Nimetu (0)

RAKVERE ERAGÜMNAASIUM
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE
Võim organisatsioonis
Koostaja : Migelyne Mahlapuu
12a
Rakvere 2011
Võim organisatsioonis
( Power in organization)
Rääkides juhtidest, juhtimisstiilidest ja juhtimisest üldiselt, ei saa mööda minna ka võimu teemast. Võimu võib mõista kui indiviidi või grupi võimet kedagi või midagi mõjutada, kas käskides, nõudes või keelates. Võim saab eksisteerida ainult kellegi või millegi suhtes. Võim peitub otsustamisprotsessis, kuid tegelikkuses on raske identifitseerida, kelle käes võim just hetkel on.
Weber defineerib võimu järgmiselt: võim tähendab võimalust teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millel see võimalus rajaneb. Võimu juures on olulised nii domineerimine , mis eeldab teiste inimeste kuulekust, kui ka distsipliini . Tugev distsipliin tähendab, et enamik inimesi allub korraldustele automaatselt ja viivitamatult.
Võim on dualistlik, sest ühelt poolt oma loomuselt on inimesed selle vastu, et keegi kasutab nende üle võimu, tahetakse osaleda, samal ajal imetletakse karismaatilisi juhte ,kes vajadusel oma võimu kasutavad. Võimul on teatud negatiivne varjund ,kuna inimesed ei taha eriti olla need, kelle kohta öeldakse, et nad kasutavad oma võimu. Samal ajal võisteldakse ühiskonnas võimu tähistavate sümbolite omamise eest. Passiivset võimu omamist aktsepteeritakse, aktiivselt võimu kasutamist peetakse tihti ebaeetiliseks ja negatiivseks.
Uus tehnoloogia , organisatsioonimuudatused, e-suhtlus ja virtuaalne reaalsus võimaldavad uusi viise võimu avaldumiseks ning ka peitumiseks. Teabeorganisatsioonides on volitused antud näiteks teadmiste baasil, mitte hierarhilise positsiooni baasil, vastupidiselt bürokraatlikele organisatsioonidele.
Palju on küsitud, kus ikkagi peitud kõige tugevam võim, kas majanduslikes tegurites, tehnoloogias , meedias, poliitilises positsioonis või teadmistes. Huvitav on ka küsimus, kas mingisugune võim saab ületada jõudusid, mis valitsevad vabal turul. Tihti peetakse oluliseks teadmiste võimu, kuid samas sageli ka poliitilist võimu, rõhutades näiteks USA või Venemaa presidentide võimu. Samal ajal, seoses globaliseerumise ja majandusliku integratsiooniga on poliitikute võim vähenenud.
Individuaalsel tasemel tunduvad kõige võimsamad olevat isikud, kes on oma võimu rajanud kombineeritud allikatele.
Näiteks teadmiste ja kaasaegse tehnoloogia kombinatsioon on teinud võimsaks Linus Torvaldsi, juhtpositsioon koos majanduslike ressurssidega Bill Gatesi, poliitiline toetus ja kontroll meedia üle tõid võimule Silvio Berlusconi .
Organisatsiooni tasemel on indiviididel teadmistel põhinev võim, mis võib olla väga efektiivne, ehkki passiivne ja nähtamatu. Arendades oma kompetentse ja kasutades oma ekspertvõimu, võivad nad blokeerida informatsiooni, keelduda pakkumast oma tööandjale kõiki oma teadmisi, muutes passiivse võimu seeläbi aktiivseks. Võimu uurimine on seega seotud majanduspsühholoogia ja käitumisökonoomikaga. Võimu saab uurida mitmel tasandil: individuaalsel, majapidamise, grupi, organisatsiooni, ühiskonna, rahvuse või ülemaailmsete organisatsioonide, poliitiliste ja majandusalliansside tasemel.
Võimu üheks tuntumaks ja enim käsitletud liigituseks on Frenchi – Raveni võimu tüübid, mida vaatleme siinkohal lähemalt:
Positsioonil põhinev võim ehk ametlik võim
(legitimate, position power)
Ametlik võim põhineb juhi konkreetsel positsioonil organisatsiooni hierarhias . Juhi positsiooni võim tuleneb tema ametiseisundist ja eeldab töötajate nõusolekut juhi korraldusi täita. Ametlik võim on nagu laenatud kindlus, kus juht oma puuduste korvamiseks otsib abi positsioonis ja sunnib töötajaid tegema mingeid asju. Niisugune kindlus nõrgestab aga selle kasutajat nõrgendades vastastikuseid suhteid ja suurendades sõltuvust välistest teguritest. Mehaanilistes ja bürokraatlikes organisatsioonides on ametlik võim täpselt ja rangelt hierarhiliselt piiritletud . Orgaanilistes organisatsioonides on see raskemini eristatav ning seal ei ole juhid ja täitjad polariseerunud . Inimeste mõjutamisel ametliku võimu kaudu tuginetakse nende turvalisuse, jäljendamise ja eesmärkide realiseerimise vajadusele. Ametliku võimu rakendamine põhjustab enamasti töötajate nõustumise või vastuseisu .
Karistusel põhinev võim
( coercive power)
See võimu tüüp põhineb karistamisel, sh füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel ning karistamisel. Tänapäeval on levinud peamiselt psühholoogilise surve avaldamine ja mitmesuguste karistuste rakendamine. Viimased võivad avalduda negatiivsete sanktsioonidena, nagu hüvede vähendamine ja privileegide, soosingu ning emotsionaalse toetuse kaotamine, aga ka ebaeetilises, taktitus ja solvavas käitumises töötajatega. Karistusel põhinev võim eeldab karistuste tõhusust ja nende rakendamise suurt tõenäosust. Karistusel põhinev võim on mõjus vaid siis, kui töötajad aktsepteerivad juhi käes olevat sunni -ja karistusmehhanismi. Sunni kasutamisel tuleb arvestada selle vähest tõhusust haritud töötajate puhul ja sellega, et pidevates ähvardustes töötamine vähendab töö loomingulisust. Varem või hiljem kaotavad niisugused juhid austuse ja autoriteedi ning lõpuks ka mõjuvõimu töötajate üle. Karistusel põhineva võimuga kaasneb üldjuhul töötajate vastuseis ja harv nõustumine.
Tasul põhinev võim
(reward power)
Tasul põhinev võim seisneb töötajate hüvitamises, avaldudes juhi võimalustes mõjutada ,suunata ja kontrollida töö tasustamist .Juhist oleneb töötajate töötasu suurus, kuid ka tema töökoht, töötingimused, edutamine, tunnustamine jm. Mõju seda suurem, mida rohkem töötajaid hüvitisi taotlevad ja mida vahetumad on töösoorituse ning tööhüvituse vahelised seosed. Kuigi karistamisel ja tasul rajanevad võimud on vastandid, moodustuvad nad omavahel sarnase paari. Kui suudad positiivsest väärtusest midagi ära võtta või sundida kellelegi peale midagi negatiivset, siis on sul hirmul baseeruv võim selle inimese üle. Kui sul on võimalik kellelegi positiivset väärtust juurde anda või negatiivset vähendada, on sul premeerimisel rajanev võim tema üle.
Karismaatilisusel põhinev võim
(personal power)
De Vries kirjeldab karismat kui mõistatuslikku jumalalt saadud annet, omadust, mida kunagi omistati ainult prohvetitele. Karismaatiline komponent juhtimises rabab inimesed jalust .Karismaatiline võim on tegelikult isikuomadusel baseeruva võimu laiend , mis kasvab välja individuaalsest eripärast ja suhtlemise stiilist. Karismaatilised juhid suudavad panna teisi endale järgnema seetõttu, et nad oskavad värvikalt ja paeluvalt sõnastada visioone, võtavad enda peale riske, saavad osa keskkonna ja järgnejate tundlikkusest ning käituvad teiste jaoks ebatavalisel viisil. Kuid paljudes organisatsioonides on karismaatilisi inimesi, kes ei ole küll ametlikult juhi positsioonil, ent sellest hoolimata mõjutavad nad teisiti tänu oma kangelasliku iseloomu tugevustele.
Ekspertvõim
( expert power)
Juhi ekspertvõim põhineb tema kompetentsusel, mis omakorda tugineb tema teadmistele, asjatundlikkusele ja kogemustele . Järgijad usuvad, et kompetentne juht kasutab oma teadmisi ja kogemusi nende töö paremaks korraldamiseks ning organisatsiooni töö tõhustamiseks. See võim ei pruugi ega peakski saavutatud oma kogemuste ,erioskuste ja teadmiste tulemusena. Professionaalsus on aga saanud üheks tähtsamaks mõjutusvahendiks tänu kogu maailma järjest suurenevale tehnilisele orienteeritusele. Kuna tööd ise muutuvad järjest rohkem spetsiifiliseks, oleme me rohkem sõltuvad ekspertidest oma eesmärkide saavutamisel. Kuigi üldteada, et arstid tänu oma professionaalsele taustale kasutavad professionaalsusel baseeruvat võimu (me ju kuulame ja järgime arsti nõuandeid), peaksime tunnustama seda, et arvutispetsialistid, maksuametnikud, ökonomistid ja teised spetsialistid kasutavad sama moodi professionaalsusel rajanevat võimu. Juhtide ülesanne on võimaldada oma töötajatel ekspertvõimu kasutamist otsuste langetamisel ja mitte lähtuda oma positsioonivõimust.
Kokkuvõte
Juhi juhtimisstiil kujuneb välja erinevate võimuliikide kasutamise ja kombineerimise tulemusena. Ühte ja ainuõiget kombinatsiooni olemas ei ole, kõik sõltub konkreetsest olukorrast ja inimestest. Juhi edukuse määrab oskus kasutada õiget võimuliikide vahekorda õiges olukorras.
Kasutatud kirjandus
Anu Virovere, Ruth Alas ,Jaana Liigand (2005) EBS Organisatsioonikäitumise käsiraamat, Kirjastus Külim