Harju MK 1154,345 1063,79 1058,535 964,606 Ida-Viru MK 25,23 33,28 59,535 60,634 3. Oletage, et viimasel aastal on kaevandamiskogustest kaevandatud 5 % rohkem, kui oli lubatud. (Eeldage, et ületatud 5% on juba kajastub statistikaameti andmetes). Kui palju oleksid pidanud kaevandajad maksma riigile täiendavalt, lähtuvalt keskkonnatasu kõrgendatud määrast kaevandamisel? (4. peatükk KESKKONNATASUDE KÕRGENDATUD MÄÄRAD). Iga välja arvutatud summa juures märkige, mis § alusel on need arvutused tehtud. §30. Keskkonnatasu kõrgendatud määr maavara kaevandamisel. Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud maavara kaevandamisõigust rakendatakse viiekordset tasumäära. Harju maakond - 5*1,42*679,3=4823,03€ - §30 Ida-Viru maakond - 5*1,42*42,70=303,17€ - §30 1 https://www.envir
Saastetasu rakendamine saasteainete heitmisel välisõhku Saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel Nimistust puuduvad keskkonnatasud, kui teie poolt rakendatava tegevusega kaasnev k Koondtabel keskkonnatasudest Abimaterjal: Keskkonnatasude seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011039?leiaKehtiv hjavette ja pinnasesse tegevusega kaasnev keskkonnatasu 4032011039?leiaKehtiv KESKKONNATASUD Käesolevas harjutustöös käsitletakse lõhketööde teostamist, mill kaevandamisõiguse tasu, vee erikasut Algandmed: Seadustest tulenev lisakulu kaevandamisele maavara ammendu Maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäär, tehnoloogiline lubjakivi Maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäär, täitepinnas
Keskkonnanormatiiv kontrollarv - kvaliteedi,tootenormatiivid. Pinnase ujula, vee jne Standard juhtnöörid, kinnitatud institutsiooni poolt ,Mõõtkavastandrdid,leppemärkideKeskkonnakorraldus,auditeerumine need kõik toimuvad standarite alusel, seire on ka keskkonnakorraldus ISO rahvusvaheline standardiorganisatsioon Keskkonnaluba - keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus kompleksload või lihtload Tegevusluba on ehitusluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, geoloogilise uuringu luba,raieluba, kalapüügilua Planeerimisseaduse põhimõtted Planeeringute koostamine on avalik. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: Planeeringute liigid 1. Üleriigiline planeering: eesti 2010...
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS. Keskkonnariski mõiste. Riski mõisted. Tõenäosus ja tagajärg. Keskkonnakahju. Riskianalüüs. Keskkonnanormatiivid ja standardid. Mõisted: "normatiiv", "standard", "keskkonnastandard", "keskkonnanormatiiv". Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. Keskkonnanormatiivid Eestis. Keskkonnaload. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu mõiste. Loodusvara kasutusõiguse tasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid. Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle näited. Saastetasu. Saastetasu rakendusvaldkonnad. Tasumäärade kehtestamine. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaksu liigid (energiamaksud, transpordimaksud, saastamise ja loodusvara kasutamise maksud). Erinevate keskkonnamaksude osakaalud Eestis. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad ja nende muutus
..................... 6 1.1Käibemaks...................................................................................................... 6 1.2Tulumaks........................................................................................................ 6 1.3 Sotsiaalmaks................................................................................................. 6 1.4 Töötuskindlustusmakse................................................................................. 7 1.5 Keskkonnatasu.............................................................................................. 7 1.6 Muud maksud................................................................................................ 7 Raamatupidamine ja aruandlus...........................................................................8 1.1 Äriühingu aruandlus...................................................................................... 8 1.2 Majandusaasta aruanne......................................
KESKKONNAÕIGUS Riik sekkub- trahvid, maksud, vanglakaristus, ühiskondlik kasulik töö, et inimesed jälgiks käitumisreegleid. KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED: Printsiibid Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV) Rahvusvaheline roll (konverentsid- Stockholmis 1972) Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded) Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti pass...
Seltsi ülesandeks on kujunenud ka loodus- ja kultuuriobjektide kaitse ja hooldus. Eesti Looduskaitse Seltsi osakonnad asuvad 43 Eesti asulas. 32. Keskkonnaameti ülesanded. Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. 33. Keskkonnatasu mõiste keskkonnatasude seaduse järgi. Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. 34. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu.. Välistatavus Välistamatus Konkurentsiga Õun Ookeani kalavarud Riided Suurlinna tänavad
Seltsi ülesandeks on kujunenud ka loodus- ja kultuuriobjektide kaitse ja hooldus. Eesti Looduskaitse Seltsi osakonnad asuvad 43 Eesti asulas. 32. Keskkonnaameti ülesanded. Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. 33. Keskkonnatasu mõiste keskkonnatasude seaduse järgi. Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. 34. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu.. Välistatavus Välistamatus Konkurentsiga Õun Ookeani kalavarud Riided Suurlinna tänavad
3. peatada keskkonda kahjustav või ohustav tegevus; 4. korraldada selguseta kuuluvusega loodussaaduse hankimise vahendi hoidmist, müümist või tagastamist seaduslikule valdajale, või selle hävitamist; 5. korraldada omavolilise ehitise likvideerimist kaitstavatel aladel. 36. Keskkonnale avaldatud surve vähendamiseks rakendatakse majandushoobasid keskkonnamaksude (-tasude) näol. Millele on Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja -tasud? Kasutage keskkonnatasu mõistet Keskkonnatasude seaduse järgi. KESKKONNAMAKSUD: Keskkonnamaksud ühes või teises vormis on kõikides majanduslikult arenenud riikides. Esmakordselt nende rakendamise vajadust kinnitati EL keskkonnakaitse I tegevusprogrammis (1973.a.), ning see oli seotud printsiibi “saastaja maksab” realiseerimisega. “Majanduse arenguga on suurenenud surve keskkonnale, mistõttu on hakatud pöörama järjest
ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv keskkonnanormatiivid – välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula tervisekaitsenormid, mootorsõiduki heitgaasi saasteained, vedelkütus keskkonnaluba – keskkonnakasutuse eest tasumise aluseks (saastetasu – välisõhk, veekogu, põhjavesi, pinnas, kõrvaldatakse jäätmeid), loodusressursi kasutusõiguse tasu) keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind „Saastaja maksab“ – kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise või saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks, ei kanta üle ühiskonnale, vaid neile, kes saaste põhjustasid ökoloogiline maksureform – maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega (energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis), transpordimaksud
5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju Kardinalistid arvavad, et piirkasulikkust on tegurid. võimalik mõõta absoluutarvudes, näiteks: puhas õhk eur, leib eur, banaanid eur. Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või Ordinalistid arvavad, et piirkasulikkust tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete järjestada ja iseloomustada järgarvudena, olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) näiteks: puhas õhk, puhas vesi, leib, banaanid. mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on 9. Keskkonna hindamine. Keskkonn...
· Pinnasesse; · Kõrvaldatakse jäätmeid Tasumäärade kehtestamine. Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju · Saastetasul: saasteaine või jäätmeohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; · Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Arvestatkse siis kui aasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; · Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; · Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; · Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; · Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse
kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Keskkonnanormatiiv muudetakse kohustuslikuks keskkonnaministri määruse või saasteloaga. Keskkonnastandard - asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust ja tegevuse tulemust. Keskkonnatasu seadus: Keskkonnatasu mõiste: Keskkonnakasutuse hind. Keskkonnatasu jaguneb: Loodusvara kasutusõiguse tasu; saastetasu. Kohustuslik maks. Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks. Laekub riigieelarvesse. Loodusvara kasutusõiguse tasu: Kasvava metsa raieõiguse tasu; Maavara kaevandamisõiguse tasu; Vee erikasutusõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad:
Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi Keskkonnamajandus Keskkonnamaks: Kohustuslik makse Maksab tarbija Kasutatakse riigieelarve Ei lähe tootmiskuludesse üldvajaduste rahastamiseks Ei mõjuta tootjat vähem saastama Laekub riigieelarvesse Mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasu näiteid: loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu.
Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi Keskkonnamajandus Keskkonnamaks: Kohustuslik makse Maksab tarbija Kasutatakse riigieelarve Ei lähe tootmiskuludesse üldvajaduste rahastamiseks Ei mõjuta tootjat vähem saastama Laekub riigieelarvesse Mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasu näiteid: loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu.
hoidmise, müümise ja tagastamise korraldamine selle seaduslikule valdajale või hävitamine seaduse sätestatud juhtudel omavoliliste ehitiste likvideerimise korraldamine. 37) Keskkonnale avaldatud surve vähendamiseks rakendatakse majandushoobasid keskkonnamaksude (-tasude) näol. Millele on Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja -tasud? Kasutage keskkonnatasu mõistet Keskkonnatasude seaduse järgi. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Saastetasu maksab kinnisasja omanik, kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt keskkonda saasteaineid või jäätmeid. Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt,
pinnasesse; kõrvaldatakse jäätmeid. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju. Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist. Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad: Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu: kulusid, mida tehakse 1)keskkonna rikkumise, 2)saaste ja
õiguspärase tegevuse peatamine, kui see seab ohtu inimeste elu, tervise või vara · selguseta kuuluvuse loodussaaduse ja selguseta kuuluvusega loodussaaduse hankimise vahendi või riista hoidmise, müümise ja tagastamise korraldamine selle seaduslikule valdajale või hävitamine · seaduse sätestatud juhtudel omavoliliste ehitiste likvideerimise korraldamine. 49. Kes ja mille eest on Eestis kohustatud maksma keskkonnatasu? Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda
- selguseta kuuluvuse loodussaaduse ja selguseta kuuluvusega loodussaaduse hankimise vahendi või riista hoidmise, müümise ja tagastamise korraldamine selle seaduslikule valdajale või hävitamine - seaduse sätestatud juhtudel omavoliliste ehitiste likvideerimise korraldamine. 37. Keskkonnale avaldatud surve vähendamiseks rakendatakse majandushoobasid keskkonnamaksude (-tasude) näol. Millele on Eestis rakendatud keskkonnamaksud ja -tasud? Kasutage keskkonnatasu mõistet Keskkonnatasude seaduse järgi. Keskkonnatasude seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või teinud seda vastavat õigust omamata. Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse
• Loodusvara kasutusõiguse tasu • Saastetasu Keskkonnatasu mõiste Keskkonnakasutus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kasvava metsa uuendusraie; 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). Mis on keskkonnatasu? • Kohustuslik makse • Kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks • Laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt • Maksab tootja • Läheb tootmiskuludesse • Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama Mis on keskkonnamaks? • Kohustuslik makse • Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks • Laekub riigieelarvesse • Maksab tarbija • Ei lähe tootmiskuludesse
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Atmosfääriõhu kaitse: Inimtegevuse ja looduslike protsesside käigus tekkivate lisandite hulk muutub ajas ja ruumis, st lisandid paiknevad ebaühtlaselt. Lisandite looduslikku fooni ületav sisaldus õhus alates teatud kontsentratsioonist avaldab inimese tervisele kahjulikku toimet. Selle kontsentratsiooni määrab saastetaseme piirväärtus (SPV). Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ning saastetasuks. Veekogude kaitse: Puhta vee varude säilitamise ja ökonoomse kasutamise huvides - vältida saasteainete vette sattumist - heitveed puhastada puhastusseadmetes - lahutada joogi- ja tarbevee tootmine - kujundada suletud veetsüklid (kosmoselaev) või rakendada osaliselt suletud veetsükleid - tööstuses ja energeetikas asendada jahutamine voolava veega, ringleva veega või õhkjahutusega
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. ...
o ehitusluba o ehitise kasutusluba o keskkonnakompleksluba o vee erikasutusluba o välisõhu saasteluba o jäätmeluba o kalapüügiluba o ohtlike jäätmete kasutuslitsents o kiirgustegevusluba o maavara kaevandamise luba o geoloogilise uuringu luba o üldgeoloogilise uurimistöö luba o raieluba o jahiluba KESKKONNAMAJANDUS keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind keskkonnatasu – kohustuslik makse; kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks; laekub riigieelarvesse sihtotstarbeliselt; maksab tootja; läheb tootmiskuludesse; mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama keskkonnamaks – kohustuslik makse; kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks; laekub riigieelarvesse; maksab tarbija; ei lähe tootmiskuludesse; ei
KESKKONNAMAKSUD EESTIS: Eestis on kasutusel mõiste keskkonnakaitselised laekumised = keskkonnatasud, riiklikud maksud, kahju hüvitamised. Riiklikest maksudest on Eestis keskkonnamaksudeks loetud kütuseaktsiisi, elektriaktsiisi, pakendiaktsiisi, raskeveokimaksu, varasemast perioodist mootorsõidukimaksu. Samas on rahvusvahelistes uuringutes Eesti keskkonnatasusid loetud keskkonnamaksudeks. KESKKONNATASUD EESTIS: Keskkonnatasu makstakse keskkonna kasutusõiguse eest ning selle rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Keskkonnatasu - keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnakasutus on: 1) kasvava metsa uuendusraie; 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse;
alles pärast seda, kui on tasutud ettenähtud tulumaks. 32. Milliseid kulusid ei tohi füüsiline isik või FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) oma ettevõtlustuludest maha arvata? Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: 1) tulumaksuseadusega kehtestatud tulumaksu; 2) seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse; 3) maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; 4) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; 5) kulusid, mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; 6) kingituste või annetuste maksumust; 7) kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks;
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
4. stimuleerivat 5. otsustavat 6. osalevat 7. ettekirjutavat 8. direktiivselt planeeritavat 12.Keskkonnamaksud keskkonnapoliitika elluviimiseks. Keskkonnamaks (ka keskkonnakaitsemaks, "roheline" maks) on maks, mille eesmärk on mõjutada nii tootjaid kui tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult ning vältima keskkonna saastust. Keskkonnamaksud võivad olla kehtestatud nii kohalike kui ka riigimaksudena. Keskkonnamakse on mitut tüüpi, näiteks keskkonnatasu, ergutusmaks, fiskaalne keskkonnamaks 13.Eesti ja EL atmosfääriõhu kaitse peamised lähtekohad. Atmosfääriõhu kaitse programm on osa keskkonnaprogrammist ning selle eesmärk on toetada välisõhu kvaliteedi parandamist, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist ja kiirgusohutuse tagamist. Toetust saab taotleda igal aastal (üldjuhul kaks korda aastas) ning toetuse taotlemine ja projektide elluviimine käib vastavalt keskkonnaprogrammi reeglitele ning keskkonnaministri määrusele.
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
ohjeldamiseks. Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnanorm Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.). Keskkonnatasu - Keskkonna kasutusõiguse müügihind: näiteks, loodusressursi kasutusõiguse tasu, Heitetasu - saastetasu vette, õhku, pinnasesse, jäätmed. Keskkonnamaks - maks , mille eesmärgiks on muuta tarbimistavasid keskkonnahoidlikumaks. Keskkonnaluba keskkonnaasutuse luba reostust põhjustada võiva tegevuse jaoks. Keskkonnaaudit - Mis tahes ettevõtmise, projekti, saaduse, kemikaali või jäätmete vastavuse
ettevõtlusega tegelemise käigus tekib aga mitmeid kulusid, mida ei loeta ettevõtluskuluks; kulud mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata, on loetletud tulumaksuseaduse ( edaspidi TMS) § 34; ettevõtlusega mitteseotud kuludeks loetakse veel maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust, seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha, maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse, kõrgendatud määraga tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele, seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale või kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu, makstud tulumaksu ( va TMS § 48 alusel tasutud tulumaks), FIE kohustusliku kogumispensioni makseid jms; erikonfiskeeritud vara, mille soetamismaksumus oli varasemalt ettevõtluse kuludesse kantud, liidetakse selle maksustamisperioodi ettevõtlustulule, millal vara konfiskeeriti
ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt: * väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; * kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või kohustuste täitmiseks; * ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine; * seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid; * pistis ja altkäemaks; * keskkonnatasu kõrgendatud määra maksmine. Töölähetus Reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus ''Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord''. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulud hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist alammäära ulatuses. Töölähetuse vormistamine
Kaitse alla võtmise korra Kaitse korraldamist Kaitsealad Eesti rahvuspargid: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Atmosfääriõhu kaitse: Inimtegevuse ja looduslike protsesside käigus tekkivate lisandite hulk muutub ajas ja ruumis, st lisandid paiknevad ebaühtlaselt. Lisandite looduslikku fooni ületav sisaldus õhus alates teatud kontsentratsioonist avaldab inimese tervisele kahjulikku toimet. Selle kontsentratsiooni määrab saastetaseme piirväärtus (SPV). Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ning saastetasuks. Veekogude kaitse: Puhta vee varude säilitamise ja ökonoomse kasutamise huvides - vältida saasteainete vette sattumist - heitveed puhastada puhastusseadmetes - lahutada joogi- ja tarbevee tootmine - kujundada suletud veetsüklid (kosmoselaev) või rakendada osaliselt suletud veetsükleid - tööstuses ja energeetikas asendada jahutamine voolava veega, ringleva veega või õhkjahutusega
32. Milliseid kulusid ei füüsiline isik või FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) oma ettevõtlustuludest maha arvata? §34 Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: käesoleva seadusega kehtestatud tulumaksu, välja arvatud § 48 alusel tasutud tulumaks; seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse; maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; kulusid, mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; kingituste või annetuste maksumust; kahju (§ 37), mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8), välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on
Tulumaksuseaduse § 34 sätestab rea kulusid, mida ettevõtlusega seotud kuludeks ei loeta ja mida ei ole lubatud ettevõtluse tuludest maha arvata ning need on: ettevõtluse tulult makstud tulumaks (s.h. tulumaksu avansilised maksed); seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid; maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; kulusid, mis on tehtud tulumaksu seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; kingituste või annetuste maksumust; kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud
Tulumaksuseaduse § 34 sätestab rea kulusid, mida ettevõtlusega seotud kuludeks ei loeta ja mida ei ole lubatud ettevõtluse tuludest maha arvata ning need on: · ettevõtluse tulult makstud tulumaks (s.h. tulumaksu avansilised maksed); · seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid; · maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; · kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; · kulusid, mis on tehtud tulumaksu seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; · kingituste või annetuste maksumust; · kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga
asuvate saasteallikate tasemest lähtuvalt. Näide: veekogusse on lubatud viia 100 tonni heitvett. Kuna keskkond on järjest suureneva tootmise tõttu suurema reostusega koormatud, on vajalik rakendada majanduslikke hoobasid saastekoormuse vähendamiseks, näiteks: saastemaksud: saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogusse ja pinnasesse, pakendiaktsiis ressursimaksud: keskkonnatasu vee erikasutusõiguse ja kalapüügiõiguse eest energiamaksud: kütuseaktsiis, elektriaktsiis transpordimaksud: raskeveokimaks, riigilõiv sõiduautode registreerimise eest 23. Süsteemi mõiste. Keskkond kui süsteem. Süsteem on rühm teineteist mõjutavaid komponente. Süsteem peab olema keskkonnast selgelt eristatav. Süsteemi määratlemiseks puudub ühtne kriteerium, see sõltub konkreetsetest tingimustest. Süsteemide klassifikatsioon
Tulumaksuseaduse § 34 sätestab rea kulusid, mida ettevõtlusega seotud kuludeks ei loeta ja mida ei ole lubatud ettevõtluse tuludest maha arvata ning need on: ettevõtluse tulult makstud tulumaks (s.h. tulumaksu avansilised maksed); seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid; maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; kulusid, mis on tehtud tulumaksu seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; kingituste või annetuste maksumust; kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga
sotsiaalmaks - 33%, maksab tööandja, sellega finantseeritakse pensioni- ja ravikindlustust töötuskindlustusmakse 2,8% (töötaja) +1,4% (tööandja), rahastatakse töötuskindlustust aktsiisid (kütuse, alkoholi, tubaka, elektri, pakendi) - tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Aktsiiside kaudu püütakse mõjutada tarbijate eelistusi, nt. eelistada lahjemaid alkohoolseid jooke/keskkonnale ohutumat kütust. Kütuseaktsiis - teehoid, pakendiaktsiis 50% keskkonnatasu. kohustuslik pensionimakse 2%, koos riikliku pensioniga peaks tagama elementaarse toimetuleku hasartmängumaks, laekub nt. mängulaudadelt ja automaatidest, suunatakse nt. Sporti raskeveokimaks ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II15 Üldised maksud: tulumaks 21% (tulumaksuvaba miinimum 144 euri kuus), võetakse sissetulekult käibemaks 20%/9% (nt
ettevõtlustuludest maha arvata? Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: (TuMS § 34) - TuMS-ga kehtestatud tulumaksu, välja arvatud TuMS § 48 alusel tasutud tulumaks; (TuMS § 34 p 1) - seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse; (TuMS § 34 p 3) - maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; (TuMS § 34 p 4) - kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega 15 looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; (TuMS § 34 p 6) - kulusid, mis on tehtud TuMS kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel; (TuMS § 34 p 7) - kingituste või annetuste maksumust; (TuMS § 34 p 8)
maksumaksja ettevõtlusega; · väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; · kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või kohustuste täitmiseks; · seaduse alusel määratud trahve, sunniraha ning maksukorralduse seaduse § 28 alusel tasutud intresse; · maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust; · kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; · pistise ja altkäemaksuga seotud kulud. 25 Lisaks TMS § 52,lg.2 alusel loetakse ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks: · ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine;
määra järgi. Kui saasteaineid heidetakse kk või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda heitmise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu kütuseterminali omanik või mootorsõiduki, ujuvvahendi, lennuki või rongi otsene valdaja. Keskkonnatasu maksmise kohustuse võib kkminister asendada kkkahjustusi vältivate või vähendavate abinõude rahastamise kohustusega. Seadus sätestab kktasude arvutamise alused ja määrad progresseeruvalt ja ka kõrgemad määrad. Kktasu arvutamise kohustus on loodusvara kasutajal, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal ja jäätmete kõrvaldajal
vaid see, kes kasutab loodusrikkusi, peab oluliselt kaasa aitama ka nende säästmisele ja taastumisele. "Keskkonnatasude määrades toimus 2006. aastal hüppeline kasv, misjärel need hakkasid tõsisemalt oma eesmärki täitma ehk motiveerisid ettevõtjaid keskkonnasõbralikumalt käituma," ütles Tamkivi. "Samas ei mõjuta keskkonnatasud siiski kuigi tuntavalt inimeste rahakotti, näiteks on vee kasutustasu tarbija kohta 3 4 krooni kuus, soojuse hinnas on keskkonnatasu osatähtsus alla 2%." 18 aastaga on keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud 4,3 miljardit krooni, mis on investeeritud Eesti keskkonnakaitsesse. Selle rahaga on toetatud erinevaid keskkonnaprojekte, näiteks on välja ehitatud hulk reovee puhastusseadmeid ja trasse, rajatud joogiveetorustikke, jäätmejaamu jne. Keskkonnatasud on ettevõtteid motiveerinud järjest rohkem panustama ka keskkonnasäästlike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
