Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma ...
kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. LIIGILINE VÄLJAARENEMINE 20. SAJANDI ALGUL (1900–1917) Lastesarjade ja -ajakirjade tekkimine, eri kirjandusliikide väljakujunemine (ka lastenäidend). Lasteajakiri Lasteleht, 1901. EKS-i toimetatud seeria „Nooresoo kirjavara“, 1909. K.A.Hindrey piltvärsilood „Pambu-Peedu“, „Seene-Mikk“, „Piripilli-Liisu“, 1906; ka rohkesti kommertslikku pildikirjandust saksa seeriate järgi.
PRESIDENT KINNAS Tegelased: Kinnas, erinevad kalad, ahven. Kalad ujuvad ümber jääaugu kui järsku käib plärts ja kinnas vajub vee põhja. Kaladujuvad tema ümber ja hakkavad teda vaatama. Kinnas: Tere! Häid pühi! Kalad: Tere, tere! Aga mis pühadest Sa räägid? Kinnas: (imestunult) Kas teie siis ei teagi, et täna on Eesti Vabariigi sünnipäev? Kalad: Ei tea. Mis asi see Eesti Vabariik veel on? Kinnas: (pahaselt) No te olete ikka päris rumalad. Passite siin jää all ega tea mitte midagi. Kus te enda arvates siis elate? Kalad: Meie elame järves. Kinnas: Järves küll, aga kus see järv asub? See järv asub Eestis. Järelikult te olete... Noh, kes te olete? Kalad: Meie oleme kalad. Kinnas: Te olete eestlased. Te olete eestlased, elate Eestis ja täna on Eesti sünnipäev. Suur pidu! President kutsub endale külalised ja neid näidatakse televiisoris. Mina alati vaatan, upitan end peremehe taskust välja ja muudkui vahin. Kalad: (ku...
Rahvusluse teema oli oluline. Püüdis alles hoida rahvuskultuuri. Sündis jõgevamaal. Läheb eesti põllumajandus akadeemiasse agronoomiat õppima. Lahkub sealt ja hakkab kirjandusega tegelema. Tema tekste on palju viisistatud. Kirjutas ka armastusluulet. Tegeleb ka kirjanduskriitikaga. Avaldab ajakirjanduses lühemaid tekste. Asutab tartus kirjastuse Ilmamaa. Kirjutab ka lasteraamatuid. Tema olevat ka inimene kes algatas pronksõduri äraviimist. Tema teosed on "miks ja miks"-lastejutud , "maalapsed"- luulekogu. Luule nõukogude perioodil. Stalini surma järgselt on luule väga populaarne. Luule on vaba ja seda loetakse palju. Sensuurile kontrollimatu. Tuleb esile palju uusi autoreid. Töötab kaasa nõukogude süsteemiga. Kaasaegne. Katsetatakse piire, et mis luule läheb läbi või mis ei lähe. Luule jaguneb kolme gruppi: · nõukogude ideoloogiat toetav luule · piiridele püüdlev luule · Viimane grupp on vaikiv luule, mis ei olnud levinud.
mistõttu lähenes sellele proosalikult. J. Kunderi jutustamislaad on elav ja rahvalik ning see sobib eriti hästi lastele. Samas stiilis on ta töödelnud ka muinasjutte "Eesti muinasjutud" (1884, tiitlil 1885) sisaldab 53 muinasjuttu ja muistendit, nt "Imelik peegel", "Ahjualune". Viide muinasjuttudele: http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html · J. Kunderi enda kirjutatud lastejutud ilmusid kahes kogus: "Laste raamat" (1884) ja "Lu'ud lastele" I ja II osa (1885-1888). o J.Kunderi lastejutukogud sisaldavad peale ilukirjanduslike palade veel rahvalaule, katkendeid "Kalevipojast", jutustusi keisritest, keda on kujutatud heade ja lahketena, kohalikest eesti tegelastest (nt Jaan Adamsonist) ja "Laste raamatu" lõpetuseks on koguni ära toodud Meie Isa palve.
sajandi algul (1900-1917). Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906. Murrang eesti lasteluules: Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno looming. Teisi lasteluuletajaid: Reinhold Kamsen, Georg Eduard Luiga. Ansomardi Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud 1901; Lastejutud 1911. Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911. Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921, Vikerkaar, Noorusmaa jpt. Raamatusarjade suur osakaal, nt Looduse lasteraamat,
August Pitka Peäro August Pitka (26. august 1866 Jalgsemaa küla, Järvamaa -- tõenäoliselt 25. juuli 1915 Poola, Narevi jõe lähedal, täpne surmakoht teadmata) oli eestlasest Vene tsaariarmee alampolkovnik ja lastekirjanik. Tema kirjanikunimi Ansomardi on valitud isatalu järgi. Ta oli hiljem veelgi tuntumaks saanud kontradmirali Johan Pitka vanem vend. Sajandi algusest oli avaldanud jutustustekogud ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud", ,,Elu-pudemed", ,,Sõja päevilt", ,,Lastejutud", mitu näidendit, samuti võimlemisõpetuse, sõjandussõnastiku jm. Suur osa tema kirjanikutööst on laiali 20. sajandi alguse eesti ajakirjanduses, osa loomingust jäi käsikirjadesse. Sõjaväeteenistusest vabad hetked veetis Peäro Pitka Kiltsis ja seal on sündinud ka märkimisväärne hulk ta kirjanduslikust loomingust. Kiltsi kodumajas on säilinud mitmeid kirjanikule kuulunud esemed. Peäro Pitka jäi teadmata kadunuks I maailmasõjas. Teosed
Selline on juba tema loomus-vahetu, loominguline, avatud ja samas kasvatuslik- õpetuslik, seda eriti ,,Pett ja Parbu" ning ,,Parbu-juttudes." Iga tema teos on klassika omaette ja väärib täit tähelepanu. Selline on m e i e Luts, Oskar Luts. 14 7. Kasutatud kirjandus Krusten, R. 1995. ,,Eesti lastekirjandus" Tartu: Virgela- lk 132-133 Luts, O. 1973. ,,Nukitsamees" Tallinn: Eesti Raamat Luts, O. 1987. ,,Lastejutud" Tallinn:Eesti Raamat Luts, O. 1999. ,,Kevade" I-II Tallinn: Eesti Raamat ,,Eesti kirjanduse ajalugu" Tallinn: Eesti Raamat, 1969- lk. 437-454 ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon." Tallinn: Eesti Raamat, 1975- lk. 213- 216 ,,Eesti kirjandus X klassile." Tallinn:Valgus, 1983- lk 144-147 ,,Meie kiisul kriimud silmad." Tallinn.: Eesti Raamat, 1985 - lk. 89. ,,Väike eesti kirjanike leksikon." Tallinn:Virgela, 1998 -lk.70 ,,Nukits" 2000, lk 51 Undusk, J
Loomariigi eri esindajate kaudu avab kirjanik noortele lugejatele uudse maailma. Metsloomade elu kujutades ei lange autor kuiva õpetlikkusesse: nende omadused ja eluviisid avanevad tegevuse kaudu, individualiseeritult, mittesablooniliselt. Nii pole rebane ainult kaval ja alatu, jänes mitte ainult arg, vaid loomad on varustatud erisuguste iseloomujoontega. Hea võit ning halva karistamine ei saabu kunstlikult, vaid sellele viib sündmuste loomulik kulg. Rohu lastejutud on oskuslikult fabuleeritud, nende keel on lihtne ja lastepärane. Lastekirjanikuna on tal vaieldamatud teened ning püsiv koht eesti kirjanduse ajaloos. 15 III RICHARD ROHU ISIKUROMAAN ,,ELUTEE" Isikuromaan ,,Elutee" jälgib kehvikuperekonnast võrsunud Samuel Tohveri (Sannä) elusaatust varasest lapsepõlvest peale kuni surmani. Juba väikese poisikesena, kui Sannä näeb kalmistul
paarikümne. 1916. aastast pärinevad mõned puu- ja linoollõiked, 1917. aastal lisandub neile tehnikatele ofort1. Kui varased puu- ja linoollõiked on läbi viidud pinnalises, stiliseerivas laadis, siis ofordid on realistlikult skitseeriva joonega. 1917.aastast ilmuvad Viiralti joonistused ,,Kosjalehes"; 1918. aastal valmivad esimesed raamatukujundused kaas ,,Taavet Mutsu laenuraamatukogu nimekirjale" ning kaas ja illustratsioonid Henrik Saare raamatule ,,Käbid torbiku sees ja teised lastejutud". 1918. aasta tööd, iseäranis portreed, tähistavad märgatavat edasiminekut individuaalse stiili kujudamises. Viiraltil polnud Kunsttööstuskoolis õieti enam midagi õppida. Revolutsiooni- ja kodusõjasündmused kiskusid paljude kunstiõppurite hulgas kaasa ka tema. 1919.aastal me Viiraltit Kunsttööstuskooli õpilaste nimekirjast enam ei leia. Sama aasta juulis esineb Viiralt stiliseerivate joonistustega eesti kunsti ülevaatenäitusel Tallinna Tütarlaste Kommertskooli
hiljem loodi loodusesseed, huvitav seega, et loodusessee algselt autokommunikatiivne (eesmärk autoril meeles hoida, mida ta on selles keskkonnas oluliseks pidanud). Küsimus, et kas võib näiteks läheneda loomade elule ilukirjanduslikult (nt kirjutada, et öösorr haub katuspalgi peal tegelikult kunagi nii ei tee). Kust maalt on tegu looduse tõlgendamisega ja kust maalt ilukirjandusega. Mingist piirist alates (nt Richard Rohu lastejutud) ei saa enam vaadata kirjandust looduskirjandusena.
kohapärimus" (2010) Mari-Ann Remmel ,,Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast" (2011) 36. Mille poolest erinevad rahvapärased muinasjutud, rahvamuinasjuttude töötlused ja kunstmuinasjutud? Rahvapärased muinasjutud: paljude rahvaste seas räägitavad noorte ja täiskasvanute muinasjutud. Rahvamuinasjuttude töötlused: rahvapäraste muinasjuttude süzeed pandi kirja, sõnastati ümber ja hakati trükis avaldama. Neist said üldtuntud ,,lastejutud". Kunstmuinasjutud: rahvamuinasjuttude eeskujul kirjutatud muinasjutud, mille süzeed on kirjanikel endal välja mõeldud, kuigi neis võidakse kasutada rahvamuinasjuttudele iseloomulikke fantaasiaelemente ja väljenduslaadi. Kõik kolm mõjutavad suuremal või väiksemal määral üksteist. (Rahvusvahelised). 37. Nimeta folkloori lühivormide hulka kuuluvaid folkloorizanre.
annaabi.ee 
