. Kõigile kodanikele võimaluse loomine vajadusel ka riigivõimu vastu astuda. Kehtib subordinatsioonisuhe.
Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust osavõtuks, huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksiku heaks; huvi individuaalse tegevusvabaduse vastu riiklike rünnete eest.
Lähtudes nendest huvidest saab subjektiivseid avalikke õigusi liigitada:

Subjektiivsed avalikud õigused avalikust elust osavõtuks. Siia hulka kuuluvad nn poliitilised õigused nt. aktiivne ja passiivne valimisõigus .

Üksiku õigused ühisolemisele. Siia kuuluvad nt. riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks; nõudeõigus rohkemmakstud maksude tagasisaamiseks; nõudeõigus teatud kindla haldusakti vastuvõtmiseks riigiasutuse poolt; korralise kohtutee kasutamise võimalus avaliku võimu vastu.

Vabadusõigused . Milleks on eelkõige demokraatlikes riikides sätestatud põhiõigused ja vabadused .
NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA .

Juriidiline kohustus

Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused.
Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab . Antud juhul on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse. Omaniku nõudeõigus korrespondeerub vahetult asja õigusliku aluseta valdaja juriidiline kohustus tagastada see asi seaduslikule omanikule.
...Selliste õiguste ja kohustuste vahelist sidet võib nim ka õiguste ja kohustuste korrespondeerumiseks.
Igaüks on kohustatud absoluutset subjektiivset õigust silmas pidama ja seda mitte rikkuma.
Juriidiline kohustus on vajalik käitumine, mida tuleb teostada vahetult või lõppastmes õigustatud isiku ehk subjektiivse õiguse kandja huvides.
Igasugune käitumine ei ole juriidiline kohustus. Vajalik käitumine, selle käitumise määr, peab tulenema objektiivsest õigusest.

Õiguse subjektid

...on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad . Nendeks on isikud, kes osalevad õiguslikus elus. Kõik need isikud, kes võivad olla osalejateks õigussuhtes.
Õiguse subjektiks on inimene. Ainult inimene on õigustatud ja kohustatud. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga.
Objektiivse õigusega on kindlaks määratud, missuguseid kohustusi saab inimene kanda ja milliseid õigusi omada.
Õigusvõime on inimese võime omada õigusi ja kanda kohustusi.
Teovõime tähendab inimese võimet oma tegudega omandada õigusi ja kanda kohustusi. Teovõime algab täisealiseks saamisega .
Õiguse subjektideks võivad olla ka seaduse alusel loodud inimeste ühendused - juriidilised isikud. Juriidilised isikud luuakse seaduse alusel teatud funktsiooni teostamiseks.Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle orgnid. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja-kohustudi, välja arvatud need, mis on omased üksnes inimesele.
Juriidilised isikud liigitatakse eraõiguslikeks ja avalik õiguslikeks:

Eraõiguslik juriidiline isik on : täisühing , usaldusühing , osaühing , aktsiaselt, tulundusühistu , sihtasutus ja mittetulundusühing .

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on: riik ja kohaliku omavalitsuse üksus.
Demokratiseerimine- protsess, milles antakse avalik-õiguslikud ülessanded seadusega iseseisvatele institutsioonidele. NEID institutsioone võib liigitada:

• Avalik-õiguslikeks korporatsioonideks
  
• Avalik-õiguslikeks asutusteks
  
• Avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ehk fondideks
  

Õiguse obekt

Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks .
Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved , mis võivad olla õiguse objektiks.
Mõistega õiguse objekt on hõlmatud kehalised esemed ja teised mittekehalised esemed- seadusest tulevnevatel juhtudel teatud õigused, nõuded jam objektiivsed väärtused.
Asjad omakorda võivad olla: kinnisasja ja vallasasjad; asendatavad või asendamatud; äratarvitatavad või äratarvitamatud; jagatavad või jagatamatud.
Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud – sõidukid , kodumasinad, raamatud, loomad jn
Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega.
Õiguse objekt võib olla asjade kogum. Päraldis on õiguse objekt. Päraldis on vallasasi , mis, olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.