Pähklid (1)

Kutsekool - Toit - Kokandus

5 VÄGA HEA

Sisukord

Sissejuhatus .............................................................. 3

India pähkel .............................................................. 4

Kastan ...................................................................... 5

Kookospähkel .......................................................... 7

Kreeka pähkel .......................................................... 8

Maapähkel ............................................................... 9

Mandel .................................................................... 10

Para ehk Brasiilia pähkel ........................................ 11

Pistaatsia pähkel ...................................................... 12

Sarapuupähkel ......................................................... 13

Kokkuvõte ............................................................... 14

Kasutatud kirjandus ................................................. 15
Sissejuhatus
Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium , magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid on isegi minu enda lemmik toiduained. Seetõttu tegin isegi suure huviga seda refraati, et isegi veel rohkem neist teada saada.
India pähkel
Nakari vilja seeme .
India pähkli kodumaa, nagu nimigi ütleb, on India.
Vitamiinidest sisaldab India pähkel kõige enam A-vitamiini ja B-grupi vitamiine ning mineraalainetest tsinki .
Nakari taime tegelik vili on ligikaudu neeru- või poksikindakujuline luuvili , mis kasvab ebavilja otsas. Luuvili kasvabki kõigepealt ning seejärel telib õieraost ebavili . Tegeliku vilja sees on üksainus seeme ( nakar ehk akažuupähkel ehk india pähkel ehk kašupähkel). Aasia köögis on nakarde kasutamine toiduvalmistamisel laialt levinud, näiteks valmistatakse kana nakardega. Samuti tehakse maapähklivõi sarnast määret. Nakrad on väga õlirikkad ning neid lisatakse ka mõningatesse teistesse pähklivõidesse, et õlisisaldust tõsta.
Kastan
Kastaneid ostes peaks vaatama, et need oleks rasked, terve läikiva koorega ega loksuks kesta sees (sel juhul on sisu kuivanud). Kuna värsked kastanid sisaldavad kuni 50% vett, lähevad nad üsna kergesti seest hallitama. Säilitama peaks neid külmkapis.
Vahemere ääres söödi kastaneid juba enne Rooma impeeriumi tõusu, koos roomlastega levisid need ka põhja poole. Eriti palju söödi tärkliserikkaid kastaneid mägistel aladel, kus teravilja kasvatada ei saanud – talupoegadele oli see talvel peamine toit.
Toored söögikastanid meenutavad maitselt magedavõitu sarapuupähkleid. Röstitud kastanid on klassikaline Lääne-Euroopa suupiste , mida müüakse tänavatel kärudelt.
Kastanite lamedale poole lõigatakse noaga suur rist . See-järel pannakse nad söepannile küpsema. Aeg-ajalt tuleb kastaneid segada, et nad põlema ei läheks. Kodus võib kastanid sama hästi ka pista 15–20 minutiks ahju 200-kraadisesse kuumusse.
Kui kastanid on valmis, on neile lõigatud rist lillena avanenud ja keskelt paistab kollakasvalge sisu, mille magusaks muutunud maitse meenutab külmavõetud kartulit . Kastanid tuleks koorida siis, kui nad on veel kuumad, sest jahtudes jääb sisemine paberit meenutav kest uuesti kastani sisu külge kinni.
Teine traditsiooniline viis värskeid kastaneid toiduks valmistada on keetmine . Terved kastanid pannakse külma vette ja keedetakse 20–30 minutit. Kastanid võib enne keetmist pooleks lõigata, sel juhul keeduaeg lüheneb. Eriti hästi sobivad keedetud kastanid püreede valmistamiseks.
Kastanid kõlbavad nii soolaste kui ka magusate toitude valmistamiseks. Nad sobivad hästi liha, aedviljade ja/või seentega nii praadides kui ka suppides. Palju kasutatakse kastaneid täidiste valmistamiseks, näiteks USA-s topitakse neid tänupühal kalkunisse. Samuti tehakse kastanitest desserte.
Nüüdisajal kasutatakse kastanitest tehtud jahu küpsetiste, näiteks leibade ja kookide , samuti püreede ja kreemide valmistamiseks. Kastaneid saab säilitada külmutatult, konserveeritult, kuivatatult või vaakumpakendis . Valmisroogadest on väga tuntud kastanipüree, mida süüakse lihatoitude juurde. Normidega on määratud, et kastaneid peab pürees olema vähemalt 38%, ülejäänud osa on vesi, suhkur, õli, pektiin ja eri maitselisandid. Kastaneid võib süüa ka toorelt , näiteks salatites, nagu teisigi pähkleid. Samuti võib kastaneid kas põhjalikult keeta või kergelt kupatada ja hiljem erisuguste katetega glasuurida. Tänapäeva kiire elutempo juures saab kastanitest maitsva toidu ka mikrolaineahjus. Ent kõige enam röstitakse kastaneid sütel. Röstimisel eemaldub kest ja järele jääb läbiküpsenud toitaineterikas sisu. Vahemere maades on lahtisel tulel grillitud kuumad kastanid eriline maiuspala, eriti jõulude ajal ning aastavahetusel. Söödavaid kastaneid kasutatakse magustoitudes: kompvekkides, jogurtites, jäätistes, võietes jm. Eraldi magustoiduna müüakse suhkrustatud kastanilaaste. Kastan oma mitmekülgsuses kõlbab nii soolaste kui ka magusate roogade koostisse.
Kookospähkel
Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks.
Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama. Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta küljest lahti ja see on siis kopra. Igalt palmilt saadakse 5 kuni 30 kg koprat. Koprat kogutakse ja saadetakse maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning pressimisjäätmed on loomadele tunnustatud jõusöödaks.
Kuigi kookospähkli viljaliha sisaldab vähem rasva kui teiste kuivade pähklite oma ( mandlid , maapähklid), peetakse seda ikkagi kõrge küllastunud rasvade sisaldusega viljaks. Samuti sisaldab kookospähkli viljaliha vähem suhkrut, kui teiste puuviljade oma ( banaan , õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest.Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse.
Kookospiim parandab seedimist ja kosutab energiavaeguse korral. Kääritatud kookospiima kasutatakse edukalt veini- ja likööritööstuses. Kookospiimast saab meeldiva kokteili , kui sellele lisada sulatatud jäätist ja purustatud puuvilja- või marjatükke ning aniisiseemneid. Pähkli kuivatatud sisu kasutatakse riivitult kondiitri - ja kosmeetikatööstuses, see on tooraineks kookosõli ja -või saamisel. Käärinud kookospiimast valmistatakse veine , likööre ja kookosäädikat, mis on mahedam kui õuna- või tavaline söögiäädikas. Riivitud kookoshelvestega võib kaunistada kooke ja lisada neid šokolaadile.

Kreeka pähkel
Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on Kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E-vitamiini sisaldus.
Lõunamaa rahvad peavad Kreeka pähklit külluse, jõukuse ja pikaealisuse sümboliks. Kaukaasias ja Moldovas püsib siiani tava, et kauaoodatud lapse sünni puhul istutatakse pähklipuu – siis kasvavat temast terve ja õnnelik inimene. Levinud on ka arvamus, et kui inimene sööb vähemalt 3 Kreeka pähklit päevas, pikeneb tema eluiga seitse aastat.
Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina.
Kreeka pähkli tuum on kujult eriliselt sopiline ning seetõttu meenutab inimese peaaju . See on andnud alust arvamusele, nagu soodustaks Kreeka pähklite söömine aju arengut ja vilgast mõttetegevust.
Kreeka pähkel sobib eriti hästi juustukõrvaseks. Meil on traditsiooniks süüa pähkleid lihtsalt eraldi toidukorrana. Kreeka pähklite tuumad sobivad hästi ka puuvilja- ja juustusalatitesse, erinevatesse soolastesse (külmad supid, riisiroad, linnu- ja lambaliha , munatoidud, kastmed ) ja magusatesse (puuviljamagustoidud, meega maiustused ) roogadesse. Valmistatakse ka väga kvaliteetset toiduõli.
Maapähkel
Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel ( Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim , mille seeme on maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel.
Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili , mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga.
Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi. Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne-Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega Hiina pähkliks nimetati. Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi.
Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India.
Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid.
Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele
Mandel
Hariliku mandlipuu seemne söödav tuum.
Mandleid süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult. Kasutatakse ka kondiitritööstuses, samuti martsipani valmistamisel. Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfümeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks. Mandleid müüaks tevelt või mandlilaastudeks töödeldult. Mandlilaastud on suurepärane vahend tortid, kookide ja magusroogade kaunistamiseks , sobivad aga ka näiteks kala paneerimiseks. Terved mandlid on kaetud kaneelipruuni kilega, millel on mõrkjas maitse. Kile eemaldamiseks tuleb kasta mandlid kuuma vette, siis eraldub kile sõrmede vahel kergesti. Mandlid on põhitooraine martsipani valmistamisel.
Parapähkel ehk Brasiilia pähkel
Parapähklipuu seeme.
Parapähklipuu kasvab Lõuna-Ameerikas Amazonase madalikel , parapähklid on väga kõrge toiteväärtusega. See sisaldab rohkesti E-vitamiine, seleeni ja rauda. Kui olla botaaniliselt täpne, siis tegu polegi ehtsate pähklitega: parapähklid on hoopis seemned. Nimelt peitub kogukas kõvakestalises viljas tihedalt kokkupakituna 12-25 segmenditaolist seemet. Neid seemneid tuntakse maailmas paljude nimetuste all: Brasiilia pähklid, parapähklid, Brasiilia kastanid, parakastanid, võipähklid jne. Nii kujult kui ka paigutuselt meenutavad nad kõige rohkem apelsiniviile.
Brasiilia pähkel on viljade unikaalsele koostisele üks hinnatumaid pähklipuid kogu maailmas. Parapähkli tuumad sisaldavad lisaks õlile proteiine millest väärtuslikemad on seleenproteiin, metioniin jt. Seleeniproteiine peetakse looduslikeks antioksüdantideks - raku vananemist pidurdavateks aineteks . 100 g parapähkleid sisaldab ligi 1500 mikrogrammi seleeni. Inimene vajab päevas 300-350 mikrogrammi seleeni, seega piisab tema seleenivajaduse katmiseks ühest parapähklist päevas. Parapähkleid süüakse vahetult või näksitakse segus teiste pähklite ja kuivatatud puuviljadega.
Väga hinnatud on nad röstitult, kusjuures pärast röstimist veeretatakse neid suhkru- ja kakaosegus.
Parapähkleid lisatakse veel šokolaadile, jäätisele, kondiitritoodetele, neist tehakse head kallihinnalist pähklivõid.
Võib kasutada kookospähkli asemel.
Pistaatsiapähkel
Pistaatsiapähkel on hariliku pistaatsia vili. Ta on luuvili, mis mõneti meenutab mandlit, kuid on viimasest väiksem ja värvuselt roheline. Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka. Pistaatsiapähkel sisaldab rohkelt valku ja kroomi, samuti eeterlikke õlisid. Pistaatsiapähkleid süüakse niisama maiusena, küpsetatult või kasutatakse kondiitritoodete valmistamisel. Neid ka röstitakse ja seejärel soolatakse. Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli, mis leiab kasutust farmaatsia - ja parfümeeriatööstustes.
Sarapuupähkel
Sarapuu vili on sarapuupähkel ehk metspähkel. Umbes 75% maailma metspähklite toodangust pärineb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, ülejäänud toodang tuleb Itaaliast , Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest, Iraanist ja Kaukaasiast.
Sarapuupähkel on valgu- ja kiudainerikas. Samuti sisaldab B- ja E-grupi vitamiine.
Tavaliselt müüakse sarapuupähkleid, millelt on kõva koor juba eemaldatud. Küll katab pähklit veel tumepruun mõrkja maitsega kile. See tuleks söömiseks ja toiduvalmistamiseks eemaldada. Selleks röstitakse pähkleid kuival pannil või praeahjus. Kuumuse käes pähkel paisub ja koor tuleb lahti. Sarapuupähklite maitsegi paraneb kuumtöötlemisel oluliselt
Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa , pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks.
Kokkuvõte
Peale selle, et pähklid on meile kasulikud on nad ka väga maitsvad . Ning oma välimuse ja omaduste tõttu kasutatakse neid ka palju kokanduses. Pähklid on kasutusel toiduainetetööstuses, just õli tootmiseks, aga ka farmaatsiatehastes paljude ravimite valmistamisel. Pähkliõli on eriti populaarne kogu maailmas, sest on saadud külmpressimise teel ja seetõttu säilitanud kõik pähklites olevad toitained.
Pähkliõli sobib raviks: organismi nõrkus, suhkruhaigus, kõhuvalud, kõhukinnisus, mao- ja soolehaavandid, nahahaigused, veresoonte lubjastumine, südame- ja veresoonkonnahaigused, kopsutuberkuloos , maksahädad, ainevahetushäired, reuma ja teised liigestehaigused jm. Pähkliõli võime valmistada ka ise, soovitatavalt kreeka pähklitest:
* 0,5 kl peenestatud pähklitele vala peale 1 kl tavalist või veel parem külmpressitud õli
* kuumuta vesivannil paar tundi, kurna, jääk kasuta toitudes
* hoia külmkapis pikemat aega ja võta sealt õli eeltoodud haiguste korral 1 tl 3 korda päevas enne söö
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:S%C3%B6%C3%B6davad_p%C3%A4hklid_ja_seemned
http://www.valgamaa.kok.ee/oppe/Iina2/index.html
http://www.germundkaup.ee/pahkel.html
http://www.epl.ee/laupaev/366912
http://www.vilmix.ee/public/files/Mandli-%20pistaatsia%20tort.pdf
http://www.stockmann.ee/portal/4506/
http://raamatupidaja.ee/192517art/
14

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 38 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

typsik Õppematerjali autor

india pähkel kastan pähklilised pähklid kreeka pähkel sarapuu pähkel

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:S%C3%B6%C3%B6davad_p%C3%A4hklid_ja_seemned

Sarnased õppematerjalid

odp

Pähklid

PÄHKLID KREEKA PÄHKEL Nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu noorendab immuunsüsteemi! Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim

Toiduainete õpetus

doc

Pähklid

TALLINNA TEENINDUSKOOL PÄHLKLID referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Pähklid.............................................................................................................................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel...................................................................................................................................4 India pähkel.............................................

Toiduainete õpetus

docx

Referaat pähklitest

vajalikke ja kasulikke rasvaineid. Lisaks on neid kerge taskusse pista ja kaasa võtta, ilma et peaks muretsema riknemise, mahutavuse või muljumise pärast. Pähklite tervislikud omadused teevad neist väga olulise toiduaine, mida kinnitavad ka paljud uuringud. Sisaldades kiudaineid ja kasulikke rasvu, muutuvad nad täiuslikuks südameravimiks, sest vähendavad kahjuliku LDL-kolesterooli hulka kehas. Mõned pähklid on ka väga valgurikkad, ületades selles isegi traditsioonilisi valgupomme linnuliha, kala ja loomaliha. Vitamiinide ja mineraalide osas on neile ka raske vastu saada ehk veel üks argument, miks pähklite osa oma toidus suurendada. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. India pähkel Vitamiinidest sisaldab kõige enam A- ja B-grupi vitamiine ja mineraalainetest tsinki, mis parandavad lihastoonust

Kokandus

doc

PÄHKLID

Iraanist ja Kaukaasiast.Sarapuupähkel on valgu- ja kiudainerikas. Samuti sisaldab B- rühma vitamiine ja E-vitamiini.Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. KREEKA PÄHKEL Kaukaasias ja Moldovas püsib siiani tava, et kauaoodatud lapse sünni puhul istutatakse pähklipuu siis kasvavat temast terve ja õnnelik inimene.Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina.Kreeka pähkli tuum on kujult eriliselt sopiline ning seetõttu meenutab inimese peaaju. See on andnud alust arvamusele, nagu soodustaks

Toiduainete õpetus

doc

Trühvlid

Trühvel on sokolaadi laadne käsitsi valmistatud kompvek - maiustus, mis on traditsionaalselt valmistatud sokolaadi ja koore massist ja on kaetud sokolaadiglasuuri või kakaopulbriga. Tavalisel valmistatakse trühvleid keraja-, koonuse- või kaardus kujulisi. Tavalist sokolaadi-koore massi võib asendada erinevate täidistega: kreemiga, sulatatud sokolaadiga, karamelliga, pähklitega, puuviljadega, mandlitega, marjadega. Puuviljad marjad võivad olla nii värskel kui kuivatatud moel, pähklid aga nii purustatult kui tervena. Lisaks sokolaadi massile võib trühvli koostisesse lisada erinevaid lisandeid maitsestamiseks, näiteks martsipani, alkoholi, piparmünti, vahukomme, pähklisokolaadi, iirist ja palju muudki. Kaunistatakse türhvleid erinevalt nii tumeda kui valge sokolaadiga, värvitud sokolaadide glasuuridega kui ka pähklite, marjade, puuviljadega. Tüüpilisemad alkoholid trühvlite koostises on liköör ja brändi, sobivad ka teised alkohoolsed joogid

Pagar-kondiiter

doc

Pähklite ja seemnete kasutamine pagaritööstuses

Kreeka pähklipuu vili, mis on kõige maitsvam, on omane määratud regioonile, mis hõlmab Türgi, Iraani, Iraagi, Afganistani, Lõuna-Venemaa ja Põhja-India. Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E-vitamiini sisaldus. E-vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi. Kreeka pähkel sobib eriti hästi juustukõrvaseks. Meil on traditsiooniks süüa pähkleid lihtsalt eraldi toidukorrana. Kreeka pähklite tuumad sobivad hästi ka puuvilja- ja juustusalatitesse, erinevatesse soolastesse (külmad supid, riisiroad, linnu- ja lambaliha, munatoidud, kastmed) ja magusatesse (puuviljamagustoidud, meega maiustused) roogadesse.

Pagar-kondiiter

doc

Pähklid referaat

TALLINNA TEENINDUSKOOL Tanel Vähesoo 013K Pähklid Referaat Tallinn 2008 Sisukord: · Sarapuupähkel · Kreeka pähkel · India pähkel · Maapähkel · Mandel · Parapähkel · Pistaatsia pähkel · Kookospähkel · Kastan Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Sarapuupähklid sisaldavad mitmeid mineraale; rauda , vaske ja magneesiumi. Vitamiinidest sisaldavad koliini ja tiamiini . 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6

Kokandus

docx

Pähklid

Türgi, Iraani, Iraagi, Afganistani, Lõuna-Venemaa ja Põhja-India. 100 g kreeka pähklit sisaldab rasva 64,0 g, proteiini 14,8 g, karbohüdraate 13,7g, mineraale 1,9 g, vitamiine 2,8 mg. Energeetiline väärtus: 698 kcal/2,919 kJ. Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi. 100 g kreeka pähklit sisaldab 37 mg biotiini ehk H vitamiini ehk iluvitamiini. See vitamiin aitab probleemse naha, rabedate küünte ning tuhmide ja elutute juuste korral rohkem kui moodsad kosmeetikavahendid. Et rahuldada ööpäevast biotiinivajadust, tuleb süüa 100 g kreeka pähkleid. Nagu kõik pähklid, nii sisaldavad ka kreeka pähklid B grupi vitamiine. Tähtsamad neist

Ainetöö

Rohkem sarnaseid