Oskar Luts (1)

....... Kool
Oskar Luts
Referaat
Koostas: ........
Juhendas: õp. ........
........ 2013

SISUKORD

Table of Contents
ELULUGU 2
TUNTUMAD TEOSED 3
„Kevad“ 4
„Suvi“ 4
„ Tootsi pulm“ 5
„Argipäev“ 5
„Sügis“ 5
„Talv“ 5
„ Nukitsamees “ 5
MÕISTED 6
KASUTATUD ALLIKAD 7

1.ELULUGU

Oskar Luts sündis 7. Jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Järvepere külas Palamuse kihelkonnas. Kirjaniku isa, Hindrik Luts, elatas oma pere puutööga, hiljem juba kingsepaametiga Palamusel. Oskaril oli veel kaks venda: Arnold , kes suri kolmeaastaselt ja Theodor , kellest sai tantsuõpetaja ja kinooperaator. Lapsepõlv möödus Palamusel kirikualevis, kuhu koliti Lutsu neljandal eluaastal . Varem elas terve pere kehvas üürikorteris, kuid hiljem juba enda ehitatud veskis järveäärses majas .
Õppis 1895 -99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903 sai temast apteekriõpilane, kellena ta töötas Tartus ja Narvas ning 1908 Tallinnas ja Peterburis. 1911-1914 õppis Oskar Tartu ülikoolis rohuteadust.
Tema kirjanduslik tee algas luuletajana. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris , Thomas Oskary varjunime all, „Postimehes“kohmaka luuletusega „Elu“.
Võttis osa 1. Maailmasõjast farmatseudina. 1919-20 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana ja aastast 1922 oli Luts kutseline kirjanik Tartus. Mitmesugused elumuudatused nagu näiteks apteekriamet ja läbitehtud sõda mõjutasid Lutsu alkoholi tarvitama. Kahjulik harjumus jäi kirjanikule eriti külge Esimese maailmasõja ajast peale.
Kuna Lutsu, Eesti esimese kirjaniku, kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt, määrati talle 1941. aastal personaalpension. Lisaks anti talle 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus. 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga.
Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument . Tartus Riia tänaval, rahvakirjaniku kodus, avati 1946. Aastal majamuuseum.

2.TUNTUMAD TEOSED

Oskar Lutsu põhiteosteks ja ka tuntumateks teosteks kujunes niinimetatud Tootsi- lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused „Kevade“, „Suvi“ ja „Sügis“, samuti jutustused „Tootsi Pulm“ ja „Argipäev“. Postuumselt ilmunud „Talv“ autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Mitmed Lutsu tegelased– Joosep Toots , Arno Tali, Raja Teele, Jorh Adniel Kiir (kõnekeeles lihtsalt Kiir), Tõnisson, kellamees Lible , köster Julk -Jüri, õpetaja Laur – nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Samas avaldas Luts ka mitmeid jutustusi ning näidendeid. Kuulsamad jutustused on: „Andrese elukäik“(1923), „Õpilane Valter “(1927), „ Pankrot “ (1927), „Udu“ (1928), „Tagahoovis“ (1933) ja „Vaikne nurgake“ (1934). Näidendeist õnnestunumaid on „ Kapsapea “ (1913), mida on korduvalt lavastatud ja on ka valminud selle põhjal samanimeline multifilm. Lastejuttudest populaarseim on aga „Nukitsamees“, millest valmis ka samanimeline film aastal 1981 režissöör Helle Karise käe all.

2.1.

2.2.

2.3.„Kevad“

1907. aastal "Kevade" kirjutamist alustanud Lutsul ei läinud teose avaldamisega kergelt. Neli kirjastust, sealhulgas  Postimees , lükkasid "Kevade" tagasi. Esimese osa lasi Luts trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. "Kevade" nimeline film valmis alles 1970. Aastal. Teos on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde.

2.4.„Suvi“

Peale "Kevade" suurt edu jätkas Luts samadest tegelastest kirjutamist. 1918. ja 1919. aastal ilmus "Suve" esimene ja teine osa. Tegevustik neis toimub 6–7 aastat hiljem.

2.5.„Tootsi pulm“

Nagu nimest võib välja lugeda, räägib raamat Joosep Tootsi ja Raja Teele pulmast.

2.6.„Argipäev“

"Argipäevas" (ehk algupärase nimega Äripäev) on tegevustik suunatud Kiirele, kes on endiselt vallaline mees ning peab valima kahe ootamatult Paunverre saabunud õmbleja Juuli ja Maali vahel.

2.7. „Sügis“

"Sügise" esimene osa avaldati juba 1938. aastal, teine osa ilmus ent raamatuna alles 50 aastat hiljem. Raamat käsitleb tegelaste keskiga Vabadussõja järgsetel aastatel.

2.8.„Talv“

1939. aasta 10. märtsil lubas Luts Uudislehes lugejaile lasta samal aastal välja kaks raamatut, üks neist pidi olema sarja viimane osa "Talv". Raamatut siiski ei ilmunud.
1994. aastal avaldas Tartu kirjastus „Ilmamaa“ Oskar Lutsu nime all „Talve“, mille väidetavalt oli käsikirjast ümber kirjutanud kirjandushuviline Arnold Felix Karu. Raamatu autorluse ümber puhkes ajakirjanduses diskussioon .

2.9.„Nukitsamees“

„Nukitsamees“ on lastejutt, mis ilmus esmakordselt 1920. aastal.
Nõukogude perioodil ilmunud trükkidest oli osa repliike välja jäetud ning lõpp ümberkirjutatud.
Allikas: http://eesti-ajalugu.webs.com/eestiajaluguii.ht m

3.

4.

Allikas: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/luts.ht m

MÕISTED

Debüteerinud- esimest korda avalikult esinema .
Farmatseut- farmaatsiaharidusega isik, rohuteadlane.
Personaalpension- nõukogude ajal eriliste teenete eest määratud pension . 
Tööpunalipu orden - oli Nõukogude liidus töötajatele tubli ja eeskujuliku töö eest jagatav orden.
Monument- mälestussammas, ausammas .
Lühiromaanid- ülekantud tähenduses „ armulugu “ lühiversioon.
Postuumselt- surmajärgne, pärast surma.
Institutsioon- ühiskondlik korraldus, tava või asutus. 

5.

6.KASUTATUD ALLIKAD

• http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/luts.ht m
  
• http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&view=article&id=229%3Aoskar-luts-elulugu&catid=51%3Avirtuaalnaeitused&Itemid=120
  
• http://eesti-ajalugu.webs.com/eestiajaluguii.ht m