Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov 1. Organisatsioonikäitumise olemus 1.1. Organisatsioonikäitumise definitsioonid 1.2. Organisatsiooni huvigrupid 1.3. Väliskeskkonna mõjutegurid organisatsioonikäitumisele 1.4. Organisatsiooni olemus, struktuur, eesmärgid, keskkond, (e-loeng) 1.5. Organisatsioonikäitumise ajalugu (e-loeng) 1.6. Organisatsiooni metafoorid (e-loeng) “The people make the place.” /Benjamin Schneider/ OK on teadus, mis uurib ja rakendab süsteemselt teadmisi sellest, kuidas indiviidid ja grupid tegutsevad organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest,
asjaliku kompromisslahenduse - nn. välisteooriatele lisavad vürtsi Eesti juhtimispraktikute (Andres Bergmann, Siim Kallas, Jüri Kärner, Sir Arvi Parbo, Ants Veetõusme jt.) kogemused, mis autori poolt sujuvalt teksti sisse on sulatatud. Siiski ei saa rääkida Eesti osaluse täielikust puudumisest teooria vallas, Vadi on oma raamatu kirjutamisel kasutanud ka kohalike teoreetikute teadmisi (Bachmann, Elenurm, Kidron, Krips, Lauristin, Mereste, Mikkin, Saksakulm, Toim jt.). Üheks “Organisatsioonikäitumise” plussiks on üsna hea struktureeritus. Sisukorda uurides võib kergesti leida vajamineva peatüki. Kasutatud on palju alapealkirju, mis üsna täpselt kajastavad ka kirjutatut (IV. Grupp ja organisatsioon, 4.4. Grupisisesed protsessid, 4.4.4. Otsustamine grupis, 4.4.4.2. Otsustamise tehnikad grupis. Võrdluseks Dale C. pealkirjad stiilis “Kui teil on üks sidrun, tehke sellest limonaadi” või “Pidage meeles, et surnud koera ei lööda”).
1. Nimetage organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid Organisatsioonikäitumise eesmärgid: Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes Aru saada, miks käituvad inimesed just nii, nagu nad seda teevad Ette näha alluvate ja juhi soovitavat või ebasoovitavat käitumist Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust 2. Millised ajaloolised allikad olid organisatsioonikäitumise kui õpetuse kujunemise aluseks? ·Ajaloolised allikad: Teaduslik juhtimine (F. W. Taylor 1911) Hawthorne´i uurimused (1924 -1933) Juhtimise funktsioonid (H. Fayol, 1916) Organisatsioonikäitumise kujunemist on mõjutanud veel: ·Käitumisteadused: Antropoloogia (inimeseteadus, mis käsitleb inimest bioloogiliselt) Psühholoogia (õpetus inimkäitumisest) Sotsioloogia (õpetus ühiskonnast, uurib inimest ühiskonna erinevates gruppides) 3
kompetentsid: B.2.1., B.2.2., B.2.3., B.2.4., B.2.6., B.2.9 . e-õpe,80 tundi, teile Lääne-Viru Heve Kirikal, MA Õppe eesmärk: 480 Personalijuhtimise e- sobival ajal ja sobivas Rakendusk (Organisatsioonikäitumise personalijuhtimise kohas. õrgkool eriala, Tallinna Ülikool). kursus alaste teadmiste ja Personalijuhtimisalane oskuste omandamine kogemus 20 aastat
10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Kõige laiemalt käsitledes alustatakse organisatsioonikäitumise ajalugu Kreeka filosoofide Platoni ja Aristotelesega, kes arutlesid suhtlemise olulisuse üle. Järgmise märksõnana on oluline 16. sajandi Itaalia filosoofi Niccolo Machiavelli töö organisatsioonilise mõju ja poliitika kohta. 1776. aastal propageeris Adam Smith uut organisatsiooni struktuuri, mis baseerus tööjaotusel. 100 aastat hiljem kirjutas saksa sotsioloog Max Weber ratsionaalsetest organisatsioonidest ja karismaatilistest liidritest
organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl.indiviidide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonile. 3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja laboratoorne eksperimentIntervjuuHindamiskeskus ja eksperthinnangud 4. Ajaloolised allikad, mis on organisatsioonikäitumise kujunemise aluseks
ettevõtjaid. Seda enam tuleb rõõmustada nende inimeste üle, kes ikka ja jälle uute ideedega välja tulevad ja ettevõtlikkust üles näitavad. Nii mõnigi jumekas idee sureb aga enneaegselt just seetõttu, et organisatsiooni kiire kasvuga kaasnevaid ohte ja probleeme ei osata ära tunda ning nad saavad saatuslikuks. Iga ellujäänud idee nõuab üsna pea ettevõtjalt organisatsiooni loomist ja arendamist. Kõige selle jaoks ongi meil vaja teada, või vähemasti olla tuttav mõningate organisatsioonikäitumise teooriatega. Need aitavad kaasa organisatsiooni kui enda loomisele, sest organisatsioon põhineb suuresti inimestel ja nendevahelistel suhetel. Organisatsioonikäitumise tähtsamateks märksõnadeks ongi koostöö, ühine eesmärk, ühtekuuluvustunne. Ning, et kõik eelnimetatud saaksid edukalt toimida, on meil vaja tunda teooriad, millega saavutada organisatsiooni eesmärk maksimaalse rahuloluga nii kollektiivi, kui organisatsiooni eduka toimimise jaoks. 20
hankimine(juht sõlmib pakkujatega lepinguid ning kaupluste juhatajad tellivad kaupa). Kiviõli Kaubahoovis iseloomustab head alluvat motiveeritus ja püüdlikkus. Peamiseks prioriteediks on ülesande täitmine (kauba müük ja kasumi saamine ning ostjate rahulolu). Ka kaupluste vahel toimub tihe koostöö on võimalik kauba kohaletoimetamine või tellimine ühest kauplusest teise, et kliendi soov saaks kiiresti rahuldatud. Kasutatud allikad: 1. Organisatsioonikäitumise olemus ja organisatsioonid. T.Elenurm, V.Parts, E.Titov 2. Organisatsioonikultuuri tüübid, videoloeng, E.Titov
OK õ- petus inimkäitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis nende seostamine org struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga OK - rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased praktilised ja teoreetilised teadmised, et avardada teadmisi inimkäitumise keerukusest ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest Organisatsiooni liikmeskonna moodustavad üksiksikud, kelle käitumine ja omavahelised suhted mõjutavad kõiki organisatsioonikäitumise aspekte, nii rühmakäitumist, eestvedamist kui ka organisatsiooni ühist kultuuri, · Üksikisiku käitumine on peamine, mille kaudu mõista inimkäitumist ja suhteid ning ka iseenda käitumist organisatsiooni kontekstis. · Üksikisiku käitumise mõistmine on aluseks rühmatöö ja organisatsioonikäitumise uurimisel. Rääkides/uurides üksikisiku käitumisest organisatsioonis, peame alustama isiksusest. On olemas palju erinevaid
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10
Kehtestav käitumine võimaldab väljendada oma mõtteid, tundeid soove ja vajadusi teisele osapoolele vastuvõetavalt. Tuginedes Milton Rockeach´i väärtussüsteemile inimese üheks lõppväärtuseks võib olla nauding. Hoiak on üldine ja suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. Organisatsioonikäitumine on üks juhtumiteadusi, milles põimuvad majandus- ja käitumisteadused. Laboratoorsed eksperimendid on üks organisatsioonikäitumise uurimise teaduslikest meetoditest. Esmaseks elemendiks inimest kujundavas keskkonnas on kultuur. Väär Meeskonnal nagu grupilgi on liider, kuid grupis on liidripositsioon liikuv, meeskonnas aga mitte. Gruppide arenguastmete normaliseerumise etapis tunnetavad grupiliikmed hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Üheks grupis otsustamise tehnikaks on nominaalgrupi tehnika, mille sisuks on, et kõik
1. Organisatsioonikäitumise ajalooline kujunemisprotsess. Organisatsioonikäitumise ajalugu on väga tihedalt seotud juhtimise kui teaduse arenguga. Organisatsioonikäitumine kujunes seoses ajalooliste allikatega (teaduslik juhtimine, Hawthorne'i uurimused ja juhtimise funktsioonid) ja käitumisteadustega (antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia). 20. sajandi alul olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. 19
Mudeli kasutamise etapid: · huvigruppide ja nende esindajate kaardistamine · positsiooni analüüs huvigruppide hoiakute, ootuste, mõjukuse kaardistamine · organisatsiooni ja huvigruppide vastastikuste mõjude kaardistamine · huvigruppide arvamuse mõjutamiseks vajalike tegevuste kaardistamine · Võimalike huvikonfliktide (koalitsioonide tekke võimaluste) kaardistamine · Kaasava otsustusprotsessi kaardistamine 4. Organisatsioonikäitumise piirteadused ja mudel · Sotsioloogia teadus väikeste grupide käitumisest (aitab mõista, milline on organisatsiooni struktuuri ja funktsioonide mõju grupikäitumisele ja indiviididele nendes gruppides) · Psühholoogia teadus inimesest (aitab selgitada ja ennustada indiviidi käitumist organisatsioonis. Mitmed teooriad aitavad mõista töö-rahulolu,
järgnevat: · suurendada töötajate osalemist otsustamisprotsessis; · tihendada juhipoolset kontakti ja suhtlemist töötajatega; · seada sisse konkurentsivõimeline tasustamis- ja stimuleerimissüsteemi; · arendada ja koolitada töötajaid; · seesmiselt uueneda; · teostada töötajate karjääri planeerimist; · kuulutada vabad töökohad kõigepealt välja organisatsiooni sees; · vähendada hierarhiast tulenevat autokraatlikkust. Organisatsioonikäitumise olemus · Organisatsioon on inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia; · Inimkäitumise seaduspärasuste mõju organisatsioonis uurib ja kirjeldab distsipliin, mida nimetatakse organisatsioonikäitumiseks; · Organisatsiooni toimimine sõltub mitmesugustest sise- ja väliskeskkonna elementidest; · Juhid viivad kooskõlla ja vaatavad üle teiste töö eesmärkide saavutamisel; · Juht ühendab organisatsiooni eesmärkide
Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioonikäitumise uurimise teaduslikeks meetoditeks on: 1. vaatlused- kõige lihtsam ja paindlikum OK uurimise meetod. On süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine. Objektiivsete
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise eriala Timo Jaagre, Eduard Kamenski, Merje Klopets, Sander Küttis, Marja-Tiina Lall, Kätlin Rimmeld EKSPERIMENT: eetiline käitumine organisatsioonis kohvi tarbimise näitel Uurimisplaan Aine: Uurimismeetodite seminar Tallinn 2018 Sissejuhatus
Nimetatud valem tähendab, et poolte töötajatega tuleb ära teha kogu töö, allesjäänute palja tõsta kakskorda ning töö muutub kolm korda tõhusamaks. 3) Nimeta liidri isikuomadusi (5). - usaldusväärsus, inimlikkus ja osavõtlikkus - oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada - meeskonna- ja koostööoskus - suhtlemis- ja kuulamisoskus - otsustus- ja vastutusvõime - tasakaalukas kriitilistes olukordades TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. 1. kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria põhjal · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik
RAKVERE ERAGÜMNAASIUM ORGANISATSIOONIKÄITUMINE Võim organisatsioonis Koostaja: Migelyne Mahlapuu 12a Rakvere 2011 Võim organisatsioonis (Power in organization) Rääkides juhtidest, juhtimisstiilidest ja juhtimisest üldiselt, ei saa mööda minna ka võimu teemast. Võimu võib mõista kui indiviidi või grupi võimet kedagi või midagi mõjutada, kas käskides, nõudes või keelates. Võim saab eksisteerida ainult kellegi või millegi suhtes. Võim peitub otsustamisprotsessis, kuid tegelikkuses on raske identifitseerida, kelle käes võim just hetkel on. Weber defineerib võimu järgmiselt: võim tähendab võimalust teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millel see võimalus rajaneb. Võimu juures on olulised nii domineerimine, mis ee...
Organisatsioonikäitumise kodutöö Raamatupidamisettevõtte Selleks, et ettevõtte hästi toimiks, on vaja rahulolevaid töötajaid ja kliente. Kindlasti peavad ka juhid olema inimlikud ja vastutulelikud, et kõik toimiks hästi. Kui iga ettevõttes töötav isik annab endast 100%, oleks ettevõte justkui täiuslik. Kuid selleks, et seotud inimesed annaks endast kõik, peab neil olema häid motivaatoreid, mis neid tööle innustavad. Inimest motiveerib ikka palk ja preemia. Need on peamised näitajad, mida inimesed arvestavad tavaliselt esimesena, kui tööle kandideerivad. Tänapäeval on raha tähtsus väga üles paisutatud ning enamasti ongi just raha peamine motivaator. Mõned inimesed taluvad igasuguseid ebainimlikke käitumisi ülemuse poolt või kõlbmatuid tingimusi ainult raha nimel. Kui ettevõttes ka preemiat pakutakse, innustab see ka töötajaid rohkem pingutama. Niisiis paigutataksegi raha tavaliselt esikohale. Sõbralik kollektiiv on ka väga tähtis. Töö...
atestatsioon vähemalt ühes Eesti Vabariigi piirkonnas. Kutseoskusnõuded: · majanduse, (turismimajanduse põhimõisted) teadmine, · turunduse, sh turismiturunduse põhialused · ettevõtluse põhialused · majandustegevusvaldkonda reguleerivad õigusaktid · tööõiguse alused · tööohutus · töötervishoid · tööhügieen · jäätmekäitlus · esmaabi · klientide turvalisus ning klientide teavitamine marsruudil olevatest riskidest ja ohtudest · Organisatsioonikäitumise alused · Psühholoogia põhialused · Arvuti kasutamine · tekstitöötlusprogrammide ja interneti kasutamine · tabeltöötlus- ja esitlusprogrammide kasutamine · Eesti keel kõrgtase · Suhtlemine kõrgtase · suhtlemistehnikate valdamine · kuulamisoskus · kehtestav käitumine · konfliktidega toimetuleku oskused · probleemide lahendamise oskused · Klienditeenindus kõrgtase · teeninduse põhimõtted
Esmasjuhid - juhendavad üksiktoimingute elluviimist ja kontrollivad oma alluvaid 8 Nimeta 21. sajandi olulisemaid muudatusi organisatsioonis. (6) Tekkis virtuaalne organisatsioon Tekkis ka ajutine personal Töötajaid hakati valitsema teadmistega Kasvas töötajate erinevus Vananev töötajaskond Suurenes personali liikuvus TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. Eesmärkideks on: Saada aru, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad Näha ette alluvate nii soovitavat- kui ka ebasoovitavat käitumist Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes 2) Milliste tegevuste ja põhimõtete poolest on tuntud Frederick W. Taylor? Inseneri ametit pidav F
· Majanduslikud tegurid - majanduslik olukord, SKP, inflatsioon, tööpuudus. · Sotsiaalsed tegurid - elanike vanuseline ja sooline koosseis, piirkondlik paiknemine, haridus . · Tehnoloogilised tegurid - tehnika ja tehnoloogia areng ühiskonnas. · Ökoloogilised tingimused - looduskeskkond, linnastumine. · Kultuurilised tingimused - kultuurilised iseärasused. 2. Missugune on eesmärkide, visiooni ja missiooni roll organisatsioonikäitumise kujundamisel? Organisatsiooni eesmärk, põhiülesanne, on organisatsiooni esimene psühholoogiline tunnus. Eesmärgiks ei saa olla kasumi teenimine, sest kasum on hea tegutsemise tagajärg ja äritegemise eeldus. Sellest lähtutakse äriplaani koostamisel. Ülesanne on luua organisatsioon, mis toimiks ja jääks kestma. Organisatsiooni missioon on õigustus organisatsiooni loomiseks ja on otseselt seotud selle organisatsiooni tuumikkompetentsi ning väärtustega
-raamatukoguteadust vaadeldatakse osana indoteadusest -ajaliselt on raamatukogundus kujunenud varem kui infoteadus -infoteaduse eelkäijaks peetakse dokumendiõpetust 12. Infoteadus teadusvaldkonnana Vastus: Info hankimise uurijad on oma uuringute mõtestamiseks kasutanud mitmeid teooriaid. Enamus teooriaid, mida rakendatakse informatsiooni hankimise uurimisel pärinevad: - sotsioloogia -massikommunikatsioon ja -psühholoogia vallast. -teatud mõjutusi on samuti organisatsioonikäitumise ja juhtimise, majanduse ja lingvistika vallast. Interdistsiplinaarsete seoste arengut infoteaduses mõjutavateks teguriteks on: -organisatsiooni infojuhtimise vajadus -raamatukogude ja infoasutuste osatähtsuse kasv infoühiskonnas -raamatukogu- ja infoasutuste rolli kasv infotöötlusprotsessides -infotüütajate rolli kasv infoühiskonnas -infojuhtimisesüsteemide arenguks vajalike teadmiste ja oskuste olulisus 13. Infoteaduse kesksed mõisted: Andmed, Informatsioon, Teadmised, Teadmus.
määravad, kuidas erinevates situatsioonides käituda e otsuseid langetada. Standardiseerituse eesmärk on samuti kontrolli tagamine. Standardiseerimine on normatiivide väljatöötamine, millega tegevusi, tulemusi või oskusi võrrelda. Tsentraliseeritus näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis koondunud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte. Suuresti mõjutavad aga detsentraliseerimist juhtide isiklikud arusaamad ja käitumismustrid, ka kultuurinormid. 6. Organisatsioonikäitumise piirteadused. Organisatsioonikäitumine on õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest org.-s, nende seostamine org. struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Org. käitumine on teadus organisatsiooniliikmete tegevusest, hoiakutest, väärtustest ning käitumisreeglitest. Org. käitumist on defineeritud ka kui teadust, mis uurib indiviide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonidele. Org. käitumine tegeleb peamiselt sisekeskkonna uurimise ja kirjeldamisega. 7
korda ning töö muutub kolm korda tõhusamaks. 3) Nimeta liidri eeldusi. · iseseisev mõtlemine · süsteemne mõtlemine · avatus · vaimsus · meisterlikkus 4) Nimeta liidri isikuomadusi. 1) USALDUSVÄÄRSUS, INIMLIKKUS JA OSAVÕTLIKKUS 2) OSKUS KAASTÖÖTAJAID HINNATA, MOTIVEERIDA JA EDENDADA 3) MEESKONNA-JA KOOSTÖÖOSKUS 4) SUHTLEMISE-JA KUULAMISOSKUS 5)OTSUTUS JA VASTUTUSVÕIME 6) TASAKAALUKUS KRIITILISES OLUKORRAS TEEMA: ORGANISATSIOONIKÄITUMINE 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. 1. kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria põhjal · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik
........................................................................................54 Eksamiülesanne 13.................................................................................................56 I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE 1.1. Organisatsioonikäitumine Organisatsioonikäitumine on käitumisekeskne lähenemine juhtimisele. Kui juhtimise käsitlemises eristada mikro- ja makroperspektiivi ühelt poolt, ja teoreetilist ja rakenduslikku suunda teiselt poolt, siis saame näidata organisatsioonikäitumise seoseid organisatsiooniteooria, personalijuhtimise ja organisatsiooni arendamisega (joonis 1.1). Joonis 1.1. Organisatsioonikäitumise seos teiste juhtimise käsitlustega. Organisatsioonikäitumise teoreetiline orientatsioon tuleneb taotlusest, et selle raames võetakse fookusesse käitumisteaduste uurimuste tulemused, mida püütakse organisatsioonilises kontekstis tõlgendada ja rakendada. Inimeste organisatsioonilise käitumise analüüsimisel on otstarbekas
oma tööd, vaid nad saavad mõjutada neid otsuseid, mis mõjutavad otseselt nende tööd (näiteks uute kolleegide tööle võtmine). Professionaalne organisatsioon on demokraatlik, võim on jagatud töötajate vahel (need, kes on professionaalsed). Ta pakub töötajatele suurt autonoomiat. Eelised: sobib keeruliste ülesannete täitmiseks stabiilses keskkonnas, professionaalidel on piisavalt vaba voli. 1. Missugune on eesmärkide, visiooni ja missiooni roll organisatsioonikäitumise kujundamisel? - 10p Organisatsiooni eesmärk, põhiülesanne, on organisatsiooni esimene psühholoogiline tunnus. Eesmärgiks ei saa olla kasumi teenimine, sest kasum on hea tegutsemise tagajärg ja äritegemise eeldus. Sellest lähtutakse äriplaani koostamisel. Ülesanne on luua organisatsioon, mis toimiks ja jääks kestma. Organisatsiooni missioon on õigustus organisatsiooni loomiseks ja on otseselt seotud selle organisatsiooni tuumikkompetentsi ning väärtustega
Organisatsiooni käitumine Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Inimesed kujundavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi.
Organisatsioonikäitumine I KT 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused; juhtumite (situatsioonide) analüüsid; küsitlused; eriuurimused; eksperimentaalsed uurimused; laboratoorsed eksperimendid; intervjuud. 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Melanhoolik Tujukas, ärev, pessimistlik, tagasihoidlik, ebasotsiaalne, vaikne, rigiidne (neurootiline, introvertne)
...................8 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Tööga rahulolu on ilmselt kõige enam uuritud töö valdkond organisatsioonikäitumise kirjanduses. Tööga rahulolu mõjutavad mitmed asjad, mina nimetaksin kolme mõtlemisainet: materiaalne-majanduslik, sotsiaalne ning töö olemus. Materiaalne-majanduslik väljund rõhutab adekvaatseid füüsilisi töötingimusi. Sotsiaalne väljund fokuseerib juhtimise tähtsusele. Töö olemuse väljund rõhutab töötaja rahulolu tundele, mis tuleneb vaimselt 3 väljakutsuvast tööülesandest
sajandil järgnevaid: virtuaalne organisatsioon; ajutine personal; teadmistega töötajate valitsemine; õppimine arvuti vahendusel ja elektrooniline tulemuste hindamine; töötajate erinevuste kasv; vananev töötajaskond; personali liikuvuse suurenemine. TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Milliste tegevuste ja põhimõtete poolest on tuntud Frederick W. Taylor?
omandatakse individuaalselt IV Testide omadused ja testide klassifikatsioon 1. Testide klassifikatsioon Kasutamisõigus: teadusuuringud, rakendus Autoriõigus - Testi manuaal testi loomise ajalugu, psühhomeetrilised omadused (reliaablus ja valiidsus), tulemuste tõlgendus, normid Testi kategooria: A - ei eelda spetsiaalset ettevalmistust Wonderlic Personnel Test, organisatsioonikäitumise testid B - eeldab vähemalt BA kraadi, koolitust ja litsentsi NEO-PIR, STAI, enamik isiksuse, suhete jne. teste C - eeldab MA ja PhD kraadi, süvakoolitust tulemuste interpreteerimise ja kasutamise alal ning litsensti WAIS, WISC, BDI, projektiivtestid jne. 2. Testi manuaal · Testi loomise ajalugu · Konseptuaalne alus · Testi omadused · Interpretatsioon (näited) · Rakendused valdkondade kaupa · Normid
finantsteenuseid, mille hulka kuuluvad hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja investeeringud eraisikutele, korporatiivklientidele ning organisatsioonidele. 1. Organisatsiooni huvigruppide analüüs Huvigrupid on inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni (organisatsioonikäitumise loengukonspekt 2011). Antud organisatsiooni huvigruppid on: töötajad, kliendid, investorid, ühiskond, valitsus, partnerid, konkurendid. 1.1 Töötajad Töötajad mõjutavad oma teadmiste ja oskustega, panusega ja pühendumisega organisatsiooni eesmärkide saavutamist. Tänapäeval surub tihenev konkurents peale vajaduse parandada teenuste kvaliteeti ning suurendada efektiivsust. Ka odavate teenuste tarbijad eeldavad, et teenus väärib usaldusväärse partneri tiitlit
Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsio...
Kui hoiate au sees usaldust, saab usaldus osaks kultuurist. Kui kohtlete kliente hästi, saab ka see osaks teie kultuurist. (ibid.: 134) Kindlasti on oluline oma töötajaid usaldada, pidada kinni ettenähtud tööaegadest, mitte eeskirjastada kõikvõimalikke olukordi, suhelda nii alluvate kui klientidega viisakalt ning kõige tähtsam tuleb jääda iseendaks. Minu jaoks oli seda raamatut põnev lugeda, sest leidsin seoseid varasemalt Organisatsioonikäitumise loengus kuulduga. Näiteks rõhutasid autorid, et pole oluline minevikus juhtunut lahata, vaid leida võimalikult kiiresti viis edasi tegutsemiseks. Selle järgi oli väga kerge kohe oletada, et tegemist on ameeriklastega. Samuti käis raamatust läbi ka kriiside ja organisatsioonikultuuri teemad. Selline seotus varasemalt õpituga tegi raamatu lugemise tunduvalt lihtsamaks ja huvitavamaks. Lisaks meeldis raamatus olevate näitete rohkus ning näidete seotus tuntud ja tunnustatud
signaale. See annab neile edumaa hoolitsemist ja abistamist nõudvates ametites, õpetamises, müügitöös ja juhtimises. Empaatia tugineb eneseteadvusele; mida avatumad me oleme iseenda emotsioonidele, seda osavamini me tundeid loeme. Suhtekorraldus. Suhete korraldamise kunst on suures osas oskus teiste emotsiooni-dega toime tulla. Sellel alal andekad saavad hästi hakkama kõigega, mis nõuab teistega ladusat suhtlemist. 18) Too välja organisatsioonikäitumise kui teaduse eesmärgid. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 19) Milliste tegevuste ja põhimõtete poolest on tuntud Frederick W. Taylor? Tõelise huvi tööinimeste vastu äratas sajandivahetusel USA insener Frederick W. Taylor, keda
omandatakse individuaalselt IV Testide omadused ja testide klassifikatsioon 1. Testide klassifikatsioon Kasutamisõigus: teadusuuringud, rakendus Autoriõigus - Testi manuaal testi loomise ajalugu, psühhomeetrilised omadused (reliaablus ja valiidsus), tulemuste tõlgendus, normid Testi kategooria: A - ei eelda spetsiaalset ettevalmistust Wonderlic Personnel Test, organisatsioonikäitumise testid B - eeldab vähemalt BA kraadi, koolitust ja litsentsi NEO-PIR, STAI, enamik isiksuse, suhete jne. teste C - eeldab MA ja PhD kraadi, süvakoolitust tulemuste interpreteerimise ja kasutamise alal ning litsensti WAIS, WISC, BDI, projektiivtestid jne. 2. Testi manuaal · Testi loomise ajalugu · Konseptuaalne alus · Testi omadused · Interpretatsioon (näited) · Rakendused valdkondade kaupa · Normid
1) kirjeldada, kuidas inimesed käituvad erinevates tingimustes; 2) aru saada, miks inimesed käituvad nii nagu nad käituvad; 3) ennustada töötajate edasist käitumist; 4) hinnata ja arendada inimeste käitumist ja tegutsemist organisatsioonides. Igas sotsiaalteaduses on filosoofilised aluskontseptsioonid, mis juhivad selle teadusharu arengut. Organisatsioonilise käitumise aluskontseptsioonideks on inimesi ja organisatsioone kirjeldavad põhimõtted. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid 1) Otsene vaatlus on eesmärgipärane, süstemaatiline ja selektiivne viis vaadelda uuritavat nähtust. Paljudes olukordades on vaatlus kõige asjakohasem meetod andmete kogumiseks, näiteks siis, kui uuritakse grupisisese suhtluse toimimist, rahva toitumisharjumusi või indiviidi iseloomujooni. 2) Küsitlus kirjalik küsimuste jada, mida vastajad tõlgendavad oma arusaamade järgi ja millele nad vastavad
KORDAMISEKS kevad 2018 Kontrolltöö nr 1 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe Flegmaatik stabiilne introvert; rahulik,
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST I Ä I MT 2008/09 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. · Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. · Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST Tallinna Ülikool 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus
TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. · Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. · Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. · Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. · Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria põhjal · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik · Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole. · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria põhjal · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus · Inimene pole loomu poolest laisk · Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada · Ini...
Organisatsioonikäitumise eksam TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Organisatsioonikultuuri muutumine on äärmiselt raske, kuid võimalik ja mõnel juhul hädavajalik. Organisatsioonikultuur muutub kriisiolukorras (finantskrahh, suure osa klientide kaotus, konkurentide läbimurre) või juhtkonna vahetuse puhul. Uutel tippjuhtidel on oma väärtushinnangud, nad võivad olukorda tajuda teisiti. Organisatsioonikultuuri on kergem muuta uues ja väikeses organisatsioonis ning nõrga kultuuri puhul, sest see on järeleandlikum. Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1. Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2. Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3. Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4. Kavandada sotsialiseerumispro...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Evelin Tomingas MUUDATUSTE JUHTIMINE Referaat Tallinn2017 SISUKORD Muudatuste juhtimine 2 MUUDATUSTE JUHTIMINE........................................................................................ 3 Muudatuste juhtimise protsess ja juhi roll...........................................................4
Juhi mõju alluvate tööga rahulolule tulemusi, sest need ei arvestanud organisatsiooni ja keskkonna vaheliste seoste dünaamilisust, gruppidevaheliste seoste mõju organisatsioonile. Tööstuspsühholoogiast hakkas eristuma organisatsioonipsühholoogia, sest tunnetati paljude distsipliinide ühendamise vajadust. (Vadi, 2000: 22) 1.3 Administratiivse juhtimise koolkond Organisatsioonikäitumise arengu ülevaadetes käsitletakse alati 50 aasta pikkuse praktilise juhtimistöö kogemustega prantslase Henry Fayoli juhtimisanalüüsi. Henry Fayol juhtis suurt kaevandust Prantsusmaal, see kujundas ka tema mõtteid juhtimisest. Esmase üldistuse esitas ta 1916. aastal. Fayol kirjeldas juhtimisprotsessi viie funtksiooni ehk peamise ülesande kaudu. Tema arvates on juhi ülesanneteks planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine
päästemeeskonna juhi eriala päästja eriala päästekorraldaja eriala Päästeteenistuse eriala: Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis on võimalik õppida rakenduskõrghariduse tasemel päästeteenistuse eriala. Õppetöö kestab kolm aastat, millest viis semestrit on teoreetiline õpe ja üks semester praktiline õpe. Päästeteenistuse eriala õppekava lõpetanu: saab aru inimkäitumist mõjutavatest teguritest, juhtimise ja organisatsioonikäitumise põhimõtetest ning riiklusest, ning avaliku halduse toimimispõhimõtetest; teab õigusnorme ja oskab neid rakendada Eesti ja Euroopa Liidu õigussüsteemis; oskab erialaprobleeme matemaatiliselt modelleerida, analüüsida ja lahendada kaasaegsete infotehnoloogiavahendite baasil; tuvastab ohtlikest ainetest tingitud ohu ja teab põlemisprotsesse; oskab läbi viia ja juhtida päästetöid; 19
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ...............
Organisatsioonikäitumise mõisted ja teemad: Grupp ja Tiim 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ...
1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlus ja osalusvaatlus Juhtumite kirjeldus ja analüüs Küsitlus Eksperiment ja laboratoorne eksperiment Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest k...
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras.
annaabi.ee 
