Trühvlid (0)

1 Hindamata

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Juhendaja : Sirje Tenok
Tallinn 2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
Trühvli mõiste. 4
Trühvlite ajalugu. 5
Trühvlite valmistamine. 6
Erinevad lisandid 7
Tuumalised 8
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Antud referaat koosneb trühvlite ajaloost, mõistest – mis on trühvel ning millest ja kuidas saab trühvleid valmistada, seal hulgas materjalid, pakendamine.
Täpsemalt kirjutasin ka trühvlite kõige tüüpilisemast koostisosast – tuumalistest ehk pähklitest.

Trühvli mõiste.

Trühvel on šokolaadi laadne käsitsi valmistatud kompvek - maiustus, mis on traditsionaalselt valmistatud šokolaadi ja koore massist ja on kaetud šokolaadiglasuuri või kakaopulbriga. Tavalisel valmistatakse trühvleid keraja-, koonuse - või kaardus kujulisi. Tavalist šokolaadi-koore massi võib asendada erinevate täidistega: kreemiga, sulatatud šokolaadiga, karamelliga, pähklitega, puuviljadega, mandlitega, marjadega. Puuviljad – marjad võivad olla nii värskel kui kuivatatud moel, pähklid aga nii purustatult kui tervena . Lisaks šokolaadi massile võib trühvli koostisesse lisada erinevaid lisandeid maitsestamiseks, näiteks martsipani, alkoholi, piparmünti, vahukomme, pähklišokolaadi, iirist ja palju muudki .
Kaunistatakse türhvleid erinevalt – nii tumeda kui valge šokolaadiga, värvitud šokolaadide – glasuuridega kui ka pähklite, marjade, puuviljadega.
Tüüpilisemad alkoholid trühvlite koostises on liköör ja brändi, sobivad ka teised alkohoolsed joogid väikestes kogustes.

Trühvlite ajalugu.

Esimene šokolaadist trühvel valmistati Prantsusmaal, 1895 aasta detsembris.
Valmistajaks oli M. Dufour Chambery’st.
Suurema tähelepanu osaliseks said kompvekid alles siis, kui trühvlid avalikustati Prestat’i šokolaadipoes Londonis, alles aastal 1902.. Sealses poes müüakse ikka veel originaal retsepti järgi valmistatud „Napoleon III“ trühvleid. Praegu on säilinud kolm peamist šokolaadi trühvlite tüüpi: Ameerika, Euroopa ja Šveitsi.
Ameerika: trühvlid on pool-munaja kujulised , šokolaadiglasuuriga. Kommimass on valmistatud tumedast või piimašokolaadist, millele on lisatud võid. Mõnikord ka kookoseõli. Selline retsept pärineb 1980. keskelt.
Kanada variant Ameerika trühvlist: tuntud kui „Harvey trühvel“. Šokolaadimassile on lisatud täisteraküpsise puru ja maapähklivõid. Sulatatud mass on valatud kapslisse.
Euroopa: mass on valmistatud siirupist, millele on lisatud kakaopulber, piimapulber ja õli. Mass peab muutuma vee taoliseks.
Šveits: mass on valmistatud sulatatud šokolaadist, koorekreemist ja sulatatud võist. Sulatatud mass valatakse kapslitesse, puistatakse üle kakaopulbriga. Nende kommid säilivusaeg võrreldes teistega on väiksem. Kommid tuleb ära kasutada mõne päeva vältel.

Trühvlite valmistamine.

Tavaliselt alustatakse trühvlite valmistamisel, kas koore kuumutamisest või šokolaadi sulatamisest. Et saada kõige tüüpilisem trühvlite põhimass ehk ganache segatakse antud koostisosad – šokolaad või šokolaadiglasuur vahukoore või vahukooreasendajaga. Siis jätkatakse põhitoorainete massile lisamisega vastavalt soovitud tulemuse saavutamiseks, kas siis alkoholi, tuumaliste, toorjuustu, sinihallitusjuustu, parmesani või puuviljade lisamisega. Erinevad lisandid sobivad koostisesse erineval kujul, näiteks puuviljad võivad olla nii kuivatatult kui värskelt, tervelt või hakitult, pähklid aga röstitult, hakitult või lausa värsketena.
Lisandid segatakse ganache massi ning viiakse paariks tunniks tahkuma külmetuskappi, kui saadud mass on piisavalt tahke, saab sellest voolida ümmargused trühvlid.
Teisel juhul, kui tegemist on koonustega, pritsitakse vedel mass šokolaadikapslitesse.
Kaunistatakse erinevate šokolaadide või -glasuuridega, pähklitega, maitsetaimedega, värviliste kaunistustega.
Valmis trühvlid asetatakse kapslitesse ning pannakse taaskord külmetuskappi seisma, et hiljem tuleks trühvlitel esile nende kõige paremad maitseomadused.

Erinevad lisandid

Trühvleid võib maitsestada vastavalt soovile erinevalt, peamised lisandid on näiteks mesi , kakao, mooniseemned, sukaad, tuumalised – pähklid ja pähkilaastud, mandlid ja mandlilaastud, kookoshelbed, marmelaad , paisutatud riis , kohv, piparmünt, söödavad lilled, martsipan, sinihallitusjuust , toorjuustud, puuvlijad, marjad, alkohol ja palju muud. Minnes eriti estreemsustesse võib lisada trühvlitele nii tšillipipart kui muid teravaid maitseaineid. Aga seda ka ainult piiratud kogustes, et maitseelamus ei ületaks šokolaadi maitset.

Tuumalised

Tuumalised – pähklid ja mandlid, on kõige tüüpilisemad koostisosad mandlite juures, mistõttu käsitlen antud teemat ka lähemalt. Peamiselt röstitakse pähklid eelnevalt, jäetakse maitsestamata ning kas siis peidetakse tervena ganachesse või purustatakse ja segatakse massi ning kasutatakse ka saadud puistet trühvlite kaunistamisel .
Kreeka pähkel
Nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju , puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas.
Heal lapsel on palju nimesid - seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena
Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult.
Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus.E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi!
Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium ) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime.
Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina.
Maapähkel
Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel ( Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim , mille seeme on maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel.
Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili , mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga. Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India.
Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid.
Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine ( tiamiin , riboflaviin, niatsiin).
Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele.
Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas .
Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini. Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset.
India pähkel
India pähkel ehk nakar ehk kašupähkel on lääneanakardi ehk india nakrapuu seeme. India pähkli kodumaa, nagu nimigi ütleb, on India.
Seda nimetatakse akažuuõunaks ehk kašuõunaks.
Ta kujutab endast kollast ja/või punast ploomi - või pirnisuurust (läbimõõt 5–11 cm) moodustist. See on magushapu ja mahlakas ning seda süüakse toorelt.
Tervisepoodides on saadaval toornakraid, mis on ainult keedetud, mitte röstitud ega pruunistatud. Nakraist tehakse maapähklivõi sarnast määret.
Nakrad on väga õlirikkad ja neid lisatakse ka teistesse pähklivõidesse, et nende õlisisaldust tõsta.
Vitamiinidest sisaldab India pähkel kõige enam A-vitamiini ja B-rühma vitamiine ning mineraalainetest tsinki.
B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest sümptomitest tulenevaid haigusi.
India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks.
Pistaatsia pähkel
Pistaatsiapähkel on hariliku pistaatsia vili.
Ta on luuvili , mis mõneti meenutab mandlit, kuid on viimasest väiksem ja värvuselt roheline.
Pistaatsiapähkel on laialdaselt tuntud Vahemeremaades .
Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka.
Pistaatsiapähkleid süüakse niisama maiusena, küpsetatult või kasutatakse kondiitritoodete valmistamisel.
Neid ka röstitakse ja seejärel soolatakse. Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli,
mis leiab kasutust farmaatsia - ja parfümeeriatööstustes.
Pistaatsiapähkel sisaldab rohkelt valku ja kroomi, samuti eeterlikke õlisid. Kõik seemned ja pähklid on energia saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Ent pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu.
Sarapuupähkel
Sarapuu vili on sarapuupähkel ehk metspähkel.
Sarapuupähkel on valgu- ja kiudainerikas. Tänu sellele annavad pähklid palju energiat.
Samuti sisaldab B-rühma vitamiine ja E-vitamiini.B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1).
Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa , pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks.
Tavaliselt müüakse sarapuupähkleid, millelt on kõva koor juba eemaldatud . Küll katab pähklit veel tumepruun mõrkja maitsega kile.
Kookospähkel
Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga.
Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks.
Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama.
Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama.
Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta küljest lahti ja see on siis kopra. Igalt palmilt saadakse 5 kuni 30 kg koprat
Kookospähkli viljaliha sisaldab vähem suhkrut, kui teiste puuviljade oma
( banaan , õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest.
Ühe kookospähkli toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid , A- ja B-grupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente.
Kookoseõli tarvitamine toiduks parandab seedimist ja pärsib halbade bakterite paljunemist seedetraktis.
Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse.
Mandel
Kõige olulisem mandleid tootev piirkond on Ameerika Ühendriikide California osariik.
Mandlid võib jagada kahte erinevasse rühma: magusad ja mõrumandlid.
Magusaid mandleid kasvatatakse just nende söödavate pähklite pärast.
Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum.
Mandleid süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse veel
ka praetult, soolatult või suhkurdatult.
Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfümeeriatööstusesse
või ravimite valmistamiseks.
Mandlid on silmapaistvad just suure kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi sisalduse poolest.
Need ained mängivad suurt rolli luustiku ülesehituses.
Vitamiinidest olulisim on E vitamiin. See vitamiin tugevdab immuunsüsteemi ja võitleb vananemise
vastu.

Kasutatud kirjandus

http://en.wikipedia.org/wiki/Chocolate_truffle

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 43 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MaiLiiis Õppematerjali autor

Referaat trühvlitest

trühvel trühvlid kommid

Kasutatud allikad

https://en.wikipedia.org/wiki/Chocolate_truffle

Sarnased õppematerjalid

odp

Pähklid

PÄHKLID KREEKA PÄHKEL Nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu noorendab immuunsüsteemi! Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafia

Toiduainete õpetus

doc

Pähklid

Sisukord 1. Sissejuhatus .............................................................. 3 2. India pähkel .............................................................. 4 3. Kastan ...................................................................... 5 4. Kookospähkel .......................................................... 7 5. Kreeka pähkel .......................................................... 8 6. Maapähkel ............................................................... 9 7. Mandel .................................................................... 10 8. Para ehk Brasiilia pähkel ........................................ 11 9. Pistaatsia pähkel ...................................................... 12 10. Sarapuupähkel ......................................................... 13 11. Kokkuvõte ............................................................... 14 12. Kasutatud kirjandus .........................................

Kokandus

doc

Pähklid

TALLINNA TEENINDUSKOOL PÄHLKLID referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Pähklid.............................................................................................................................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel...................................................................................................................................4 India pähkel........................................................................................................................................5 Maapähkel........................................................................................................................................5 .........

Toiduainete õpetus

doc

Pähklid referaat

TALLINNA TEENINDUSKOOL Tanel Vähesoo 013K Pähklid Referaat Tallinn 2008 Sisukord: · Sarapuupähkel · Kreeka pähkel · India pähkel · Maapähkel · Mandel · Parapähkel · Pistaatsia pähkel · Kookospähkel · Kastan Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Sarapuupähklid sisaldavad mitmeid mineraale; rauda , vaske ja magneesiumi. Vitamiinidest sisaldavad koliini ja tiamiini . 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6 g, karbohüdraate 13,7 g, mineraale 2,5 g, vitamiine 3,2 mg, süsivesikuid 9,4 g. Sarapuu pähklite maitse paraneb oluliselt kuumtöötlemisel. Sarapuupähklid kasvavad Eestis (harilik sarapuu). Sarapuupähkleid süüakse harilikult maiustustena näiteks halvaa, kommid , sarapuupähklivõi. Kreeka pähkel Kreeka pähklid Eestis ei kasva. Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega ,mis tuleneb suurest minera

Kokandus

doc

PÄHKLID

TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM PÄHKLID Referaat Juhendaja: Milvi. Kasemäe Tallinn 2010 SARAPUUPÄHKEL Sarapuid kasvab 15 erinevat liiki Euroopas, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab pärismaisena üks liik harilik sarapuu. Teda leidub leht- ja segametsade põõsarindes, puisniitudel ja loodudel.Sarapuu vili on sarapuupähkel ehk metspähkel.Umbes 75% maailma metspähklite toodangust pärineb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, ülejäänud toodang tuleb Itaaliast, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest, Iraanist ja Kaukaasiast.Sarapuupähkel on valgu- ja kiudainerikas. Samuti sisaldab B- rühma vitamiine ja E-vitamiini.Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. KREEKA PÄHKEL Kaukaasias ja Moldovas püsib siiani tava, et kauaoodatud lapse s

Toiduainete õpetus

doc

Pähklite ja seemnete kasutamine pagaritööstuses

TALLINNA TEENINDUSKOOL Seemned ja pähklid pagaritööstuses Iseseisevtöö Tallinn 2010 2 Sisukord Kreeka pähkel............................................................................................................................ 4 India pähkel............................................................................................................................... 5 Maapähkel..................................................................................................................................5 Mandel........................................................................................................................................6 Parapähkel................................................................................................................................. 6 Pistaatsiapähkel......................................................................................................................... 7 Kooko

Pagar-kondiiter

docx

Referaat pähklitest

TSIRGULIINA KESKKOOL 11. klass Merlika Hüdsi PÄHKLID Referaat 2014 Sissejuhatus Pähklid on head vahepalad, sest on kasulikud, täidavad kõhtu, annavad energiat ning nii vajalikke ja kasulikke rasvaineid. Lisaks on neid kerge taskusse pista ja kaasa võtta, ilma et peaks muretsema riknemise, mahutavuse või muljumise pärast. Pähklite tervislikud omadused teevad neist väga olulise toiduaine, mida kinnitavad ka paljud uuringud. Sisaldades kiudaineid ja kasulikke rasvu, muutuvad nad täiuslikuks südameravimiks, sest vähendavad kahjuliku LDL-kolesterooli hulka kehas. Mõned pähklid on ka väga valgurikkad, ületades selles isegi traditsioonilisi valgupomme linnuliha, kala ja loomaliha. Vitamiinide ja mineraalide osas on neile ka raske vastu saada ehk

Kokandus

docx

Pähklid

TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites l

Ainetöö

Rohkem sarnaseid