Oskar Luts (2)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Virtsu Kool
Oskar Luts
Referaat
2011

Sisukord

1.ELULUGU 3
2.TEOSED 4
2.1 Teised raamatud 4
2.2 Ja näidendeid: 5
3.MÄLESTUSED 6
KASUTATUD KIRJANDUS 7

ELULUGU

Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus , mis asus Kuremaa järve idakaldal, mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Ta oli peres esimene laps. Tema vend Arnold, kes sündis 1893. aastal suri vaid kolmeaastasena. Noorim vend Theodor , sündis 1896, jäädvustas end eesti kultuurilukku filmioperaatori ja –lavastajana ning mõnede allikate kohaselt ka tantsuõpetajana. Kirjaniku isa Hindrik Luts abiellus 1886. aastal Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga.
Ta astus Palamuse kihelkonnakooli 1895.
1889 aastal läks ta Tartu Reaalkooli, kus ilmus kirjanduslik huvisuundi.
Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis apteekriks .Ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt. Lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles.
Oskar Lutsule kõige suuremat elamust pakkunud klassikud olid: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe , Schiller, Lessing , Gogol, Puškin, Lermontov, Tolstoi , eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg . Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide ; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu. Mõnede arvamuste kohaselt asus Oskar Luts raamatud kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda.
Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva apteeki, sealt viidi ta detsembri lõpul üle Vilniuse apteeki. 1915. aasta jaanuarist augustini töötas Luts lahingutest ohustatud Varssavi haiglaapteegis, millele järgnesid evakueerimised Dvinski, Vilnosse ja Vitebski. Viimases oli Luts sõja lõpuni osakonnajuhatajaks. Ta ei viibinud küll lahingutules, kuid haiglate miljöö laastas mitmeti noormehe vaimu. Tervisehäirete tõttu süvenesid pessimistlikud sünged meeleolud, mida mõneti leevendas vabal ajal kätte võetud raamat. Sõja rahutuid olusid trotsides proovis Luts jätkata ka loomingulist tegevust. Samal ajal tutvus Luts politseipristavi tütre Valentina Krivitskajaga, kellega abiellus 2. juulil 1917. Nad said poja Georgiga, kes sündis 11. aprillil 1918. Augustis 1918 vabastati Oskar Luts sõjaväest ja ta hakkas koos perega tagasi koju rändama. Sellest teekonnast jutustab värvikalt „Inderlin”.
8. oktoobril 1922 asutati Tallinna Raekojas Eesti Kirjanikkude Liit ja Oskar Luts oli üks 33-st vastuvõetud liikmest. Sellest ajast peale kuni elu lõpuni tegutses ta kutselise kirjanikuna. Selleks et ennast ja perekonda ära elatada, tuli „Noor-Eesti” kirjastusele anda aastas vähemalt kaks käsikirja. Luts ja Tammsaare olid ainsad kirjanikud , kes said „Noor-Eestilt” sisuliselt kuupalka. Koos arvukate kordustrükkidega avaldas „Noor-Eesti” kirjastus Lutsult aastatel 1913-1940 kokku 92 raamatut. Ka Lutsu aastakümneid vaevanud korteriprobleemi lahendamisel on suured teened „Noor-Eesti” ärijuhil, kes tegi talle ettepaneku ise maja ehitada – just nii, nagu oli omal kulul teoks saanud „Kevade” väljaandmine. Sõlmiti leping kõigi kordustrükkide ja 30-köitelise kogutud teoste väljaandmiseks. Suvel 1936 alustati Arnold Matteuse projekti järgi ehitust. Krundi kinkis Tartu linnavalitsus kirjanikule läheneva juubeli puhul. Jõuluks 1936 elas kirjanik juba oma majas .
Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 ja teda olid Ropka -Tamme (Pauluse) kalmistule saatmas kümned tuhanded inimesed.

TEOSED

O. Lutsu kõige esimene ja tuntuim raamat oli koolimälestustel põhinev „Kevade“ (1912) Sellele järgnes terve Tootsi -lugude sari: „Suvi“(1918), „Tootsi pulm“(1921), „Argipäev“(1924) ja „Sügis“(1938).

2.1 Teised raamatud

„Kirjutatud on…“ - novell 1914.
„Kirjad Maariale“ - novell 1919.
„Karava(a)n“ - novell 1920.
„ Harald tegutseb“ - novell 1921.
„Andrese elukäik“ - jutustus 1923.
„Liling“ - romaan 1924.
„Ants Lintner“ - jutustus 1926.
„ Olga Nukrus“ - jutustus 1926.
„Õpilane Valter“ - jutustus 1927.
„Udu“ - jutustus 1928.
„ Pankrot “ - jutustus 1929.
„Avasilmi“ (või esimesed sammud) - jutustus 1932.
„ Tagahoovis “ - jutustus 1933.
„Tuulesellid“ - novell 1933.
„Vaikne nurgake“ - novell1934.
„Väino Lehtmetsa noorpõlv“ - 1935.
„Maa ja linn“ - kaks muistset lugu 1939.
„Vanasti“ - jutustused 1941.
„Jüri Pügal“ - jutustus 1945.
„Inderlin“ - reisivested 1920.
„Nukitsamees“ - Lastejutt 1920.
„Kolm lugu noortest “ - Laste luuletused 1921.
„ Lauka poiste ootamatu teekond“ - Lastejutt 1925.
„ Pett ja Parbu“ - Lastejutt 1928.
„Vanad teerajad“ - 1930.
„Talvised teed“- 1931 .
„Läbi tuule ja vee“ - 1931
„Vaadeldes rändavaid pilvi“ - 1932.
„Kuldsete lehtede all“ - 1933.
„Ladina köök“ - 1934.
„Kuningakübar“ - 1935
„Tagala“ - 1937.
„Ktora godzina?“ - 1938.
„Punane kuma“ - 1939.
„Sõjarändur“ - 1940
„Pikem peatus“ - 1941.

2.2 Ja näidendeid:

Ärimehed, 1912.
Kapsapea , 1913.
Laul õnnest, 1913.
Paunvere, 1913.
Pärijad, 1913.
Mahajäetud maja, 1914.
Arusaamatu lugu, 1919.
Kalevi kojutulek, 1919.
Onu paremad päevad, 1919.
Sinihallik, 1919.
Soo-tuluke, 1919.
Viimne pidu, 1919.
Ülemiste vanake , 1919.
Skoudid, 1922.
Valimised, 1928.
Harald teotseb, 1929.
Sirgasmäe, 1931.
Pastlad, 1939.

MÄLESTUSED

1964 Oskar Lutsu Majamuuseum
1954 hauamonument (autorid M. Saks ja Endel Taniloo)
1987 mälestussammas Tartus (autor A. Rimm )
1987 kihelkonnakoolimuuseum Palamusel
Lisaks Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile on Oskar Lutsu järgi nime saanud Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja O. Lutsu tänav Palamusel.
Alates 5. jaanuarist 1987 antakse välja Oskar Lutsu huumoripreemiat.
Raamatud:
"Mälestusi Oskar Lutsust". Koostanud Meelik Kahu ja Eerik Teder.
"Oskar Luts". Kirjandusnimestik. Koostanud Külliki Tohver.
Külliki Kuusk, Liivi Rosenvald, "Tartu kirjanik Oskar Luts".
Aivar Kull, "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest".

KASUTATUD KIRJANDUS

Wikipedia ( http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts )
Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb ( http://www.luts.ee/lugemissoovitus/ )
Miksike ( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/luts.ht m)
1

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 38 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

valgejanku Õppematerjali autor

Oskar Lutsu elulugu, tema raamatute loend, välja toodud mälestussambad ja muuseumid.

oskar luts

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Oskar Lutsu elu

C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool REFERAAT Jakob Hurt Koostaja: Danno Nool Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord Oskar Luts..................................................................................................................... 3 Lapsepõlv...................................................................................................................... 3 Haridustee..................................................................................................................... 3 Läbimurre kirjandusse..................................................................................................

Eesti keel

doc

Oskar Luts

Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim poeg Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana.

Kirjandus

doc

Oskar Lutsu näidendid

Kool: Meremäe- Obinitsa PK Oskar Lutsu näidendid Koosta: Peeter Tammik 7. klass Meremäe 2009 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oskar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arnold, kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894

Kirjandus

doc

Oskar Luts

Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar Luts.................................................................................................16 8.2. Oskar Luts perekonnaga umbes 1923. a. ..................................................17 8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta ......................................................................18 8.4. Suitsetamas.........................................................................20 8.5. Sajandi sada parimat eesti algupärast lasteraamatut..................

Kirjandus

docx

Oskar Luts ja looming

Oskar Luts Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse

Kirjandus

rtf

Oskar Luts

..........................5 · Vabakirjanikuna Tartus............................................................................6 · Tänu ja elutee lõpp... ...............................................................................6 · Kasutatud kirjandus.....................................................................................7 · Lisa............................................................................................................7 Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning

Kirjandus

doc

Oskar Luts

Referaat Oskar Luts Kati Kõiv 8a Rõngu Keskkool Oskar Lutsu elukäik Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talus. Kui Oskar oli nelja aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. 1894.aastal algas Lutsu koolitee Änkküla külakoolis ja peale seda 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis. 1899-1902 õppis ta Tartu reaalkoolis. Kuid siiski ei ole tal ühestki koolist lõputunnistust. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid

Kirjandus

docx

Oskar Luts: Referaat

RAKVERE GÜMNAASIUM Oskar Luts Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8 Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus 7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad

Eesti keel

Rohkem sarnaseid