Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"kevade" - 931 õppematerjali

kevade

Kasutaja: kevade

Faile: 0
2
docx

O. Luts "Kevade"

Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:" Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaa...

Eesti keel - Põhikool
715 allalaadimist
2
odt

Oskar Luts ja "Kevade"

Kes ei tunneks ja poleks lugenud Oskar Lutsu ,,Kevadet" ? See on raamat, mida tuntakse lapsest saati ja ikka ning jälle tunneme me rõõmu, vaadates ka samanimelist filmi. Oskar Luts oli 25. aastane kui valmis tema väga kuulus raamat ,, Kevade ". Kui rääkida Oskar Lutsust, siis sündis ta Järvepera külas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tükk aega oma noorpõlvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sõjaväe teenistusse sõites, olid tal taskus juba ,,Kevade" esimesed käsikirjad. Sõjaväeteenistuses olles, asus ta juba rohkem ,, Kevadega" tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega ,,Kevadet" edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lühemaid näidendeid nagu nt ,,Kapsapää" ja ka lustmängu ,,Pildikesi Paunverest...

Kirjandus - Keskkool
169 allalaadimist
1
odt

Kevade kokkuvõte Lible kohta

Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi. Kord jõid Arno ja Lible viina ja jäid metsa magama, kuid õnneks leidsid Arno vanemad nad ülesse. Lible kutsuti Arnoga kaasa, ning Lible muudkui sõi ja jõi...

Kirjandus - Põhikool
224 allalaadimist
36
pptx

Kevade powerpoint

- vastus a.) • küsimusi on 15 • kui kõik on töö lõpetanud, saad teada õiged vastused ja hinde • ole siis tähelepanelik I. Tootsi koera nimi? • a. Joosep • b. Pitsu • c. Laika II. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks? • a. viiuli • b. maakera • c. ketiga kulduuri III. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots Kiire ristjatsi ajal grammofoni mängima pani? • a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm… • b. Tulge kõik, et nüüd tantsida valssi… • c. Minge üles mägedele... IV. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? • a. polkat • b. masurkat • c. reilendrit V. Millega tegi Toots poistele -tüdrukutele magamise ajal vurrud? • a. saapamäärdega • B. hambapastaga • c. munalakiga • d. söega VI. Mille naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisuks...

Kirjalik eneseväljendus - Põhikool
31 allalaadimist
8
docx

Kevade lugemiskontroll

Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:” Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!”) Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga — algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi...

Kirjandus - Põhikool
149 allalaadimist
4
docx

KEVADE lugemiskontroll

Luts 1.Tootsi koera nimi? a. Joosep b. Pitsu c. Laika 2. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks ? a. viiuli b. maakera c. ketiga kulduuri 3. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots pani ristjatsi ajal grammofoni mängima? a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... b. Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi... c. Minge üles mägedele... 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? a. polkat b. masurkat c. reilendrit 5. Millega tegi Toots poistele - tüdrukutele magamise ajal vurrud? a. saapamäärdega b. hambapastaga c. munalakiga d. söega 6. Mida naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7. Mida peab tegema, kui täht langeb? a. pikali heitma b. silmad kinni panema c. midagi soovima (midagi endale tahtma) 8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c. Üles...

Kirjandus - Põhikool
50 allalaadimist
2
doc

Balett "Kevade"

detsembril teatris Vanemuine vaatamas etendust ,,Kevade", mis oli esile toodu balletina. Enne etenduse algust ei osanud ma ette kujutadagi, kuidas nad Kevadet võiks balletina esitada, kuna meie kõiki teada on nii Kevade film kui ka raamat täis tegevusi ja rääkimisi ning tantsimisest põhimõtteliselt ei olnudki seal midagi. Kuid tegelikult oligi Kevade täitsa uuesti küljest üles ehitatud... Etenduse algus oli täiesti arusaamatu ja ma usun, et nii tundsid enamus. Esimeses stseenis käisid kaks inimest täiesti sihitult ringi ja tegid atleetikat, minu arust see ei sarnane kohe mitte üldse Kevadega. Kuid ma arvan, et nad üritasid kuidagi sümboliseerida kevadet kui aastaaega, kuna neil olid kevadevärvi riietus seljas. Kuid ega edaspidi ka ei muutunud asjad selgemaks, tehti erinevaid tantse ja hüpati niisama ringi. Kuigi seal oli näha ka "meie tu...

Muusika - Põhikool
11 allalaadimist
1
doc

O.luts Kevade

Kevade Autor:Oskar Luts Tegelased:Toots,Arno,Peterson,Tõnisson,Raja Teele,Kiir,Visak,Mats,Raud,Lible,Karpa Jaan,Mari,Köster,Kärd,Kesamaa,Vanaema,Villem,Laur,Toomingas,Imelik,J üri,Kuslap,Tuulik,Mart,Lesta,Katarina Rosalie,Heindrich Georg Aadniel,Friedrich Viktor Ottomar,Tiugu,Vipper,Järveots. Selles raamatus on 2 osa. 1. osa raamatust räägib Arnost ja tema isast,sellest kuidas Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida ja kuidas ning mis lollusi Joosep tegi samuti ka Teelest ning Liblest.Toots taheti koolist välja visata,kuid seda ei tehtud. 2. osa raamatust räägib uuest poisist Imelikust,kellele meeldis kannelt mängida.Samuti räägib see ka seellest,kuidas Toots tahtis Teelega tantsida ning kuidas Toots ja Kiir sahvris viina jõid.Naljakas koht oli siis kui Toots kodukäijat mängis. "Lõpetan seekord.Ja kui jumal veel elu ja tervist annab, siis ehk saame oma noortest sõpradest edaspidigi kuulda."...

Kirjandus - Põhikool
161 allalaadimist
5
doc

Kevade

Kevade (film) "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis Kevade põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". Zanr draama Lavastaja Arvo Kruusement Produtsent Kullo Must Stsenaarium Kaljo Kiisk Voldemar Panso Peaosades Aare Laanemets Margus Lepa Ain Lutsepp...

Eesti keel - Kutsekool
51 allalaadimist
1
odt

"Kevade" kohta küsimused

2) Miks puges kuslap voodi alla, kes ta sealt kätte sai ? Kuslap puges kiusajate eest voodi alla . 3) Mida hakkas toots pingi all tegema, pärast kui köster oli teda näinud ? Toots hakkas kah mööda lauaaluseid roomama köstri eest ära peitu pugedes. 4) Kelle leidis arno teele juurest eest, kui ta sinna läks ja nad palkevedasid ? Imeliku leidsid. 5) Miks oli raja perenaine käskinud imeliku külla kutsuda ? ,sellepärast et imelik oli raja perekonnale sugulane. 6) Kui palju maksis veinipudel, mille toots koos kiirega ära jõi ? Veinipudel maksis 95 kopikat. 7) Kes võtavad osa nõupidamisest kiire noorema lapse nime asjus, kuidas asi sujus ? 8) Miks aitas kuslap imelikku rehkenduses, koristamises ja üleültse teda aitas koguaeg ? 9) Mida arvas imelik mahakirjutamisest ? 10) Kui palju olevat toots enda sõnul kiirega joonud ? Toots ütles et ta jõi kahe rublase veinipudeli ära. 11) K...

Kirjandus - Keskkool
69 allalaadimist
1
docx

Kevade

See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel sügisest kevadeni . Tegelased on meile kõigile tuttavad ja igiomased..: mõtlik Arno, vembumees Toots, pidevalt süüa mugiv Tõnisson, punase peaga mammapoeg Kiir, heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik, elutark kellamees Lible, südamlik õpetaja Laur ja kärkiv-paukuv köster ehk Julk-Jüri. Rääkimata juba pika heleda patsiga armsast, ent tujukast Raja Teelest, kes poiste südamed põksuma paneb. ,,Kevade'' on haarav koolilugu mis pakub lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimeste elus kus noorust võrreldakse kevadega- just kõik see kutsub filmi uuesti ja uuesti vaatama. My mother's favorite Estonian film, Spring '' has been produced on the basis with the...

Kirjandus -
42 allalaadimist
1
docx

KEVADE

See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel sügisest kevadeni . Tegelased on meile kõigile tuttavad ja igiomased..: mõtlik Arno, vembumees Toots, pidevalt süüa mugiv Tõnisson, punase peaga mammapoeg Kiir, heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik, elutark kellamees Lible, südamlik õpetaja Laur ja kärkiv-paukuv köster ehk Julk-Jüri. Rääkimata juba pika heleda patsiga armsast, ent tujukast Raja Teelest, kes poiste südamed põksuma paneb. ,,Kevade'' on haarav koolilugu mis pakub lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimeste elus kus noorust võrreldakse kevadega- just kõik see kutsub filmi uuesti ja uuesti vaatama. My mother's favorite Estonian film, Spring '' has been produced on the basis with the sa...

Inglise keel -
13 allalaadimist
4
odt

Kevade

Ta oli natuke haige. Keda tundis Arno juba varem? Teelet "Ameerika metsad" See oli raamat Iseloomusta Tootsi välimust Lokkis juuksed, nina oli kõver Mis oli Tootsi nõrgem õppeaine? Rehkendus Iseloomusta Tõnissoni Paks, ühes käes oli koguaeg pekk ja teises võileib Mida tegi Arno koos Tõnissoniga õhtul klassis Õppisid luuletust Kes lasi sakste laste parve põhja? Tõnisson Keda süüdistati ja karistati esialgu parve põhja laskmises? Liblet Arno vale Köstrile Et ta läks peale kooli Tõnissoniga koju Kuidas Tõnisson tunnistas oma patu üles. Kellele? Tõnisson käskis valetada et nad läksid Arnoga peale kooli koos kohe koju ja Arno küsis miks? Siis Tõnisson vastas et tema laskis selle parve põhja. Mis vaimustas Teelet jõele minema? Et seal on poole siledam jää. Äpardus Teelega jõel, kes karistas , kes andestas? Köster karistas ja Arno andestas Arno h...

Kirjandus - Põhikool
53 allalaadimist
2
txt

Kevade

Kui rkida Oskar Lutsust, siis sndis ta Jrvepera klas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tkk aega oma noorplvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sjave teenistusse sites, olid tal taskus juba Kevade esimesed ksikirjad. Sjaveteenistuses olles, asus ta juba rohkem Kevadega tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega Kevadet edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lhemaid nidendeid nagu nt Kapsap ja ka lustmngu Pildikesi Paunverest. Kuid lpuks oli tal juba rohkem aega, peale Kapsap esietendust. Nii valmiski aastal 1912 Kevade I ning 1913. aastal Kevade II . Kevade sai lausa nii poulaarseks, et raamat tlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on vga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale vljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on silinud tnini. R...

Kirjandus - Keskkool
39 allalaadimist
2
doc

Kevade töö valikvastustega

Luts 1.Tootsi koera nimi? a. Joosep b. Pitsu c. Laika 2. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks ? a. viiuli b. maakera c. ketiga kulduuri 3. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots pani ristjatsi ajal grammofoni mängima? a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... b. Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi... c. Minge üles mägedele... 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? a. polkat b. masurkat c. reilendrit 5. Millega tegi Toots poistele - tüdrukutele magamise ajal vurrud? a. saapamäärdega b. hambapastaga c. munalakiga d. söega 6. Mida naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7. Mida peab tegema, kui täht langeb? a. pikali heitma b. silmad kinni panema c. midagi soovima (midagi endale tahtma) 8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c. Ülesoo 10. M...

Kirjandus - Põhikool
12 allalaadimist
4
docx

Kevade raamatu ja filmi võrldus

Tootsi tegelaskuju erineb välimuse poolest. Raamatus on Tootsil valkjaskollased juuksed ja rõugearmiline nägu, filmis aga pruunid juuksed ja sile nägu. Filmis on rohkem toonitatud Tootsi pahesid. Näiteks siis, kui Toots Kiirele sauna küttis. Filmis viskas ta Kiirt külma veega kuigi raamatus ta seda ei teinud. Samuti näidati Tootsi halvas valguses ka siis, kui ta Teele õrnale jääle saatis ja seetõttu teine sisse kukkus. Raamatus aitas ta Teele ja Arno välja tõmmata, filmis aga mitte. Filmis pole lisaks kõigele näidatud ka kurba ja mõtlikku Tootsi, kes enne koolist lahkumist nukralt kännul istub. Ilmselt soovis režissöör Tootsi tegelaskujust Arnole, kui vagurale koolipoisile, antagonisti teha. Toots ütles Arnole, et ta hakkab ise Teelega plaani pidama raamatus ja filmis erinevates situatsioo...

Kirjandus - Keskkool
41 allalaadimist
1
doc

Kevade tegelaste prototüübid tänapäeva koolis

,,Kevade" tegelaste prototüübid tänapäeva koolis Järgnevas kirjandis arutleme selle üle, kas tänapäeva koolis leidub ka sarnaseid tegelaste prototüüpe nagu oli Oskar Lutsu ,,Kevade"-s. Minu arvates leidub tänapäeva koolis küllalti neid prototüüpe nii õpilaste kui õpetajate seas. Alustan Joosep Tootsist, kes on rahutu, vallatu, kaval, kuid samas ka väga sõbralik ja nutikas. Toots on pärit vaesemast perest, tal on heledad juuksed ja tugev keha. Kui nii mõtlema hakata, siis ei leia küll täpselt samasugust isikut, kuid sarnasus on märgatav näiteks Skeniga. Sken ei ole küll Tootsiga täpselt samasugune, kuid kõik inimesed on siin maailmas erinevad. Järgmine inimene võiks olla Kiir. Tema oli kaebaja, tagasihoidlik, kuid heatahtlik ning sõbralik. Tal olid nööpsaapad, ta oli alati korrektselt riides ning tal oli kõhn keha. Samuti kui hakata mõtlema, leiame osaliselt vastavaid inimesi, kelle iseloomud kattuvad osaliselt Kiire is...

Kirjandus - Põhikool
43 allalaadimist
1
rtf

Kevade tulek

Alguses see nii peaaegu tunduski minevat, aga eksivad ju ka kõik kõige paremad ennustajad. Lund oli palju ning veebruarikuu alguse soojad ilmad näitasidki esimesi kevade märke. Paari päeva pärast hakkas aga lund juurde sadama. Külmakraadid püsisid veel kaua kõrged ja ka märtsikuu hommikul märkasin jälle, et lund sajab. Isegi kui hakkas kalendri järgi kevad, oli meil ikka veel paks lumi maas ja seda sadas aina juurde ja juurde ning välja minnes pidi mütsi kõrvadeni pähe tõmbama. Nüüd hakkab lõpuks kevad saabuma. Paar nädalat tagasi, kui maal vanavanematel külas käisin, olid sealgi paksud hanged, aga kui nädal tagasi maal olin pakkus vanaisa mulle vahtramahla. Kohe varsti saab ka juba kasemahla ja seekord tahan olla esimene, kes seda maitsta saab. Majade ääres on märgata esimesi kevadlilli, kes oma nina lume alt välja pis...

Kirjandus - Põhikool
4 allalaadimist
2
odt

„Kevade“ tegelaste analüüs

Paljud tegelased vastanduvad ja mõni näeb lihtsat asja hoopis teistsugusena.“Kevade“ tegelased annavad meile pildi tolle aja erinevatest isiksustest. Kui saklased tulid kooli õuele tüli norima ärritas see eesti koolipoisse, kuna nad olid üleolevad ja tulid õuele peremehetsema.Õpilaste jaoks samuti pinnuks silmas oli köster, kes igat pahategu veelgi võimendas.Köster paljus vastandus õpetaja Lauriga, kuna ta oli tüse, vanem ja range ning kõik pidi tal kindlalt nööri mööda jooksma.Seevastu õpetaja Laur oli õpilastega südamlikum ja leidis rahulikult lahendusi.Laurile oli tähtis õpilaste ausus, visadus.Niisiis oli õpetaja Lauril hea õpetaja staatus ja Köstril pigem halva. “Kevade“ kuus possi olid üsna erinevad, võiks öelda, et Arno ja Toots olid vastanlikud tegelased.Arno oli „korra...

Kirjandus -
80 allalaadimist
2
txt

Kaka ja Kevade Kokkuvõte

See miste on kultuuriliselt ja keeleliselt selliseks kujunenud ja hiskond on seda aktsepteerinud. Villu, kes esimest korda lasteaeda lks, omas tiesti teistsugust arusaama sellest snast. Sgitdi on smiseks vi pigem see, kes laste sgi ra ise ra sb. Kuigi sgitdi alguses vastu puikles, tahtes piimasuppi lastele sokutada, pidi ta koka manitsedes ikkagi oma kohust titma. Hoopis teistsugune korraldus kehtis lasteaias. Piimasupi nide selles lasteraamatus on justkui nide sellest, kuidas lastele on antud vim (autorile?), rkimaks ausalt sgitdide olemusest. Teatud vastuhakk piimasuppidele. Ega need jah ei olnud just kige maitsvamad road, mida enda lasteaia aegadest mletan. Kas see on siis normatiividele vastuhakk ja lasteaedades mssule hutamine? Vaevalt, lihtsalt ks nide sellest, kuidas hiskonnas veidraks peetav kitumine vib tunduda tiesti loogilisena. Lasteraamat Kaka ja kevade annab phimtteliselt kskik millele potentsiaali rkamaks ellu ja tegemaks mehetegusid. Autor kingib neile vimu ja nitab seda vimuvitlust, kus mitte inimene ei kanna jopet, vaid jope kannab inimest veel rohkem, ta oskab ka rkida. Asjad ja muud loomadolevused saavad endale vimu, et astuda vastu hiskonnas kehtivate normide vastu suvel kantakse lhikesi pkse, mitte jopet; julukinke toob juluvana, mitte kass ega kilpkonn; puukusud ei ole taunitavad, vaid peavad saama vabaks ja psema kuu peale, puuksulinna. Kik taunitav vetakse raamatus vastu kui normaalsus. Ja mis kige huvitavam, olgugi et vim on suutnud ennast mingil mral kehtestada ja on raamatu kontekstis tiesti normatiivseks peetav, sekkuvad ka nendesse lugudesse vimule vastuhakkajaid. Niteks, kuigi kass suudab testada, et ta on juluvana, tuues pererahvale kinke, satub ta ikkagi ige juluvana ilmudes heks vimule allutatuks. Vim on siin kui tde, mida igaks peaks teada julukinke toobki jul...

Kirjandus - Keskkool
19 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun