A.Pärt "Meie kooli katseaias" laste kantaat "Perpetum mobile" ? "College teemal B-A-C-H" ? "Pro et contra" tsellokontsert ... O.Ehala "Nukitsamees" filmimuusika "Karoliine hõbelõng" filmimuusika "Don Juan Tallinnas" filmimuusika "Eine murul" nukufilm "Aeg maha" nukufilm "Hotell-E" nukufilm "Kõrge lend" laul "Kui oleksin tuul" laul "Tahan olla öö" laul "Võta mind lehtede varju" laul
FILMIKUNST Animatsioon on kaader kaadri haaval sarnaste piltide faasidega tekitatud illusioon liikumisest. Niimoodi tehtud filmi nimetataksegi animafilmiks. Sõna "anima" tähendab ladina keelest "hinge" ehk animeerima tähendab hingestamist; niisiis on animafilm justkui inimese poolt elutute asjade/piltide hingestamisega tehtud film, mille tulemusena need hingetud asjad hakkavad elama. Animafilmide alamliikideks saavad olla: joonisfilm, nukufilm, arvutianimatsioon ehk raalmultikas, kollaazh, objekt-animatsioon, pixillatsioon. Janno Põldma (sündinud 7. novembril 1950 Tallinnas) on eesti filmioperaator ja -lavastaja. Oktoobris 2007 Riias toimunud filmifestivali Lielais Kristaps parimaks täispikaks animatsioonifilmiks tunnistati Heiki Ernitsa ja Janno Põldma teos "Leiutajateküla Lotte". MOEDISAIN Ivo Nikkolo on Eesti üks vanimaid ning unikaalseimaid disainerbrände. Juba üle 16.
e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viimne reliikvia'' i. linastus 1970 märtsis ii. stsenarist Arvo Valton iii. režissöör Grigori Kromanov iv. laulusõnade autor Paul-Eerik Rummo 4. Filmi loominguline meeskond a. joonepealne i. produtsent - teose tootmise finantseerija ii. režissöör - tootmise loominguline juht iii. stsenarist - teose käsikirja autor
Film 1900-1950 Keidi Mägi Kaisa Laine Kätlin Villako Liikuv pilt • Edward Muybridge • Kinematograafi sünd – elavad pildid Värviline filmilõik • 1902. aastal, Edward Turner • Tema 3 last mängimas kuldkalakesega ja papagoi http://www.bbc.co.uk/news/uk-england-19423951 Esimesed filmid • Must-valged, ilma helita, saatemuusika • Esimesed jooksva teemaliiniga filmid • „A Trip to the Moon“ (1092) – 14 minutit • „The Great Train Robbery“ (1093) – 12 minutit The Great Train Robbery Maailim • ESIMESED KINOD • 1902. aastal loodud Tally elektri teater • Praeguseni töötav kino- Pionier Poolas; avati 26.sept 1909 • FILMISTUUDIOD • Thanhouser – 1909-1918, koostasid üle 1000 tummfilmi, esimene filmiseriaal „Miljoni Dollari Müsteerium“ 1914 1910. filmid ● Ameerika film „Alice Imedemaal“ - 10 minutit, must-valge Gladys Hulette – tummfilmi näitleja (Alice) ● „Sinilind“ ...
teenima, et pärast seda minna Saksamaale ülikooli arhitektuuri õppima. 22. juunil 1941 kolis ta sõja tõttu Sõjakool Tjumeni linna ida pool Uraale. 1946. aasta jaanuaris asub Tuganov stuudios Tallinnfilm tööle operaatori assistendina ja saab ainutegijaks tiitrite-pealkirjade osakonnas. 1958 valmis "Nukufilmi" esimene film "Peetrikese unenägu" mille aluseks oli võetud Jens Sigsgaardi muinasjutt "Palle üksi maailmas". Kolmas nukufilm "Metsamuinasjutt" (1960) tõi filmifestivalil Bukarestis 1960 esimese rahvusvahelise auhinna eesti filmikunstile. "Ott kosmoses" (1961) eriauhinna rahvusvahelisel astronautika- ja kosmosefilmide festivalil 6 Deauville'is 1963. Viienda nukufilmiga "Mina ja Murri" 1961. aastaks töötas filmistuudios juba kakskümmend inimest. Siit algas regulaarne nukufilmitootmine. Aastatel 1958-1963 on
Vahva uus-aastakõne loomadele ja lindudele, autoga kihutamine jne. Aino Pervikul tuli mõte väljamõeldud presidendist lugusid kirjutada, kui ta käis oma tütre Pireti ja tema poja Pauliga Kadriorus presidendilossi juures kastaneid korjamas. KOKKUVÕTE Aino Pervik on lastekirjanik, proosakirjanik, luuletaja ja ilukirjanduse tõlkija. A. Perviku tähtsaim ja põhiline osa kuulubki lastele. Perviku raamatutest on tehtud filme, nukufilme ja teatritükke (nukufilm „Kunksmoor“ 1977 „Kunksmoor ja kapten Trumm“ 1978, lavastus Vanemuises „Emmeliina“ 1974, film „Arabella mereröövli tütar“ 1983). „Paula elu“ sari (2001-2007) sai Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 2001 aastal ja Nukitsa konkursil aastal 2004, 3. koha. 7 Pervik ise on tõlkija ja tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse ( läti keel, leedu, soome,
persooniõudus, armagedoniõudus ja deemonlikõudus. Ulmefilm on film, kus on välja mõeldud igasugused juhtumid, mis igapäevaelus tavaliselt ei juhtu. (http://et.wikipedia.org/wiki/Mängufilm) Multifilm ehk Animatsioon on kaader kaadri haaval sarnaste piltide faasidega tekitatud illusioon liikumisest. Niimoodi tehtud filmi nimetataksegi animafilmiks. Animafilmide alamliikideks saavad olla: joonisfilm, nukufilm, arvutianimatsioon ehk raalmultikas, kollaazh, objekt-animatsioon, pixillatsioon. Sõna "anima" tähendab ladina keelest "hinge" ehk animeerima tähendab hingestamist; niisiis on animafilm justkui inimese poolt elutute asjade/piltide hingestamisega tehtud film, mille tulemusena need hingetud asjad hakkavad elama. Iga elutu asi, mida inimene kaader haaval nihkuma suunab ja seda liikumist üles pildistab, saab olla animafilmi osa. (http://et
oma erilise süzee tõttu ei lähe kohe kuidagi meelest. 11 ,,Ülemiste vanake" (1919) Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel kirjutas noorsoonäidend. ,,Nukitsamees" (1920) Taust: ,,Nukitsamees" on samuti sündinud tänu väikesele Georgile, sest, nagu osutab alapealkirigi, on see muinasjutt jutustatud talle ja seejärel kirja pandud ning trükki antud. Muinasjutu alusel on loodud kaks filmi: nukufilm ,,Metsmuinasjutt" (1960) ja muusikaline mängufilm ,,Nukitsamees" (1982) Analüüs: ,,Nukitsamees" on muinasjutt, kuid seda vaid osaliselt, sest muinasjutupärane fantastika põimub siin reaalse elu kujutamisega. Isegi metsamoori kodu kirjelduses pole puudu realistlikest elementidest. Ei noor ega vana lugeja saa muidu, kui peab Kusti ja Iti saatusele kaasa elama. Jutustus on põnev ja meeleolurikas, algusest lõpuni kaasakiskuva sündmustikuga. Kasvatuslikud ideedki
pöördub see on naiselikkus naises (vt E. Siirak "Kogutud teosed" 3 köite järelsõna). Naiselikkus ja igavene naiselikkus pakub võrdlemisainet ka Dostojevski ja vene religioonifilosoofiaga seoses. "Kärbes" kannab endas väga olulisi märksõnu, mis põhjalikumat käsitlemist leiavad juba Tammsaare romaanides. "Kärbes" novellist on tehtud ka nukufilm "Kevadine kärbes" . Lõppenud periood ( sel ajal elas Tammsaare peale Kaukaasiast tulekut 1912. aastal oma venna juures Koitjärvel ning on seetõttu tuntud ka kui Koitjärve-periood) oli Tammsaarele seisukohalt oluline eelkõige kui enesekogumisaeg, maailma ja inimeste jälgimise ning mõtestamise aeg. I Maailmasõda ning tema enda elu ja surma piiril kõikumine panid Tammsaare vaatama ja nägema elu sisemisi ja sügavamaid kihte.
Alustati rehabiliteerimisi. Palju siberisse küüditatud eestlasi toodi tagasi. 1950. aastatel moodustati Eestis "Eesti rahvuslaste liit" Enn Tarto juhtimisel. Samal ajal loodi ka profasistlikke rühmitusi. 51 19.07.1955 - edastatakse esimene telesaade. 1957 - võetakse vastu looduskaitse seadus ja rajatakse seni suurim looduskaitseala - Matsalus. 1958 - valmib esimene Eesti nukufilm "Peetrikese unenägu." 1959 - Moskvas võeti vastu Kommunismi Ehitus Poliitika, mille järgi oleks kaheksakümnendateks kommunism valmis. Ministeeriumide asemele loodi Rahva Majandus Nõukogud. Selle tulemusena hakkati kuuekümnendatel aktiivselt moodustama propagandalisi organisatsioone, mis lähendasid rahvast kommunismile. 1960 - toimub esimene Tartu suusamaraton. Valmib Tallinna laululava. Maarjamäele püstitatakse obelisk.
Eastmani tselluloidfilmi põhjal arendas Edison välja kaamera, mis sai patendi 1891. Projektori väljatöötamisega tegelesid mitmed leiutajad mitmel maal üheaegselt. Esimest korda näitasid nn elavaid pilte vennad Lumiere'id Prantsusmaal 1895. a lõpus. Film muutus kiiresti uueks kunstiliigiks. 20. sajandi alguses hakati ekraniseerima kirjandusteoseid, tekkisid professionaalsed filminäitlejad, avastati uusi montaazivõimalusi. Uue zanrina tekkis komöödia (Chaplin), samuti joonis- ja nukufilm. 1927 võeti filmis kasutusele heli ning 1930. aastad tõrjusid tummfilmi tahaplaanile. Ka esimesed värvifilmid loodi 1930. aastate keskpaiku. Filmidest sai laialdaselt kasutatav propagandavahend, mida eriti aktiivselt kasutati natslikul Saksamaal. Filmikunsti katsetustega koos kasvas film kiiresti tööstusharuks ning tekkisid kinod, mis saavutasid tänu oma odavusele rahva hulgas suure populaarsuse. Ka Eestisse levis filmikunst suhteliselt kiiresti: esimesed kinoseansid toimusid
annaabi.ee 
