Oskar Luts

*, Anni

Oskar Luts (0)

1 HALB

Lõik failist

OSKAR LUTS ( 07. I 1887 – 23. III 1953 )
Sündis Tartumaal . Töötas apteekrina nii Peterburis, Tartus. Alates 1921. aastast vabakirjanik Tartus.
Pöördeliseks kujunes 1912. aasta. Sai ergutusauhinna lustimängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast edukaid esikteoseid kujunes Esimese maailmasõja eelõhtu Lutsule kirjanduslikult viljakaks. Lutsu kirjanduslikus produktsioonis on valitseval kohal jutustav proosa. Aastail 1908 – 1909 avaldas Luts kümmekond lühipala ja följetoni. Groteskse jutulõnga arendamise kõrval avaldas Luts sentimentaalseid, valuleva sisuga proosapalu.
Koolipõlvemälestuste kunstilisse vormi valamise idee tekkis Lutsul 1907.aastal. Memuaariline aluspõhi tingib autori suhte koolielu argipäevaga ja kõigi sellesse kuuluvate pisisündmustega. "Kevade" köidab Lutsule omapärase huumoriga, karakteritest väljakasvavate koomiliste situatsioonidega. Huumoriprisma läbi on nähtud kogu õpilaspere. "Kevades" kasutatakse karakterite kontrastsuse võtet. Õrnatundeline ja nukrutsemisele kalduv Arno Tali vastandub tormakale võrukaelale Joosep Tootsile. "Kevade" realismi ilmestab peale huumori ja lürismi põimlemise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja jutustuse tabav olustikukujutus. "Kevade" harukordselt soe vastuvõtt andis autorile tõuke jätkata humoristlike jutustuste seeriat samade tegelastega. Kuid " Suves " ei suutnud Luts saavutada "Kevade" kunstilist taset; pinnalisust ning mõttelist vaesust korvavad küll oskuslik situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomika rakendamine. "Suves " omandab Kiir kandvama osa ja satub karikatuursesse valgusesse.
"Kapsapää" esietendus 1912 tõi Lutsule noore andeka näitekirjaniku nime. Teoses kujutatud koomilised situatsioonid heidavad valgust peremehe ja popsi vahekordadele külas, miljöö ja elupildid on ehtsad ning tüpiseeriva üldistusjõuga. Humoristlik-vestelist suunda jätkas Luts pool-anekdootlikes ühevaatuselistes naljamängudes "Ärimehed"(1913), "Pärijad"(1913), kus olustikul ja faabulal on etendada põhiline osa.
20-ndail ja 30-ndail aastatel olid Lutsu jutustuste põhitemaatikaks väikekodanlus ja linnaelu pahed, variatsioonid elu vaeslastest, taustaks aguli varjuküljed. Seeriat alustas "Andrese elukäik"(1923). Kehvast vürtspoodniku kodust pärineva peategelase traagika peitub vähenõudlike unistuste täitumises, ideaali - ja tahtejõuetuse kurblooluses. "Andrese elukäigu" teisenditena võib vaadelda jutustusi "Õpilane Valter ", "Avasilmi".
1929.aastal leidis Luts uue, tema annet elustava ainevaldkonna – mälestustemaailma. Lutsu sulest pärineb 13 "Mälestuste" raamatut, mis ilmusid ajavahemikus 1930 – 1941. "Mälestuste" sari käsitleb kirjaniku elu sünnist kuni1916.aastani. Esimesed köited annavad emotsionaalse pildi kirjaniku päritolust, lapseeast, koolipõlvest ja elust apteekriõpilasena. Esimese maailmasõja memuaaride tsüklis joonistatakse sõja "virilat karikatuuri". Kirjanik täiendab objektiivset tõepärasust ilukirjanduslike elementidega: ta kasutab pseudonüüme kõrvuti tõeliste nimedega, lisab mõttekujutuslikku, ühtlasi rakendatakse rikkalikku dialoogi ja rahvalikku fraseoloogiat.
Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla", mille A. Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele".
Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda . Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju.
O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941 personaalpension ja anti 1945. Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga.
Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum.
OSA OSKAR LUTSU TEOSTEST:
·        jutustus “Kevade”
·        komöödia “Paunvere”
·        komöödia “Kapsapää”
·        komöödia “Ärimehed”
·        draama “Laul õnnest”
·        draama

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anni * Õppematerjali autor

Eluloo ja loomingu kokkuvõte

oskar luts

Sarnased õppematerjalid

rtf

Oskar Luts

..........................5 · Vabakirjanikuna Tartus............................................................................6 · Tänu ja elutee lõpp... ...............................................................................6 · Kasutatud kirjandus.....................................................................................7 · Lisa............................................................................................................7 Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning

Kirjandus

doc

Oskar Lutsu elu

C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool REFERAAT Jakob Hurt Koostaja: Danno Nool Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord Oskar Luts..................................................................................................................... 3 Lapsepõlv...................................................................................................................... 3 Haridustee..................................................................................................................... 3 Läbimurre kirjandusse..................................................................................................

Eesti keel

doc

Oskar Luts referaat

Paide Ühisgümnaaium Oskar Luts Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis;

Eesti keel

doc

Oskar Luts

Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim poeg Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana.

Kirjandus

doc

Oskar Luts

Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar Luts.................................................................................................16 8.2. Oskar Luts perekonnaga umbes 1923. a. ..................................................17 8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta ......................................................................18 8.4. Suitsetamas.........................................................................20 8.5. Sajandi sada parimat eesti algupärast lasteraamatut..................

Kirjandus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Oskar Luts (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Oskar Luts

Oskar Lutsu elu

Oskar Luts referaat

Oskar Luts

Oskar Luts

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti