Milline saab olema FIE ärinimi?

Vastus leiad õppematerjalist: OSAÜHING JA FIE

Millisel tegevusalal alustate t ööd ?

Vastus leiad õppematerjalist: OSAÜHING JA FIE

Milline saab olema FIE aadress?

Vastus leiad õppematerjalist: OSAÜHING JA FIE

OSAÜHING JA FIE (0)

Kutsekool - Majandus - Majandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas FIE-t registreerida ?
Kui suured on FIE asutamise kulud?
Kaua kulub aega FIE asutamisele?
Mida tuleb teha enne FIE asutamist?
Milline saab olema FIE ärinimi?
Millisel tegevusalal alustate t ööd ?
Milline saab olema FIE aadress?
Kuidas FIE-t registreerida?
Kui kaua kulub aega FIE asutamisele?
Mida tuleb teha pärast FIE registreerimist?

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Kodumajandus
KM21
Referaat
Osaühing ja FIE
Gretel Rõuk
Juhendaja : Elo Kadastik
Paide 2015

Sisukord

SISSEJUHATUS 4
OSAÜHING 5
Tegevusload ja majandustegevusteated 5
1.1Toidu käitlemise tegevusloa taotlemine 5
1.2 Toidu käitlemise majandustegevusteate esitamine 5
1.3 Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlemine 5
6
Maksud ja toll 6
1.1Käibemaks 6
1.2Tulumaks 6
1.3 Sotsiaalmaks 6
1.4 Töötuskindlustusmakse 7
1.5 Keskkonnatasu 7
1.6 Muud maksud 7
Raamatupidamine ja aruandlus 8
1.1 Äriühingu aruandlus 8
1.2 Majandusaasta aruanne 8
Töökeskkond ja personal 8
1.1 Töötajate värbamine 8
1.2 Personaliotsingu - ja tööjõurendifirmad 10
Tarbijakaitse 10
1.1 Tarbijakaitse- alased nõuded 10
1.2 Hind 11
1.3Garantii 11
1.4 Vaidlused 11
1.5 Järelevalve 12
Ettevõtte rahastamine 12
1.1Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse starditoetus 12
1.2 Euroopa Liidu struktuurifondide toetused 12
1.3 Stardilaen 13
Keskkonnakaitse 13
1.1Keskkonnatasud 13
1.2Saastetasu 13
1.3Keskkonnatasude kõrgendatud määrad 13
Euroopa Liit ja riigihanked 14
1.1Euroopa Liidu liikmesriikide riigihangete kontaktisikute võrgustik 14
Ettevõtte lõpetamine 14
1.1Osaühingu lõpetamise otsus ja lõpetamisavalduse esitamine 14
1.2 Likvideerimine 15
1.3 Osaühingu äriregistrist kustutamine 15
FIE 16
Ettevõtte loomine 16
1.1 Füüsilisest isikust ettevõtja 16
1.1Mida tuleb teha enne FIE asutamist? 16
1.2 Kuidas FIE-t registreerida? 17
1.3 Kui suured on FIE asutamise kulud? 17
1.4Kui kaua kulub aega FIE asutamisele? 17
1.5Mida tuleb teha pärast FIE registreerimist? 17
Maksud ja toll 18
1.1 FIE käibemaks 18
1.2FIE tulude maksustamine 18
1.3 Sotsiaalmaks FIE-le 18
1.4 FIE töötuskindlustusmakse 19
Raamatupidamine ja aruandlus 19
1.1FIE aruandlus Maksu- ja Tolliametile 19
1.2Aruanded Haigekassale 19
Ettevõtte lõpetamine 19
1.1FIE-na ettevõtluse lõpetamise avalduse esitamine 20
1.2Maksude tasumine ja vara isiklikku tarbimisse võtmine 20
1.3FIE äriregistrist kustutamine 20

SISSEJUHATUS

Antud referaadi ülesandeks on anda ülevaade füüsilisest isikust ettevõtjast ja osaühingust, nende tegevusest ja nendega seotud toimingutest. Ettevõtjana peab arvestama väga paljude seadustega ning seetõttu on õigete otsuste tegemine suhteliselt raske. Antud referaat kajastab tähtsamaid tegevusi FIE ja osaühingu ettevõtlustega alustamisel , tegevuste käigus ning kirjeldab ka ettevõttete lõpetamiste korda.

OSAÜHING

Tegevusload ja majandustegevusteated

Toidu käitlemise tegevusloa taotlemine

Teil peab olema tegevusluba toidu käitlemiseks järgmistel juhtudel:

loomsete esmatoodete käitlemine väljaspool tootmiskohta tingimusel, et käitlemise käigus ei muutu nende esialgne kuju ja esialgsed omadused;
mitteloomsete esmatoodete käitlemine, mille käigus muutuvad nende esialgne kuju ja esialgsed omadused;
idude tootmine;
loomse toidu käitlemine, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ;
loomse toidu töötlemine, valmistamine, pakendamine ja turustamine teisele käitlejale teisaldatavas ja/või ajutises käitlemiskohas (näiteks müügitelgid, -kioskid ja -veokid) ning eraelamus;
toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine;
toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu ladustamine ;
toatemperatuurist erineval temperatuuril hoitava toidu käitlemine jaekaubanduses.

1.2 Toidu käitlemise majandustegevusteate esitamine

Kui soovite alustada majandustegevust toidu käitlejana, peate esitama majandustegevusteate enne tegevuse alustamist. Käitlemisvaldkondade ja toidugruppide loetelu on toodud põllumajandusministri määruse „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“

1.3 Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlemine

Kui soovite alustada tegevust toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamise (edaspidi TKMi käitlemine) tegevusalal, peate enne majandustegevuse alustamist esitama Veterinaar - ja Toiduametile majandustegevusteate.

Maksud ja toll

Käibemaks

Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kauba importi riikidest väljaspool Euroopa Liitu ja kaupade soetamist Euroopa Liidu riikidest. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija. Kui teie maksustatav aastakäive kalendriaasta algusest arvates ületab 16 000 eurot aastas, tuleb teil ettevõte registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena. Kui käive on väiksem, pole registreerimine kohustuslik.
Käibemaksukohustuslasena tuleb teil:

lisada kauba müümisel või teenuse osutamisel müügihinnale käibemaks;
pidada käibemaksuarvestust;
arvutada ja tasuda käibemaksusumma;
säilitada tehingutega seotud dokumente ja esitada nõuetele vastavaid arveid.

Tulumaks

Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus ka töötajatele tehtud väljamaksetelt pidada kinni ja tasuda Maksu- ja Tolliametile tulumaks.

1.3 Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja . Sotsiaalmaksu tuleb ettevõtjal maksta nii töötasudelt kui ka erisoodustustelt. Mõningatel erijuhtudel tasub sotsiaalmaksu Eesti riik – näiteks erinevate hooldajatoetust saavate isikute ning paljulapseliste perede eest. Samuti tasub sotsiaalmaksu riik nende äriühingute töötajate eest, kellele on määratud töövõime kaotus 40% või enam.

1.4 Töötuskindlustusmakse

Töötuskindlustusmakse eesmärgiks on töötaja kindlustamine töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse lõpetamise või tööandja maksejõuetuse eest. Töötuskindlustust tuleb maksta töötajale palga ja muu töötasu ning füüsilisele isikule lepingu alusel makstud tasu pealt. Maksmiskohustus jaguneb kindlustatu ehk töötaja (töötaja töötuskindlustusmakse) ja tööandja (tööandja töötuskindlustusmakse) vahel. Töötuskindlustusmakset ei pea tasuma vanaduspensionärid ja ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liikmed. Tööandja peab töötuskindlustust maksma kõigi töötajate eest.

1.5 Keskkonnatasu

Keskkonnatasu tuleb maksta loodusressursside kasutamise ning loodusele saastamisega tekitatava kahju eest. Keskkonnatasu peavad maksma nii keskkonnaloa omanikud , kui ka isikud, kelle tegevuse ulatus või viis kohustab keskkonnaluba omama. Keskkonnatasude määrad on sätestatud keskkonnatasude seadusega. Loata ja lubatust suuremas koguses keskkonnakasutuse puhul rakendub kõrgendatud keskkonnatasu määr.

1.6 Muud maksud

Maaomaniku või maa kasutajana tuleb teie ettevõttel tasuda maamaksu. Maamaksu suurus sõltub omavalituses kehtivast maamaksumäärast ning maa väärtusest. Kohustusliku kogumispensioni makse on töötajate tulust arvestatav tasu, mis läheb II samba pensioni rahastamiseks. Tööandjana peate teie kogumispensioni makse kinni pidama ning tasuma Maksu- ja Tolliametile. Kuna kogumispensioniga ei ole liitunud kõik töötajad, tuleb teil kontrollida kogumispensioni lepingu olemasolu Pensionikeskusest. Lisaks riiklikele maksudele on igal omavalitsusel õigus kehtestada ka kohalikke makse. Omavalitsus otsustab maksude määra ja tegeleb enamasti ka maksude kogumisega.
Kohalikud omavalitsused võivad kehtestada järgmiseid makse:

reklaamimaks;
teede ja tänavate sulgemise maks;
mootorsõidukimaks;
loomapidamismaks;
lõbustusmaks;
parkimistasu.

Raamatupidamine ja aruandlus

1.1 Äriühingu aruandlus

Kui teie ettevõtlusvormiks on täisühing , usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu , peate esitama igal aastal majandusaruande äriregistrile, regulaarseid deklaratsioone Maksu- ja Tolliametile, ametlikke kandeid Haigekassale ning teatud juhtudel ka aruandeid Statistikaametile.

1.2 Majandusaasta aruanne

Majandusaasta aruanne on kohustuslik kõigile Eestis tegutsevatele ettevõtjatele ning see peab vastama seadustega fikseeritud vormile. Aastaaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning tegevusaruandest.
Majandusaasta aruande koostamise etapid:
1.raamatupidamise aastaaruande koostamine
2. tegevusaruande koostamine
3. audiitorkontroll
4.majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi 5. katmise otsuse tegemine
6.majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.
Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus selle finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning arengusuundadest. Selles saad ettevõtjana selgitada plaane ja näidata tegevusi, mis ei kajastu raamatupidamise aruandes, kuid on olulised aruande lugejale.

Töökeskkond ja personal

1.1 Töötajate värbamine

Töötajate leidmiseks ning töökuulutuste avaldamiseks on erinevaid kanaleid, millest riigi pakutav ( töötukassa ) on tasuta ning teenusepakkujate omad tasulised. Levinuimad töötajate otsimise kanalid on interneti tööportaalid, töötukassa, ajalehed- ajakirjad ning personaliotsingu- ja tööjõurendifirmad.
Vaba töökoha täitmisel saab kasutada töötukassa abi, edastades oma tööpakkumise töötukassale. Samuti on võimalik kasutada eelvaliku teenust, mis aitab leida registreeritud töötute hulgast sobivad kandidaadid. Töötukassa teavitab tööotsijaid tööpakkumisest konsultantide, teenindusbüroode infostendide, kodulehe ning iseteenindusportaali kaudu.
Tööportaalid on kõige levinum ja mugavam viis uute töötajate leidmiseks. Tööportaalides saab avaldada oma töökuulutusi ning soovi korral otsida ja selekteerida tööotsijaid CV-de andmebaasidest.
Töötukassa aitab kohandada tööruumid ja/või -vahendid puudega inimestele sobivaks , kattes sellele tehtud kulutused 50-100% ulatuses. Kui puudega inimene vajab töökohal tugiisiku teenust, kompenseerib töötukassa tugiisikule tehtud kulud kuni 700 tundi aastas.
Vajadusel korraldab töötukassa puudega inimese abistamise tööintervjuul ning annab tasuta kasutada töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi.
Riik tasub vastava soovi korral ka osa ettevõtte palgatud töövõimetuspensioni (v.a rahvapensioni saaja) saava töötaja sotsiaalmaksust. Sotsiaalmaksu tasub riik ettevõtte eest 278,02 eurose kuumäära alusel. Selleks, et riik tasuks sotsiaalmaksu ettevõttes töötava töövõimetuspensionäri eest, tuleb ettevõttel igakuiselt esitada Sotsiaalkindlustusametile vastav taotlus .
Kui on soov värvata töötajaid teistest Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikidest, saavad abiks olla töövahendusvõrgustiku EURES Eesti nõustajad. EURES nõustajad pakuvad tööandjatele järgmisi teenuseid:

tööpakkumise avaldamine Euroopa EURES portaalis
kandideerimisdokumentide kogumine ja vajadusel nende hulgast eelvaliku tegemine
soovi korral assisteerimine tööintervjuudel
ühine osalemine erinevatel töömessidel üle Euroopa.

1.2 Personaliotsingu- ja tööjõurendifirmad

Kui ei ole soovi värbamisprotsessi ise läbi viia, võib selleks kasutada personaliotsingufirmasid, mis otsivad välja sobivad kandidaadid ja viivad soovi korral läbi ka tööintervjuud. Tööjõurendifirmat saab kasutada juhul, kui on vaja kindlaks perioodiks täiendavat tööjõudu, kuid ei ole soovi töötajaid töölepinguga enda ettevõttesse palgata. Sellisel juhul palkab töötajad tööjõurendiettevõte ning ettevõte rendib tööjõudu vahendusfirmalt.

Tarbijakaitse

1.1 Tarbijakaitse-alased nõuded

Kaup, mida te tarbijale pakute ja teenus, mida osutate, peavad olema ohutud , vastama kehtestatud nõuetele, teie poolt antud kirjeldusele ning omadustele, mida tarbija võib õigustatult eeldada. Te peate tarbijat teavitama kaubaga kaasnevatest võimalikest riskidest ning tooma puudustega või kasutatud kauba puhul välja vastavasisulise teabe. Tarbijale mõeldud teave peab olema esitatud selgelt ja arusaadavalt.
Kui tarbija ei ole rahul teie poolt müüdud kaubaga, on tal õigus teile esitada nõue.
Kui pakute ja müüte kaupa või teenust sidevahendi abil (arvuti ja e- pood , telefon, faks , TV-pood, post jne) või koduuksemüügi korras (tarbija elu- või töökohas või mujal väljaspool äriruume), peate tarbijat teavitama sellest, et tal on 14-päevane taganemisõigus, mille jooksul võib tarbija kaubast või teenusest taganeda ilma mingi põhjuseta.
Kauplemine peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades, keelatud on ebaausate kauplemisvõtete, eelkõige tarbijat eksitava või tema suhtes agressiivse kauplemisvõtte kasutamine:

Eksitava kauplemisvõttega on tegemist siis, kui teabe esitamise viis on tarbijat eksitav, kui esitate tarbijale ebaõiget teavet või jätate ostuotsuse tegemiseks vajaliku teabe esitamata.
Agressiivse kauplemisvõtte alla kuuluvad ka järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemised telefoni või e-meilitsi ning lastele suunatud otseselt ostule üleskutsuvad reklaamid .

Teil on kohustus esitada müüdava kauba kohta eesti keeles kauba koostis, säilitamistingimused ja kasutamisjuhised. Tehniliselt keerukale kaubale tuleb lisada eestikeelne kasutusjuhend.
Toidukaupade ja mõnede tarbekaupade (näiteks kosmeetika, tarbekeemia) tarvitamisel tuleb lisada vastav märgistus kauba säilimise kohta. "Kõlblik kuni" märgistab kiirestiriknevat toidukaupa , mida tohib nii müüa kui kasutada vaid kaubale märgitud kuupäevani (kaasa arvatud). Märgistusega "parim enne" kindlustab tootja parimate omaduste säilimise nimetatud ajani.

1.2 Hind

Kaupa pakkudes peate tarbijale teatavaks tegema kauba lõpphinna, mis sisaldab kõiki makse. Kui kauba kogust mõõdetakse kilogrammides, liitrites või meetrites, tuleb lisaks müügihinnale välja tuua ka selle kauba ühe ühiku (kilogrammi, liitri või meetri) hind. Teenuse lõpphind ehk hind koos kõigi maksudega, tuleb tarbijale teatavaks teha enne teenuse osutamist. Sealhulgas peate tarbijale nähtavale kohale välja panema teenuste hinnakirja või tariifid, mille alusel hind arvutatakse.

Garantii

Garantiiga kauba puhul tuleb teil teha vastav märge maksekviitungile või anda kaubaga kaasa eraldi garantiikiri. Muu hulgas tuleb garantiimärkes välja tuua müüja andmed, garantii tähtaeg, selle sisu ja kehtivusala ning garantiist tulenevad õigused. Garantiitähtajal asendatud asjale peate andma uue garantii, mille kestus on võrdne algse müügigarantiiga. Eseme parandamise puhul pikeneb müügigarantii parandamise aja kestuse võrra.

1.4 Vaidlused

Juhul kui teie poolt müüdud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingutingimustele, on vastutus teil. Tarbijal on õigus asja või teenuse lepingutingimustele mittevastavuse osas teie poole pöörduda kahe aasta jooksul asja ostmisest või teenuse osutamisest arvates. Selle perioodi esimese kuue kuu jooksul peate te tõendama, et tarbijale müüdud kaup või osutatud teenus ei olnud puudusega. Pärast selle aja möödumist peab lepingutingimustele mittevastavust tõendama tarbija. Kauba või teenuse lepingutingimustele mittevastavuse korral tuleb teil see parandada, asendada või hüvitada. Probleemide ja vaidluste tekkel püüdke võimaluse korral ise tarbija probleem lahendada. Suulise kokkuleppe mittesaavutamisel on tarbijal õigus esitada teile kirjalik kaebus, millele olete kohustatud vastama hiljemalt 15 päeva jooksul, teavitades tarbijat kaebuse võimalikust lahendusest. Kokkuleppe mittesaavutamisel on tarbijal oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda Tarbijakaitseametisse. Tarbijate ja kauplejate vahelised vaidlused lahendab sõltumatu tarbijakaebuste komisjon või kohus.

1.5 Järelevalve

Tagamaks tarbijate õiguste kaitset on Tarbijakaitseametil õigust teostada teie üle järelevalvet. Muu hulgas on ametil õigus teha teie juures kontrolloste, nõuda teilt müüdava kauba või teenuse kohta asjakohast teavet, teha hoiatusi, ettekirjutusi ja trahve ning peatada tarbijale ohtliku kauba või teenuse müük.

Ettevõtte rahastamine

Alustaval ettevõtjal on oma käivitatava äri soodsaks rahastamiseks võimalik saada EAS-i starditoetust, Euroopa Liidu struktuuritoetusi ning KredExi poolt käendatavat stardilaenu.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse starditoetus

Starditoetuse eesmärk on aidata vähese ettevõtluskogemusega alustavaid ettevõtjaid, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali. Starditoetust on võimalik kasutada põhivara soetamiseks, turundustegevuste läbiviimiseks, rakendustarkvara ostmiseks ja arendamiseks ning tööjõukulude finantseerimiseks.

1.2 Euroopa Liidu struktuurifondide toetused

Otsides finantseerimisvõimalusi, tasuks kindlasti uurida ka struktuurifondide ja omavalitsuste poolt pakutavaid toetusmeetmeid, nt stardiabi investeeringuteks põhivarasse, koolitustoetused personali koolitamiseks. Struktuurifondidest toetatakse järgmisi valdkondi: haridus , tööturg , teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus , infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid , energiamajandus , transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne. Toetuste leidmisel oma projektidele aitavad teid maakondlikud arenduskeskused, mis pakuvad oma baasteenuste osas tasuta nõustamisteenust. Arenduskeskustest saate infot projektide rahastamisvõimalustest nii struktuurifondide meetmete osas kui vajadusel ka teiste võimalike toetuse allikate kohta ning erasektori konsultantide ja nende teenuste kohta.

1.3 Stardilaen

Alustavad ja kuni kolm aastat tegutsenud väike- ja keskmised ettevõtted saavad taotleda äri alustamiseks stardilaenu, mida käendab 75% ulatuses riiklik sihtasutus KredEx . Võrreldes tavalaenuga on stardilaenu eelis see, et ettevõtjal tuleb oma isikliku varaga vähem riskida.
Stardilaenust on abi eelkõige ettevõtetel, kes tegevust alles alustavad, sest neil on lühikese krediidiajaloo tõttu pangalaenu keeruline saada. Laen tuleb võtta panga vahendusel, panga poolt määratava intressi suurus on hinnanguliselt 7,5-12%. Stardilaenu saamiseks võib pöörduda nii panka, EAS-i kui KredEx- isse .

Keskkonnakaitse

1.1Keskkonnatasud

Keskkonnatasusid tuleb maksta loodusressursside kasutamise ning loodusele saastamisega tekitatava kahju eest. Keskkonnaga seotud tasud jagunevad kaheks suuremaks grupiks – saastetasud ning loodusvarade kasutusõiguse tasud. Keskkonnatasudega puutuvad suure tõenäosusega kokku paljud erinõuetega tegevusalal tegutsejad.

Saastetasu

Sellesse keskkonnatasude gruppi kuuluvad tasud saasteainete heitmise eest välisõhku, veekogudesse , põhjavette ja pinnasesse, saastetasud jäätmete kõrvaldamise eest ning pakendiaktsiis . Saastetasu tuleb maksta saasteloa andjale, kelleks on enamasti Keskkonnaamet . Iga kvartali kohta tuleb teil koostada aruanne, kui suures mahus olete saasteaineid keskkonda paisanud. Saastetasu maksustamisperioodiks on kvartal ning tasu eelmise kvartali eest tuleb maksta Keskkonnaametile uue kvartali esimese kuu 10. kuupäevaks .

Keskkonnatasude kõrgendatud määrad

Mõningatel juhtudel arvestatakse ettevõttele keskkonnatasusid kõrgendatud määras. Seda tehakse kolmel juhul:

loodusvarasid kasutatakse lubatust suuremas mahus või ilma loata
saasteaineid heidetakse õhku, pinnasesse või vette lubatust suuremas mahus või ilma loata
jäätmete transportimisel viiakse keskkonda kemikaale ning kõrvaldatakse seega lubatust suuremas koguses jäätmeid.

Euroopa Liit ja riigihanked

Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi riigihangete turg on avatud ka teiste liikmesriikide ettevõtjatele, samuti saavad eesti ettevõtjad konkureerida riigihangetel teistes liikmesriikides. Piiriülese konkurentsi ärakasutamine riigihangete turul annab hankijatele paremad valikuvõimalused hanke objekti kvaliteedi ja hinna suhtes. Kõik riigihanked, mis ületavad teatud hankemaksumuse, tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning seda üle kogu Euroopa Liidu. Eestisiseselt sätestab riigihanke teostamise korra, riigihankega seotud subjektide õigused ja kohustused, riikliku järelevalve teostamise ja vaidlustuste lahendamise korra ja vastutuse riigihangete seadus. Eestis läbiviidavate riigihangete kohta kogub ja avaldab infot Riiklik Riigihangete Register . Euroopa avalike hangete kohta saate ülevaate infosüsteemist SIMAP. Sealt leiate Euroopa Liidu hanketeateid riigi, piirkonna, ärivaldkonna ning muude näitajate järgi. Samuti saate palju olulist lisainfot õigusaktide jm kohta.

Euroopa Liidu liikmesriikide riigihangete kontaktisikute võrgustik

Riigihangete kontaktisikute võrgustiku (Public Procurement Network - PPN) eesmärgiks on anda ettevõtjatele võimalus lahendada mitteametlikul teel teises liikmesriigis riigihankel tekkinud probleeme ja kasutada selleks liikmesriikides määratud isikute abi. Samuti aitab võrgustik liikmesriikide riigihangete ekspertidele vahetada omavahel kogemusi ja informatsiooni riigihangete süsteemi toimimise ja riigihangete alaste õigusaktide rakendamise kohta. Kui teil tekib riigihangetega probleeme, võtke ühendust Eesti kontaktisikutega ja kirjeldage oma probleemi. Eesti kontaktisik võtab seejärel ühendust vastava riigi kontaktisikuga, kes omakorda pöördub hanke korraldaja poole probleemi selgitamiseks ja lahendamiseks.

Ettevõtte lõpetamine

Osaühingu lõpetamise otsus ja lõpetamisavalduse esitamine

Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtu otsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenud aktsionäridest. Osaühingu lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus (kirjalikult või elektrooniliselt ettevõtjaportaalis) ja aktsionäride lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga.

1.2 Likvideerimine

Osaühingu lõpetamise otsusele ja avalduse esitamisele järgneb likvideerimine, mille jooksul on teil oluline jälgida kindlat tegevuste järjekorda . Likvideerimine koosneb järgmistest etappidest: 1.likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse ;
2.teate avaldamine osaühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine ;
3.osaühingu lõppbilansi koostamine ning varade jagamine;
4.likvideeritava osaühingu raamatupidamise korraldamine ja maksude tasumine.
Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud. Kui selgub , et osaühingul on veel jaotamata vara, tuleb läbi viia ka täiendav likvideerimine. Lõpetatud osaühingu tegevust on võimalik ka jätkata või viia läbi ettevõtte ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine . Likvideerijad peavad selleks esitama äriregistrile avalduse ettevõtte tegevuse jätkamiseks.

1.3 Osaühingu äriregistrist kustutamine

Pärast osaühingu nõuetekohast likvideerimist, tuleb ettevõtte juhatusel esitada äriregistrile avaldus ettevõtte äriregistrist kustutamiseks. Seda saab teha minimaalselt kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ning sellest teavitamisest. Äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb teil lisada lõppbilanss ja vara jaotusplaan.

FIE

Ettevõtte loomine

1.1 Füüsilisest isikust ettevõtja

Füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) on ettevõtlusvorm , mis sobib kõige paremini nendele, kes alustavad tegevust üksi või koos perega .
FIE-na tegutsemise eelised:

minimaalse kapitali nõue puudub;
registreerimine on lihtne;
FIE-l ei pea olema põhikirja.
Samas vastutab FIE ettevõtlusega tekkinud kohustuste eest kogu oma isikliku varaga.

Füüsilisest isikust ettevõtja võib oma tegevuse peatada, teatades sellest äriregistri pidajale, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevus on hooajaline, võib äriregistri pidajale teatada ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva. Ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral.

Mida tuleb teha enne FIE asutamist?

Enne asutamist leidke vastused peamistele küsimustele, mis määravad teie igapäevase tegevuse olulisemad reeglid.

Milline saab olema FIE ärinimi ? FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime . Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas registreeritud ärinimedest.
Millisel tegevusalal alustate tööd?
Kas vajate tegevuslubasid või litsentse?
Milline saab olema FIE aadress?

Avaldus FIE-na tegutsemiseks
FIE asutamiseks on vaja esitada vaid avaldus. Eelduseks on äritegevuseks sobiva pangakonto olemasolu. FIE registreerimise avalduse saate esitada äriregistrile elektrooniliselt või notari kaudu. FIE asutamisel ei ole tarvis koostada asutamislepingut ega põhikirja.

1.2 Kuidas FIE-t registreerida?

FIE elektrooniliseks registreerimiseks ettevõtjaportaalis vajate digitaalseks allkirjastamiseks tehnilisi vahendeid (ID-kaart ja ID-kaardilugeja). Kui Teil on FIE registreerimisel täidetud alljärgnevad tingimused, saate asutada FIE kiirmenetlusega:

kõigil asutamisega seotud isikutel on Eestis registreeritud elukoht;
riigilõiv on tasutud elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaalis;
näitate tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4. taseme järgi.

Samuti saab FIE-t registreerimine notari kaudu. Enamikes notaribüroodes on olemas FIE asutamiseks vajalikid näidised ja dokumendipõhjad.

1.3 Kui suured on FIE asutamise kulud?

FIE asutamisel tuleb teil tasuda riigilõiv 13 eurot. Kui kasutate FIE asutamisel notari abi, tuleb maksta notari tasu. Avalduse allkirja õigsuse kinnitamise tasu on 12,75 eurot. Kui soovite, et notar koostaks ka avalduse projekti, lisandub tasu 18,20 eurot . Notaritasudele lisandub käibemaks.

Kui kaua kulub aega FIE asutamisele?

Elektroonilisel registreerimisel kiirmenetlusega saate FIE registreeritud paari tunniga, kuid arvestage ajakuluks siiski üks tööpäev. FIE registreerimine notari kaudu võtab aega 2-3 päeva.

Mida tuleb teha pärast FIE registreerimist?

Olenevalt teie tegevusalast ja käibest tuleb võtta ette veel erinev hulk samme.

Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda tegevusluba või litsentsi.
Kui teie aastakäive ületab 16 000 eurot, tuleb end registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslaseks.
Kui palkate töötajad, tuleb töötajad registreerida tööle asumise päeval Maksu- ja Tolliametis.
Kui palkate alaealiseid töötajaid, tuleb FIE tegutsemise alustamisest teavitada Tööinspektsiooni.

Maksud ja toll

1.1 FIE käibemaks

FIE-na peate käibemaksu tasuma juhul, kui olete registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Sarnaselt äriühingutele tekib registreerimiskohustus siis, kui käive ületab 16 000 eurot aastas. Käibemaksu määrad on teile FIE-na samad, mis äriühingutel. Kui peate FIE-na kassapõhist raamatupidamist, on teil õigus pidada ka kassapõhist käibemaksuarvestust, kuid sellest tuleb Maksu- ja Tolliametile käibemaksukohustuslaseks registreerimisel teada anda.

FIE tulude maksustamine

Kui tegelete ettevõtlusega FIE-na, tuleb teil maksta tulumaksu ettevõtlusest saadud tulult , millest on maha arvestatud ettevõtluseks tehtud kulud. FIE tulumaksu määr 2015 aastal on 20%. Maksustamisperioodiks on kalendriaasta ning FIE-na tuleb teil deklareerida tulu üks kord aastas. Tuludeklaratsioon tuleb esitada maksustamisperioodile järgneva aasta 31 märtsiks. Kui saite eelneval perioodil maksustatavat tulu, peate tasuma tulumaksu avansilisi makseid 15. juuniks , 15. septembriks ja 15. detsembriks. Avansilise makse suuruseks on 25% eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summast.

1.3 Sotsiaalmaks FIE-le

Ka FIE-na tuleb teil tasuda sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadud tulult. Sotsiaalmaksu määr FIE-le on 33% ettevõtlusest saadud tulult. Erinevalt äriühingutest on FIE maksustamisperioodiks kalendriaasta, sest maksustatav tulu selgub üks kord aastas tuludeklaratsiooni põhjal. FIE-na tegutsedes tuleb teil tasuda sotsiaalmaksu avansiliste maksetena neli korda aastas iga kvartali 15. kuupäevaks. Kui FIE tulu aasta kokkuvõttes on piisavalt suur, saadab Maksu- ja Tolliamet vastavalt deklareeritud tulule FIE-le maksuteate ka juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Enammakstud sotsiaalmaksu summa tagastab Maksu- ja Tolliamet ettevõtjale maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks. 2015. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 355 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 117,15 eurot kuus ja FIE jaoks 351,45 eurot kvartalis ( 1405 ,8 eurot aastas).

1.4 FIE töötuskindlustusmakse

FIE ei pea enda eest töötuskindlustusmakseid tasuma. Kui FIE on endale palganud töötajaid, siis nende eest on makse tasumine kohustuslik. Töötuskindlustusmakse määr ja tasumise kord on sarnased äriühingule.

Raamatupidamine ja aruandlus

FIE aruandlus Maksu- ja Tolliametile

Füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) tuleb Maksu- ja Tolliametile deklareerida:

isiklik vara, mille FIE võtab ettevõtluses kasutusse, registreerides end äriregistris ;
neli korda aastas ettevõtlusest saadud tulu- ning avansiline sotsiaalmaksu tasumine;
kord aastas kohustusliku kogumispensioni makse tasumine, kui FIE on liitunud II pensionisambaga;
ettevõtluses kasutuses olnud vara, kui see läheb tagasi isiklikku tarbimisse FIE-na ettevõtluse peatamisel või lõpetamisel.

Töötuskindlustusmakset ei pea FIE enda eest tasuma, kuid tööandjana tuleb FIE-l töötajale tehtud väljamaksetelt tasuda töötuskindlustusmakse ja see deklareerida. Kui FIE on registreeritud käibemaksukohustuslasena või kui FIE lisab enda poolt väljastatavale arvele käibemaksu, tuleb tal deklareerida ja tasuda käibemaks Maksu- ja Tolliametile.

Aruanded Haigekassale

Kuna FIE maksab sotsiaalmaksu ja on kantud äriregistrisse, kehtib FIE-l ravikindlustus ja tal on õigus saada töövõimetuse hüvitist. Töövõimetuse korral tuleb hüvitise saamiseks esitada Haigekassale töövõimetusleht. Tööandjana on FIE-l kohustus oma lepingulised töötajad registreerida töötamise registris.

Ettevõtte lõpetamine

Füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) saab oma tegevuse lõpetada järgnevalt:
1.lõpetamisavalduse esitamine;
2.maksude tasumine ja vara isiklikku tarbimisse võtmine;
3.FIE kustutamine äriregistrist.

FIE-na ettevõtluse lõpetamise avalduse esitamine

FIE lõpetamise protsess on võrreldes äriühingutega lihtne ning kiire. FIE lõpetamiseks tuleb esitada avaldus äriregistrile. Maksu- ja Tolliametile FIE lõpetamise avaldust esitama ei pea. Kui FIE on käibemaksukohustuslane, siis tuleb enne äriregistrile avalduse esitamist esitada Maksu- ja Tolliametile avaldus käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks.

Maksude tasumine ja vara isiklikku tarbimisse võtmine

Selleks, et saaksite ettevõtluses kasutatud vara isiklikku tarbimisse võtta, tuleb esmalt tasuda kõik ettenähtud maksud ning kohustused. Olulisemad maksud, millele peate ettevõtluse lõpetamisel tähelepanu pöörama , on tulu-, sotsiaal- ja käibemaks. Kui olete käibemaksukohustuslane, peate enne käibemaksuregistrist kustutamist tasuma käibemaksu võõrandamata kaubalt , mille sisendkäibemaksu olete soetamisel maha arvanud. Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind . Pärast ettevõtluse lõpetamist ja kohustuste ning maksude tasumist on teil õigus võtta vara isiklikku tarbimisse. FIE-na ettevõtluse lõpetamisel loetakse teie ettevõtluse tuluks sellise vara turuhind , mille soetamismaksumuse olite arvestanud ettevõtluse kuluks. Ettevõtlustulult peate lõpetamisel maksma ettevõtlusega seotud maksud. Isiklikku tarbimisse võetud vara kasutate edaspidi teie ja teie perekonnaliikmed isiklikes huvides või kolmandad isikud, kellele vara kasutada annate.

FIE äriregistrist kustutamine

Kui olete FIE-na täitnud kõik oma kohustused, esitage äriregistrile avaldus äriregistrist kustutamiseks. Mugavaim viis kustutamiskande avalduse esitamiseks on elektrooniliselt läbi e-äriregistri ettevõtjaportaali. Selleks vajate ID- kaarti ning digiallkirjastamise võimalust.

.DOCX Laadi alla originaalfail 20 lk · .docx · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gretel12 Õppematerjali autor

osaühing ja FIE

käibemaks töötaja tasud ettevõtja sotsiaalmaks osaühing toll maksud tolliamet keskkonnatasu tööandja tulumaks

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat ettevõtlusvormidest - FIE ja OÜ

Mugavaim viis kustutamiskande avalduse esitamiseks on elektrooniliselt läbi e-äriregistri ettevõtjaportaali. Selleks on vaja ID-kaarti ning digiallkirjastamise võimalust. Ettevõtlusvormid Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike loodava ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Ettevõtlusvormid on FIE, osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu. Ettevõtlusvormid erinevad üksteisest erinevate tunnuste osas, milleks on osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; nõutava osakapitali suurus ja sissemakse; äriühingu auditeerimise nõuded; igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). FIE puhul nõutav algkapital eurodes puudub, osaühingu ja tulundusühistu puhul on

Majandus

odt

FIE raamatupidamine referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko FIE RAAMATUPIDAMINE referaat õppejõud: Malle Kasearu Mõdriku 2012 1. Ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte- määratlemine, FIE olemus. Ettevõtja on isik, kes on idee teostamise nimel nõus riskima oma karjääri ja rahalise kindustatusega, kulutades oma aega ja kapitali ebakindlas ettevõtmises. Ühe teise seisukoha järgi on ettevõtlus võimaluste avastamise, hindamise ja ära kasutamise protsess. Ettevõtjat võib määratleda, kui kedagi, kes rakendab kõik hetkel kasutatavad ressursid tulevikus ehk teostuva võimaluse nimel. Eristatakse ka ettevõttesisest ettevõtlust, mis kirjeldab suurettevõtete sees toimavat ettevõtlust. Äriseadustikus avatud mõiste ettevõte tähendab majandusüksust, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Majandusüksus a

Fie raamatupidamine

docx

Füüsilisest isikust ettevõtja

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandusõiguse õppetool FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA Referaat õppeaines Äriõigus TTO0020 Juhendaja: dotsent Enno Oidermaa Üliõpilane: Tallinn 2012 Sissejuhatus Käesoleva referaadi ülesandeks on anda ülevaade füüsilisest isikust ettevõtjast, tema tegevusest ja sellega seotud toimingutest. Ettevõtjana peab FIE arvestama väga paljude seadustega ning seetõttu on õigete otsuste tegemine suhteliselt raske. Antud referaat kajastab tähtsamaid tegevusi FIE ettevõtlusega alustamisel, tegevuse käigus ning kirjeldab ka ettevõtte lõpetamise korda. Füüsilisest isikust ettevõtja definitsioon Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Är

Äriõigus

docx

FIE RAAMATUPIDAMINE

kirjutatakse ametlikele dokumentidele ning mida kasutatakse seadustes nõutud juhtudel kauplemiskoha ja kauba tähistamiseks (FIE registreerimine 2010). Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes ei pea sisalduma täheühendit FIE. Äriühingutel on nime juures OÜ või AS sellepärast, et neid on olemas mitut liiki ning nimi peab näitama, millega tegemist on. FIEsid on aga olemas ainult üht liiki: inimesed. Kui talu haldab FIE, ei pea ta talu nimele midagi lisama, kui aga osaühing tahab kasutada oma ärinimes talu nime, siis peab sellele olema kindlasti lisatud OÜ: näiteks OÜ Munalaskme talu. Visiitkaartidele võib aga nime juurde vabalt kirjutada oma tegevusala sellisel moel, nagu vajalikuks peetakse: jurist toruluksepp, graafik jms. Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi. Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui

Raamatupidamise alused

rtf

FIE- esitluse materjal wordis

käibe tekkimiseni (250 000 krooni) võib FIE pidada kassapõhist raamatupidamist. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. FIE vastutab oma kohustuste eest kogu varaga. OÜ võrreldes FIEga: Osaühingu asutamisel on vajalikud asutamisdokumendid (põhikiri, asutamisotsus jms). Asutamisega kaasnevad kulud (riigilõivud, notaritasud). Osakapitali nõue, st minimaalne osakapitali suurus 40 000 krooni. Kohustuste eest vastutab osaühing (mitte osanik isiklikult). Osaühingul peab olema juhatus. http://www.lvrkk.ee/kristiina/piret/ettevotlus/ettevtlusvormi_valimine.ht ml SIIT VÕETUD, PÄRIS HUVITAV LUGEMINE MINU ARVATES KA, KUI JÄÄB MATERJALIST PUUDU, SAAB SEALT VEEL http://www.emta.ee/index.php?id=24364 SIIT VÕTAKSIN EHK KORDUMA KIPPUMA KÜSIMUSED MAKSU-JA TOLLIAMETILE LÜHIVASTUSTEGA http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3494/%C3%95pijuhis%20FIE %20raamatupidamine

Ettevõtlus

docx

Fie maksud referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool R11 KÕ1 Kristel Teppe Fie maksud REFERAAT Mõdriku 2013 SISUKORD FIE MAKSUD Tulumaks FIE maksab tulumaksu kalendriaasta ettevõtluse tulude ja kulude vahelt, lisaks on veelpaar muud mahaarvamist. Varem nimetati seda arusaadavalt maksustavaks tuluks, seoses maksuarvestuse metoodika muutumisega 2007.aastast anti sellele näitajale uus nimi tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist . Alates 2000.aastast toimub ettevõtlustulu maksustamine rangelt kassapõhiselt: raha võetakse nii tulude kui kulude juures arvesse ainult selle tegeliku liikumise aastal j tegelikult liikunud ulatuses (ibid). Füüsilise isiku tulumaksumäär 2013. aastal on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus . Inimese aastased tulud maksustatakse tulumaksuga kogusummas ja tulude summale on ette nähtud üks tulumaksuvaba miinimum . Ettevõtlustulult

Kategoriseerimata

doc

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

FIE võib pidada omal valikul kassapõhist või tekkepõhist raamatupidamist. Äriregistrisse kantud FIE peab koostama äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. . . OÜ OSAÜHING Äriseadus: § 135. Osaühingu mõiste (1) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. (2) Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. (3) Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. § 136. Osakapitali suurus Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. 1. Osaühingu tegutsemise aluspõhimõtted · Igal osanikul on üksainus osa. Osad võivad olla erineva suurusega. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni.

Maksundus

docx

Raamatupidamise alused

FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab:  info identifitseerimist;  mõõtmist;  registreerimist;  töötlemist;  analüüsimist;  edastamist;  säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõt

Raamatupidamise alused

Rohkem sarnaseid