Organisatsiooniline käitumine (1)

Organisatsioonikäitumine
Organisatsiooni mõiste
· ORGANISATSIOON Sõna organisatsioon tuleneb
kreeka keelest, kus ta tähistas korrastatust ja
kooskõlastatud tervikuks korrapärastumist.
· Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi,
kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on
loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri.
· Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või
ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne.
· Organisatsioonid jagunevad ametlikeks ja
mitteametlikeks. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on
ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi
seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia.
Organisatsiooni olemus
· Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja
materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest
võimetest alati eesmärgi saavutamiseks ja väliskeskkonna poolt
seatud takistuste ületamiseks ei piisa, vajatakse sageli paljude
inimeste koostööd. Koostöö võimaldab:
­ suurendada spetsialiseerumise kaudu võimeid;
­ säästa optimaalselt tegutsedes aega;
­ akumuleerida teadmisi.
· Psühholoogiliselt tingivad grupiga liitumise kuulumisvajadus ja
vajadus lähedussuhete järele ning vajadus teisi juhtida ja kontrollida
ning ennast teiste hulgas maksma panna. Organisatsioon sõltub
seal töötavatest inimestest. Kui töötaja organisatsiooni tööle tuleb,
sõlmivad töötaja ja organisatsioon omavahel psühholoogilise
lepingu, milles kumbki pool kohustub tegema ühise eesmärgi nimel
teatud panuse.
Organisatsiooni olemus
· Organisatsioon ootab töötajalt eelkõige kõrget tulemuslikkust,
loovust ja uuendusettepanekuid ning lojaalsust.
· Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas seonduvad pidevalt
muutuvate keskkonnatingimuste poolt organisatsioonile
pealesurutud muutumise vajadusega. Ettepanekud uuenduste
sisseviimiseks peaksid tulema mitte ainult teadus- ja arendustöö
osakonnalt ja juhtidelt, vaid firma kõigilt töötajatelt.
· Lojaalsus on enda ja organisatsiooni eesmärkide samastamine ja
pühendumine organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Töötajate
lojaalsus tagab organisatsioonile stabiilse personali. Lojaalsus ei
saa olla ühepoolne. Kui organisatsioon ootab lojaalsust oma
töötajatelt, peab ta ka ise töötajate suhtes lojaalne olema.
Töötajate lojaalsuse saavutamiseks saab
organisatsioon teha järgnevat:
· Töötajate lojaalsuse saavutamiseks saab organisatsioon teha
järgnevat:
· suurendada töötajate osalemist otsustamisprotsessis;
· tihendada juhipoolset kontakti ja suhtlemist töötajatega;
· seada sisse konkurentsivõimeline tasustamis- ja
stimuleerimissüsteemi;
· arendada ja koolitada töötajaid;
· seesmiselt uueneda;
· teostada töötajate karjääri planeerimist;
· kuulutada vabad töökohad kõigepealt välja organisatsiooni sees;
· vähendada hierarhiast tulenevat autokraatlikkust.
Organisatsioonikäitumise olemus
· Organisatsioon on inimeste ühendus, mida
seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia;
· Inimkäitumise seaduspärasuste mõju
organisatsioonis uurib ja kirjeldab distsipliin,
mida nimetatakse organisatsioonikäitumiseks;
· Organisatsiooni toimimine sõltub
mitmesugustest sise- ja väliskeskkonna
elementidest;
· Juhid viivad kooskõlla ja vaatavad üle teiste töö
eesmärkide saavutamisel;
· Juht ühendab organisatsiooni eesmärkide
saavutamise nimel töötavate inimeste
eeldused ja pingutused;
· Organisatsioonikäitumises on rõhuasetus
isiksuse individuaalsusel ja väikeste
gruppide probleemidel;
· Organisatsioonikäitumises vaadeldakse
inimkäitumise küsimusi peamiselt
juhtimise seisukohast.
Juhi rollid
· Suhtlemisega seotud rollid:
­ Tseremoniaalne roll ­ organisatsiooni esinda mine,
töötajate õnnitlemised, ametlikud tähelepanu avaldused;
­ Juhtija ja eestvedaja roll ­ alluvate motiveerimine, loob
tingimused tööks;
­ Sidepidaja roll ­ ühine tegevus teiste juhtidega
organisatsioonis ja väljaspool seda.
· Suhtlemisega seotud rolle täites loob juht
kontaktid, mille abil ta saab ja vahendab teavet.
Juhi rollid
· Informatsiooniga seotud rollid
­ Informatsiooni vastuvõtja - suure osa teavet saab juht
vahetul suhtlemisel. Suhtlemine võimaldab olla paremini
informeeritud;
­ Informatsiooni jagaja ­ juht vahendab ja korraldab
alluvatele vajalikku informatsiooni organisatsiooni sees,
teabe edastamise süsteem;
­ Kõneleja ­ selles rollis annab infot neile, kes ei kuulu
sellesse organisatsiooni, levitab infot organisatsioonist
ümbruskonda.
· Informatsiooniga seotud rollide kaudu saadakse
teavet otsustamiseks.
Juhi rollid
· Otsustamisega seotud rollid
­ Ettevõtja- uuendaja- uuenduste õhutaja, püüab leida uusi ja
paremaid lahendusi, ta muutuste korraldaja;
­ Ressursside jagaja ­ otsustab, kuidas kasutatakse vaimseid ja
materiaalseid ressursse. Teeb strateegilisi otsuseid ja ühendab
koostegevusse organisatsiooni liikmete pingutused;
­ Arusaamatuste lahendaja ­ lahendavad probleeme, mis ei allu
tavapärastele lahendusviisidele näiteks, organisatsioonisisesed
arusaamatused, klientide maksujõuetus, lepingute rikkumine jne.
­ Läbirääkija ­sõlmib lepinguid, püüab saada organisatsioonile
paremaid tingimusi, peab kõnelusi mitmel tasandil.
Juhi töö korraldamine
· Juhi tegevus ja mõju organisatsioonile sõltub
suurel määral sellest, milline on tema
otsustamisõigus ja vastutus;
­ Tippjuhid- organisatsiooni tervikuna puudutavad
ülesanded
­ Esmajuhid- suhtlevad peamiselt konkreetsete
ülesannete täitjatega
­ Keskjuhid- juhivad igapäevatööd ja vahendavad
tippjuhtkonna plaane.
Juhi töö korraldamine
· Oskused
­ Tehnilised oskused ­ organisatsiooni põhitegevusega
seotud teadmised ja oskused;
­ Oskus suhelda ja kujundada inimsuhteid- võimaldab
koostööd ja mõjutab töötajate töötahet;
­ Üldistamisoskus ­ seisneb võimes uurida, mõista ja
tulla toime organisatsiooni kui terviku probleemidega.
Üldistamisoskus kujuneb teadmiste loogika ja
intuitsiooni koostoimes.
Juhi töö korraldamine
· Juhi viis peamist suhtluskanalit
­ Kirjalik suhtlemine seotud dokumentatsiooniga, iseloomustab
ametlikkus ja tagasiside aeglus, nõuab oskusi ja vilumusi;
­ Telefonikõne on suulise suhtlemise erivorm, kasutatakse
kiireloomulise informatsiooni edastamiseks;
­ Plaanipärane koosoleks ja nõupidamine, kus juht suhtleb
vahetult paljude inimestega, avaldavad mõju grupiprotsessid;
­ Planeerimata koosolek on kiiret lahendust nõudvate probleemide
lahendamiseks;
­ Reis ja ringkäik annavad võimaluse saada uusi kogemusi ja
suhelda inimestega