Virtsu Kool Oskar Luts Referaat 2011 1 Sisukord 2 1. ELULUGU Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal, mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Ta oli peres esimene laps. Tema vend Arnold, kes sündis 1893. aastal suri vaid kolmeaastasena. Noorim vend Theodor, sündis 1896, jäädvustas end eesti kultuurilukku filmioperaatori ja lavastajana ning mõnede allikate kohaselt ka tantsuõpetajana. Kirjaniku isa Hindrik Luts abiellus 1886. aastal Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga
Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim poeg Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana.
Paide Ühisgümnaaium Oskar Luts Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis;
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool REFERAAT Jakob Hurt Koostaja: Danno Nool Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord Oskar Luts..................................................................................................................... 3 Lapsepõlv...................................................................................................................... 3 Haridustee..................................................................................................................... 3 Läbimurre kirjandusse..................................................................................................
.............................3 · Esimesed katsed kirjaniku elukutse poole..................................................4 · Tagasi Tartusse... ........................................................................................4 · Ilmub "Kevade"... ..........................................................................................5 · Algas I maailmasõda... ..............................................................................5 · Algab O. Lutsu vabakirjaniku elu.............................................................5 · Vabakirjanikuna Tartus............................................................................6 · Tänu ja elutee lõpp... ...............................................................................6 · Kasutatud kirjandus.....................................................................................7 · Lisa........................................................................
.... 5 2.7.,,Nukitsamees"............................................................................................................... 5 3.MÕISTED............................................................................................................................. 7 4.KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 8 1. ELULUGU 2 Oskar Luts sündis 7. Jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Järvepere külas Palamuse kihelkonnas. Kirjaniku isa, Hindrik Luts, elatas oma pere puutööga, hiljem juba kingsepaametiga Palamusel. Oskaril oli veel kaks venda: Arnold, kes suri kolmeaastaselt ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ja kinooperaator. Lapsepõlv möödus Palamusel kirikualevis, kuhu koliti Lutsu neljandal eluaastal. Varem elas terve pere kehvas üürikorteris, kuid hiljem juba enda ehitatud veskis järveäärses majas.
OSKAR LUTS ( 07. I 1887 23. III 1953 ) Sündis Tartumaal. Töötas apteekrina nii Peterburis, Tartus. Alates 1921. aastast vabakirjanik Tartus. Pöördeliseks kujunes 1912. aasta. Sai ergutusauhinna lustimängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast edukaid esikteoseid kujunes Esimese maailmasõja eelõhtu Lutsule kirjanduslikult viljakaks. Lutsu kirjanduslikus produktsioonis on valitseval kohal jutustav proosa. Aastail 1908 1909 avaldas Luts kümmekond lühipala ja följetoni. Groteskse jutulõnga arendamise kõrval avaldas Luts sentimentaalseid, valuleva sisuga proosapalu. Koolipõlvemälestuste kunstilisse vormi valamise idee tekkis Lutsul 1907.aastal. Memuaariline aluspõhi tingib autori suhte koolielu argipäevaga ja kõigi sellesse kuuluvate pisisündmustega. "Kevade" köidab Lutsule omapärase huumoriga, karakteritest väljakasvavate koomiliste situatsioonidega. Huumoriprisma läbi on nähtud kogu õpilaspere
Oskar Luts (26.12.1886 (07.01.1887) 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid paar talve koolis käinud: nad oskasid lugeda ja kirjutadagi. Vanaisa Mart pidanud lühikest aega koolmeistri ametit
...............................................................5 3. Vaikne nurgake.....................................................................................................6 4. Kokkuvõte............................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................7 Sissejuhatus Oskar Luts oli väga tuntud Eesti kirjanik. Tema teosed on mõjutanud eestlaste minapilti ja arusaamist Eesti ajaloost. Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas ja suri 23. märtsil 1953. aastal. Luts maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu püstitati talle ka monument. Lutsu tuntumad teosed on ''Kevade'', ''Kapsapea'', ''Suvi'', ''Nukitsamees'', ''Tootsi pulm'', ''Argipäev'' ja ''Sügis'' .Peale selle oli ta veel kirjutanud
RAKVERE GÜMNAASIUM Oskar Luts Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8 Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus 7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (19121913), "Suvi" (1918 1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Elulugu Oskar Luts sündis 7
Oskar Luts Aliin Toomemägi Kaisi Kalma Oskar Luts * Sündis 7. jaanuaril 1887 * Tartumaal Palamuse kihelkonnas Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *1909-1910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal- pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus
Oskar Luts Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse
Oskar Luts ( 7. jaanuar 1887 - 23. märts 1953 Tartu) Elukäik. · Hindrik ja Leena Lutsu esimene laps sündis Tartumaal 7. jaanuar. 1887, Palamuse kihelkonnas Järvepera külas Posti talus · Vend Arno ja Theodor · Abiellus Valentina Krivitskajaga. · 11. aprill 1918 sündis poeg Georg. · Vestekirjanik ja prosaist · Ühtekokku jõudis kirjanik oma 66 eluaasta jooksul luua 69 teost
Oskar Luts ja ,,Kevade". Kes ei tunneks ja poleks lugenud Oskar Lutsu ,,Kevadet" ? See on raamat, mida tuntakse lapsest saati ja ikka ning jälle tunneme me rõõmu, vaadates ka samanimelist filmi. Oskar Luts oli 25. aastane kui valmis tema väga kuulus raamat ,, Kevade". Kui rääkida Oskar Lutsust, siis sündis ta Järvepera külas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tükk aega oma noorpõlvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sõjaväe teenistusse sõites, olid tal taskus juba ,,Kevade" esimesed käsikirjad. Sõjaväeteenistuses olles, asus ta juba rohkem ,, Kevadega" tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega ,,Kevadet" edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lühemaid näidendeid nagu nt ,,Kapsapää" ja ka lustmängu ,,Pildikesi Paunverest"
Kool: Meremäe- Obinitsa PK Oskar Lutsu näidendid Koosta: Peeter Tammik 7. klass Meremäe 2009 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oskar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arnold, kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894
Vaadeldes Rändavaid Pilvi Autor: Oskar Luts Lehekülgede arv: 202 Tegelased:Andres, Arno, Karu, Amman, Lombach, Roose, Frieda, Peeter, Anna, Frantzen, Juhan Simmi, Heino Eino jne 1. Ennustamine Millest võis raamat rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Autor hakkab rääkima oma lapsepõlvest. Oskar jutustab oma esimesest koolitalvest Palamuse kihelkonnakoolis. 2. Tsitaadid Lause raamatust lk Põhjus, miks see meelde jäi. 1.Nüüd ma õieti ei tea isegi, mida 5 1.Esimese lõigu kohta kõlas see väga ma pean tegema oma mälestuste imelikult. neljanda jaoga. Kas pean plagieerima iseend? 2. - . 33 2.See kõlas väga imalikuna, et eesti keeles . ei tohtinud rääkida oma kodumaal. 3
OSKAR LUTS Oskar Luts (7. jaanuar 1887) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli
Kevade. Kui rkida Oskar Lutsust, siis sndis ta Jrvepera klas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tkk aega oma noorplvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sjave teenistusse sites, olid tal taskus juba Kevade esimesed ksikirjad. Sjaveteenistuses olles, asus ta juba rohkem Kevadega tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega Kevadet edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lhemaid nidendeid nagu nt Kapsap ja ka lustmngu Pildikesi Paunverest. Kuid
Referaat Oskar Luts Kati Kõiv 8a Rõngu Keskkool Oskar Lutsu elukäik Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talus. Kui Oskar oli nelja aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. 1894.aastal algas Lutsu koolitee Änkküla külakoolis ja peale seda 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis. 1899-1902 õppis ta Tartu reaalkoolis. Kuid siiski ei ole tal ühestki koolist lõputunnistust. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid
Kevade (film) "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis Kevade põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". Zanr draama Lavastaja Arvo Kruusement Produtsent Kullo Must Stsenaarium Kaljo Kiisk Voldemar Panso
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel Karl Eduard Sööt ,,Laula lapsuke", Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu","Lõhkiläinud Kolumats". Ernst Enno - Luuletused: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees, Julius Oro - Luuletused: Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik. Proosa: 20-30ndatel Oskar Luts ,,Kevade", ,,Nukitsamees", Jüri Parijõgi ,,Semendivabrik", Karl Ristikivi ,,Vikerkaar", ,,Viikingite jälgedes", Juhan Jaik ,,Tondijutud" 1930. aastate lõpuks oli Eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas muudatused, kättesaadav maailma LK paremik, temaatiline avardumine, LK teooria & ajaloo uurimine, raamatute välimuses parem tase
................................................................................ 5 1.5 Taevaskojad...................................................................................................................5 2 Jõgevamaa............................................................................................................................7 2.1 Kassinurme....................................................................................................................7 2.2 O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum............................................................................. 7 2.2.1 Köstri söögitoas,.....................................................................................................8 2.2.2 Kunagises köstri köögis ........................................................................................ 8 2.2.3 Klassituba .............................................................................................................
hakati viljelema põnevus- ja õuduskirjandust. Selle eesmärk on tekitada lugejas põnevust ja hirmu tunnet. Kirjutatakse tavatuid tegevuskohti.(üksikud lossid, kummitavad majad, öised surnumajad). Tegelased on sagely väärastunud mõtteviisiga(sarimõrvarid, süütajad, vägistajad). Tegevuskohti. Olukordi ja tegelaspsühholoogiat kirjeldatakse üksikasjalikult ja sügavuti. Tuntuim esindaja Edgar Allan Poe 19.saj keskpaiku, Nikolai Gogol. Oskar Luts Sündis palamuse kihelkonnas. Õppis kohalikus kihelkonna kollis ja Tartu valkoolis. On töötanud apteekri õpilasena Tartus, Narvas, tallinnas ja Peterburgis. Õppis tartu ülikoolis rohu teadust. Võttis osa esimesest maailma sõjast. Peale seda töötas raamatukogus, raamatupoes, 1922. a Kutseline kirjanik Tartus.1912 Ilmus kevade 1, 1913 Kevade 2. Armus Valentina(poolanna). 1918, 1919 ilmus Suvi 1 ja Suvi 2.Oli napsu mees. 1921 Tootsi pulm. 1924 Äripäev. 1936 Sügis.
Piripilli- PERIOOD: Eesti Vabariigi aeg Iseloomustus: Rahva haridustaseme tõstmise vajadus. Toimus lastekirjanduse märgatav areng nii kvalitatiivses, k Lasteraamatute arv kasvas võrreldes 19 saj. Esimese kümnendiga neljkordseks. Kättesaadavaks m keelne klassika. Raamatute välimus saavutas kõrge taseme. Kujunes välja ulatuslik ja sisukas last diferentseeritus. Lastekirjandus muutus arvestavaks kunstinähtuseks ja rahvuskirjanduse hinnatav Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Oskar Luts Proosa- ja näitekirjanik Lastekirjanduses omane lihtne keel, põnev sündmustik 1887-1953 eredad karakterid, koomilise ja muinasjutulise elemen- di sundimatu põiming. Avaldas ajakirjanduses lühilugu-
Ta on mänginud Hamletit Karl Jungholzi lavastuses ning mänginud ka telelavastustes ja filmides. 1938. aastal anti Ants Lauterile Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk ning Nõukogude ajal sai ta Stalini preemia, Lenini ordeni, Nõukogude Eesti preemia ning NSVL rahvakunstniku nime. Alates aastast 1975 antakse välja Ants Lauteri nimelist noore näitleja ja noore lavastaja preemiat. Film Eesti Vabariigis Theodor Luts sündis 14. augustil 1986. aastal. Ta oli Oskar Lutsu noorem vend. Theodor Luts osales Vabadussõjas, kus ta sai seljavigastuse, mille tõttu ohvitserikarjääri jätkata ei saanud. Elatise teenimiseks andis ta koos oma naisega salongitantsukursuseid. Teda hakkas huvitama filmitööstus ning oma algsed operaatorioskused omandas ta Pariisis vene emigrantidelt. 1927. aastal lõi ta enda ettevõtte, mille nimeks sai hiljem Theodor Lutsu Filmiproduktsioon. 1927.
Aastast 1917 on ta nii hinnatud kultuuritegelane kui ka novellist. Üks kultuurkapitali algatajatest. 1944 kolisid nad Tallinnasse, Nõmmele. Proosa 20. sajandi esimese kümnendi lõpuks kujunes välja uusromantiline proosa. See oli mõjutatud impressionismist ning leidus ka naturalistlikke jooni. Leidus ka psühholoogilist impressionismi, mis andis edasi tegelaste tunde ja meeleoluvarjundeid. Peamised prosaistid olid Tuglas, Tammsaare, Karl Rumor, Aleksander Tassa, August Gailit, Oskar Luts, Jaan Oks. Uusromantilisele proosale olid iseloomulikud lühizanrid nagu novellid, miniatuurid ehk laastid. Jaan Oks Peamiseks aineseks oli küla oma elu ja inimestega. Tema esimesed jutud olid realistlikud, kujutatud oli tööd, igapäevast eluolu, külainimeste mõttemaailma. Tema proosateosed ilmusid ka Noor-Eesti väljaannetes, need teosed olid modernsemad ja keerukamad. Tema tähtsaimad teosed on ,,Küla", ,,Tume inimeselaps" ja ,,Vaevademaa". Oskar Luts (1887-1953)
Esimesed eestikeelsed aabitsad pärinevad 14. sajandist, teosed Rootsis Lundi ülikoolis. Lastekirjanduse kujunemine on kujutatud järgmiselt: *rahvaluule ja täiskasvanute kirjanduse töötlused *didaktilised lood aabitsates ja vaimulike raamatutes *lastekirjandus kui iseseisev süsteem, teatava žanri ja laadiga *polüfooniline mitmehäälne kirjandus Lastele hakati lugemisvara väljastama reformatsioonidega kaasnenud emakeelse rahvahariduse ideede ajal. Lastekirjandus kui esteetiline nähtus sai alguse 18.sajandil Lääne- Euroopas. Lastekirjanduse teket on seostatud ühiskonna kultuuritaseme tõusu, pedagoogilise mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus
● Ervin Abel – papa Kiir ● Rein Aedma – Jaan Imelik ● Tõnu Alveus – Lesta ● Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri ● Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu ● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots ● Silvia Laidla – Köögi-Liisa ● Margus Lepa – Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver – Arno Tali ● Ain Lutsepp – Tõnisson ● Leonhard Merzin – õpetaja Laur ● Aksel Orav – õpetaja Lauri hääl ● Heido Selmet – Visak ● Evald Tordik – kirikumõisa rentnik Filmitegijad ● Monteerija – Ludmilla Rozenthal (Monteerija kinnitab ja teisaldab
kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk
Kuid piiritähiseks Kitzbergi loomingus sai armastus- ja ideedraama ,,Tuulte pöörises", millega avati 1906. aastal Vanemuise uus maja. Kitzberg oligi tihedalt seotud Vanemuisega ja paljud tema näidendid jõudsid lavale just koostöös Menninguga. Järgnesid veel draama ,,Kauka jumal" (trükis 1915) ja tragöödia ,,Libahunt" (trükis 1912). Neist viimane kuulub eesti näitekirjanduse parimate tööde hulka. Hilisemad Kitzbergi näidendid (,,Laurits") on tunduvalt nõrgema kvaliteediga. 12. Oskar Luts näitekirjanikuna (,,Kapsapea"). Kutselise teatri algusjärku jääb ka Oskar Lutsu lavaloomingu põhiosa. Lavadebüüdiks sai lühikomöödia "Kapsapea" ("Vanemuise" esmalav. nov. 1912), mis kohe vallutas ka külarahvamajad. "Kapsapea" edule järgnesid veel lühikomöödiaid "Paunvere", "Ärimehed" ja "Pärijad". Kõigi alusmotiiviks on ahnus või täpsemalt veel laskmata karu naha jagamise hasart. Lutsu naljamängude väärtuseks on ehteestilikud, värvikad,
Caspar David Friedrich: Luiged roostikus Kirjandus ja kunst Nikolai Baturin: Caspar David Friedrich, ,,Luiged roostikus" Kirjandus ja kunst: plastilisus, kunsti võtted tekstis Juhan Liiv: Tali, 1Talu õue... Vaiknetalvehommiku,värsket lund on sadand,kõik veel vagune.Õunapuu pääl aiashüppab varblane,tasakesti helbedtalle järele... Kirjandus ja muusika: muusikaline motiiv teksis Oskar Luts: Kevade,,Tema [Arno] hingesse asus rääkimatu õnnetundmus, talle näis, nagu oleks midagi suurt, ootamatut sündinud, mis temale ja kõigile teistele palju rõõmu pidi valmistama. (...) Kui laulud kõlasid ja orel mürisevalt kaasa mängis, vajus tema silmis kõik ühte: inimesed, lühtrid, küünlad ja jõulupuu altari ees; kõik ühines suureks, jumalat kiitvaks ja austavaks koguks. Ei olnud seal hulgas ühtegi halba inimest, kõik olid head
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
