EKSPERIMENT: eetiline käitumine organisatsioonis kohvi tarbimise näitel (0)

TALLINNA ÜLIKOOL 
Loodus- ja terviseteaduste instituut 
Organisatsioonikäitumise eriala 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Timo  Jaagre,  Eduard  Kamenski,  Merje  Klopets, Sander Küttis, Marja-Tiina  Lall , Kätlin 
Rimmeld 
 
EKSPERIMENT : eetiline käitumine organisatsioonis kohvi tarbimise näitel 
 
Uurimisplaan  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Aine: Uurimismeetodite seminar 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn  2018  
Sissejuhatus 
Käesolevas kodutöös avanes meil hea võimalus kasutada eksperimenti. Erinevatest tekkinud 
eksperimendi ideedest otsustasime valida (eba)eetilise käitumise töökohal ja täpsemalt selle, 
kui  ausalt  soetavad inimesed kontoris pakutavat kohvi.  Lisaks käsitletakse töös  üldistavalt 
tegureid, mis mõjutavad organisatsioonide ja nendes töötavate inimeste eetilisust.  
 
Kohv on enamikes kontorites asendamatu,  pakkudes  keset tööpäeva vajalikku turgutust ning 
olles samal ajal oluline sotsiaalne  rituaal . See on hea põhjus minna kööki ja kolleegidega 
vabamas vormis vestelda.  
 
Kavatseme oma uurimuses võrrelda kahte sama organisatsiooni gruppi. Üks grupp kasutab 
kohvimasinat, mille puhul kohvi saamiseks tuleb sisestada raha. Teine grupp kasutab sellist 
kohvimasinat, kus kohvi võttes tuleb raha panna masina kõrval olevasse  karpi . 
Eksperimendiga selgitame välja, kummal juhul  juuakse  rohkem kohvi ja kuna masin loendab 
mõlemal juhul, mitu korda kohvinupule vajutati, saame kontrollida ka pettuse esinemist ehk 
ebaeetilist käitumist.  
 
Soovime   eksperimendiga  tõestada,  et  selline   ebaeetiline   käitumine  või  ka  otseselt  pettus  on 
levinud ka tavamõistes distsiplineeritud keskkonnas nagu töökoht. 
 
Teoreetiline ülevaade ja uuritavad   konstruktid  
Meie eksperimendi puhul on peamiseks uuritavaks konstruktiks ebaeetiline käitumine. 
Leiame, et on oluline uurida (eba)eetilist käitumist just niivõrd lihtsa sisuga eksperimendiga ja 
loomulikus keskkonnas, sest  keerukam  ja/või laboratoorne eksperiment võib iseenesest 
tekitada küsimusi ning mitte välja tuua inimeste loomupärast käitumist. 
 
Defineerime ebaeetilist käitumist läbi mitme alakonstrukti. Ebaeetiline käitumine kui eetilise 
käitumise (ühise jagatud väärtusena) puudumine ning operatsionaliseerituna - pettuse 
olemasolu.  
 
Eetika  organisatsioonides toimib indiviidi, organisatsiooni, ühiskonna ja rahvusvahelisel 
tasandil (Vanishree Sah, 2015: 2). Iga organisatsiooni hea töökultuur, areng kui ka probleemid 
algavad inimesest. Ka käesoleva töö eksperimendi sisu, et kui ausalt soetatakse kohvi töö 
juures, algab inimeste eetilisusest. Samas pakub see võimaluse teha järeldusi ka antud 
organisatsiooni kohta.  
 
Vanisree Sah (2015) on välja  toonud , millised tegurid organisatsioonis võivad mõjutada seal 
töötavate inimeste eetilisust.  Vaatleme  peamisi tegureid ja selgitame neid  omalt  poolt: 
1.  Töötajate  värbamine  ja  valik.  Valikuprotsess  keskendub  selliste  töötajate 
meelitamisele, kes jagavad just selle organisatsiooni väärtusi, kuhu nad kandideerivad. 
Seega  kui  inimene  kandideerib  näiteks  Politsei-  ja  Piirivalveametisse  ja  osutub 
sobivaks ,  siis  võiks  arvata,  et  ta  jagab  samu  väärtusi  ka  eetilise  käitumise  osas  ning 
soetab  kohvi  töö  juures  pettuseta.  Seevastu  mõnes  eraettevõttes,  kus   eetilisus   pole 
niivõrd kõrgel kohal väärtuste osas, võib pettuse tase olla kõrgem. 
2.  Väärtused: kas inimene ja organisatsiooni väärtused on sarnased.   
3.  Töötajate   koolitamine .  Iga  organisatsiooni  elujõulisuse  säilitamiseks  on  vajalik 
koolitada  nii uusi kui ka vanu töötajaid, et oleks võimalik muutuva keskkonnaga kaasas 
käia. Kui seda ei tehta, võib see mõjutada töötajate rahulolu. Samuti on oluline koolitada 
inimesi  organisatsioonis  sobiliku  käitumise,  sealhulgas  ka  eetilise  käitumise  ja 
pettus(t)e vältimise osas.  
4.  Töö hindamine.  Iga töötaja vajab tehtud töö eest  hinnangut  ja tagasisidet. Olgu see 
positiivne  või  negatiivne,  mõjutab  see  indiviidi  ja  tema  käekäiku,  sealhulgas  tema 
võimalikku (eba)eetilist käitumist töö juures. 
5.  Premeerimise  süsteem.  Kui  töötaja  tunneb  ebaõiglust  seoses  boonussüsteemi  või 
premeerimisega,  võib  tal  tekkida  soov  tekitada  organisatsioonile  probleeme  ja 
ebaeetiliselt käituda. 
6.  Ahistamine ja/või ebavõrdsus: näiteks uued töötajad peavad tegema midagi rohkem 
võrreldes vanade olijatega, kuigi ametikohad on samaväärsed. 
7.  Töökultuuri  täiustamine:  toimub  pidev  organisatsiooni  kultuuri  kujundamine  koos 
nähtava ja varjatud käitumisega. 
 
Seega saaksime me peale eksperimendi teostamist analüüsida edasi konkreetset organisatsiooni 
ülalkirjeldatud aspektidest lähtuvalt ning leida  seoseid  eksperimendi tulemustega. 
 
Pettus kui  konstrukt  
DePaulo uuris 1996. aastal, kui palju inimesed valetavad ja leidis, et inimesed valetavad 21% 
kuni 31% kogu oma sotsiaalsest suhtlusest. Seega on  valetamine  ja ka  petmine  laialt levinud 
(Fischbacher jt 2014: 526). Enamus eksperimentaalseid töid näitab, et valetamine otseselt või 
kaudselt  eeldab, et inimesed on ausad, sest valetamine tekitab halbu tundeid (Fischbacher jt 
2014: 540). Võib eeldada, et seetõttu võib pettus olla nii osaline kui ka täielik. Osalise pettuse 
puhul paneb inimene kohvi eest väiksema summa kui nõutud, jättes sellega endale ruumi vale 
õigustamiseks. Eelnevast lähtudes soovib ta vähendada negatiivseid tundeid.  
 
Pruckner ja Sausgruber kogusid 2013. aastal informatsiooni, kui paljud kliendid maksavad 
ajalehe eest, kui seda müüakse kastist, kus tuleb maksta raha karpi – n.ö aususe peale. Nad 
leidsid , et üle 30% inimestest maksis midagi karpi ajalehe eest, aga keskmiselt ainult 
kolmandiku nõutud  hinnast  (Fischbacher jt 2014: 527).  
 
Fischbacheri  ja  Fölmmi-Heusi  uuringust  tuli  välja,  et  kui  teenuse  pakkumine  käib  “aususe” 
peale, tasuvad inimesed kauba eest pigem nõutavast väiksema summa, kuid ei jäta tasumata. 
See jätab neist teistele paremale mulje, kui vale peaks välja  tulema : ei valetatud ega võetud 
maksimaalset kasu (Fischbacher jt 2014: 530). Täieliku pettuse puhul jätaks inimene üldse raha 
panemata.  
 
Meie saame seda operatsionaliseerida, arvutades välja oma eksperimendis gruppides asetleidva 
pettuse  taseme  kohvi  tarbimisel.  Selleks  on  mõõdik  –  masina  poolt  loetletud  ja  valmistatud 
tassitäite maksumuse ( eeldatav  summa) ning kohvimasina karbis oleva summa  jagatis . Pettuse 
puudumisel on suhe 1. Täpsemalt kirjeldatud Lisa 1.  
 
Grupi mõju 
Ebaeetilise käitumise puhul mängib rolli ka see, kui suur on vahelejäämise võimalus. Inimesed 
petavad  suurema  tõenäosusega  siis,  kui  vahele  jäämise  võimalus  on  väike  või  olematu. 
Järelevalve  on  üks  tähtsamaid  meetmeid  ebaausa  käitumise  vältimiseks.  Organisatsioonides 
võib  see  olla  nii  otsene  kui  ka  kaudne  ehk  teostatud  grupiliikmete  poolt  (Pascual-Ezama  jt 
2015:2). Meie eksperimendi puhul on tegemist mõlemaga. Esiteks eksperimendi osaliste eest 
varjatud otsese järelevalvega:  kohvimasin  loendab tarbitud tasside arvu mõlemas  grupis , kuid 
mingit  märget  kohvimasinal  pole.  Eksperimendis  osalejad  võivad  küll  eeldada  otsest 
järelevalvet  (kohvimasina  võimalikku  loendusfunktsiooni),  kuid  tunnetatakse  ka  kaudset 
järelevalvet, kuna kohvi tarbimine on ka sotsiaalne tegevus (näiteks ühine kohvipaus). Madala 
järelevalvega  olukorras   piisab   vaid  indiviidi  käitumist  jälgivate  grupiliikmete  kohalolust,  et 
vähendada  pettuse  taset  võrreldes  isoleeritud  olukorraga  (Pascual-Ezama  jt  2015:3).  
 
Teist tähtsat mehhanismi, mis mõjutab inimeste käitumise ausust, kirjeldab oma  uuringus  
Heiko Rauhut. Inimesed käituvad ebaausalt sagedamini siis, kui näevad, et neid ümbritsevad 
inimesed tegutsevad samuti ebaausalt. Avalikult nähtavad eeskirjade rikkumised põhjustavad 
rohkem normide rikkumisi tulevikus.  Korratuse nakkavus on eriti tugev, kui keegi ei anna 
vihjeid, kuidas sotsiaalset korda austada (Rauhut, 2013: 1).  
 
Meie saame seda mõõta, võrreldes gruppide tulemusi (eksperimendi skeem Lisa 2). Kas ühtse 
ettevõtte ja seega eeldatavalt ühiseid väärtusi jagavate inimeste gruppide vahel on statistiliselt 
olulisi  erinevusi  eksperimendi  tulemustes.  Oluline  erinevus  grupi  tulemustes  annaks  alust 
eeldada kas tugevat positiivset või ka negatiivset mõju ühe või teise grupi sees.  
 
Kontrollitavad  hüpoteesid/ uurimisküsimused 
Uurimisküsimused 
1)  Kas inimesed joovad rohkem kohvi siis, kui nad peavad tingimata selle eest  tasuma  või 
siis, kui tasumist palutakse, aga tasumine sõltub inimese aususest?  
2)  Kas kohvi pakkumine aususe peale toob endaga kaasa ka pettused ehk  maksmata  jätmise 
või ainult osalise maksmise?  
 
Hüpoteesid 
1)  Inimesed joovad rohkem kohvi siis, kui tasumine on küll nõutav, aga tasumine sõltub 
inimese aususest.  
2)  Kohvi pakkumine aususe peale toob endaga kaasa selle, et osa inimesi ei maksa enda 
tarbitud kohvi eest või tasub nõutavast väiksema summa. 
 
Meetodi kirjeldus 
Organisatsioonikäitumise  valdkonnas  on  eksperimente  uurimismeetoditena  kasutatud  harva, 
eksperimentide alakasutust võib pidada ka õigustamatuks ja kahetsusväärseks (Thau jt 2014: 
434). 
  
Ebaeetilist käitumist on raske mõõta näiteks vaatluse või küsitlusega: inimesed pigem ei ütle 
välja, et nad on ebaeetiliselt käitunud või varjavad oma ebaeetilise käitumise ulatust (Thau jt 
2014: 437). Nii sobibki ebaeetilise käitumise uurimiseks hästi just eksperiment. See on ainuke 
uurimismeetod , kus saab muuta üht muutujat nii, et kõik muud tingimused jäävad samaks (Thau 
jt 2014: 440).  
 
Valimi kirjeldus 
Me eeldame, et kõik, kes töötavad samas kohas, kuuluvad  samasse  omataoliste gruppi (inglise 
k. nn  peer  group) (Pascual-Ezama jt 2015:2). Valimiks on sama organisatsiooni ABC 
töötajad. Kuna kõik valimi liikmed on värvatud samasse ettevõttesse, siis eeldame, et nende 
väärtused (sealhulgas eetilisus) on üsna sarnased.  
 
Samas paiknevad nad kontorihoone erinevatel  korrustel , võimaldades mõlemas kontori 
kööginurgas samaaegselt eksperimenti läbi viia. Seega tegemist on kvaasieksperimentaalse 
katseplaaniga – eksisteerivad juba reaalsed grupid organisatsioonis: 
Grupp A: Korrus 2 töötajad (N = 30), kellest teadaolevalt tarbib kohvi 90% ehk 27 töötajat. 
Keskmine vanus 38 aastat. 
Grupp B: Korrus 3 töötajad (N = 25), kellest teadaolevalt tarbib kohvi 96% ehk 24 töötajat. 
Keskmine vanus 41 aastat. 
Grupid on seega tarbijate hulga poolest võrreldavad ning piisavalt suured.  
 
Uurimuse protseduuri kirjeldus 
Grupi A ja B keskmine kohvi tarbimine on teada vastavalt mõõtmistulemustele n.ö 0-
perioodil 01.04.2018 – 30.05.2018 (näidik Y Lisa 1). Seni on kohvi olnud töötajatele tasuta. 
Alates 01.09.2018 saab  organisatsioon  ABC endale kööginurkadesse uued kohvimasinad, 
mille puhul töötajad peavad kohvi eest tasuma 50 senti tassi kohta. Eksperimendi kattelugu 
teavitab sellisest muutusest tasumise korras neutraalselt, rõhutades uute kohvimasinate head 
kvaliteeti just kohvi osas, pööramata täpsemat tähelepanu tasumise viisile. 
 
Hinna määrame üsna madalana võrreldes lähedalasuva kohviku professionaalse barista poolt 
valmistatud kohviga. Seega peaks töötajatel olema motivatsioon kasutada töökoha 
kohvimasinat. Samuti on 50 senti võimalik tasuda müntidega viisil, et on võimalik saada 
lihtsalt ka tagastuse või peenemaks vahetamise raha, et mitte tekitada olukorda, kus tekib 
pettuse efekt lihtsa rahalise valearvestuse tõttu. Tasumise täpsele korrale viitav  silt  on 
kleebitud kohvimasinale („Sisesta 50 senti“ või „Jäta 50 senti karpi“). 
 
Katseperioodil on planeeritud korratud mõõtmiseks 2 ajaseeriat, mis mõlemad on 
kuupikkused perioodid ajavahemikus 01.09 kuni 31.10.2018 
 
Grupis A on kööginurgas  esmalt  kohvimasin, mis nõuab münti kohvi saamiseks (vt Lisa 1 
mõiste X1). Samal ajal Grupis B on kööginurgas üles seatud kohvimasin, mis väljastab kohvi 
ilma mündi sisestamiseta (vt Lisa 1 mõiste X2). Seega on eeldatud, et inimesed käituvad 
eetiliselt ning kohvi tarbimisel jätavad õige summa karpi. Ehk grupi B  liikmetele  on ainuke 
neile teadaolev järelevalve kaudne ja see ka vaid juhul, kui grupiliikmed on mitmekesi 
kohviaparaadi juures. Grupis B võib potentsiaalselt ebaeetiliselt käituda nii indiviid kui ka 
grupp, kui grupiliikmed jätavad kokkuleppeliselt koos raha karpi panemata. 
 
Teise ajaperioodi alguseks, peale „kohvimasina hoolduspäeva“, mil toimub varjatud perioodi 
I tulemuste mõõtmine,  vahetatakse   aparaadid  korruste vahel näiliselt juhuslikult ning katset 
korratakse. Seega pannakse aususe peale tasumist eeldav  kohviaparaat  grupi A kööginurka. 
Perioodi lõppedes toimub jällegi mõõtmine, tulemuste võrdlus ning hüpoteeside kinnitamine 
või ümberlükkamine. 
 
Planeeritava uurimuse tugevad ja nõrgad küljed 
Tugevus on see, et olemas on grupid, mis on staatilised ja väljakujunenud harjumuste ning 
väärtustega. Samas puuduseks võib olla grupi A ja B omavaheline tihe suhtlus, mis võib 
mõjutada tulemusi. Me ei saa välistada n.ö külastusega kohvipause (näiteks käivad A grupi 
töötajad vahepeal B grupi korrusel koosolekul ja võtavad sealt enne kohvi) ehk gruppide 
staatilisus pole täielikult tagatud. Me ei saa gruppide sisemist valiidsust täielikult tagada: et 
katsealuste koosseis ja mõjutegurid oleksid täpselt samad. 
 
Kuna töötajatele on eelnevalt kohvi olnud tasuta, tekitab selline tasulise kohvi korra 
ülesseadmine üldise pahameele, mis mõjutab  uurimust . Tuleb arvestada, et kui inimesi on 
nende hinnangul ebaõiglaselt koheldud, võib see väljenduda ka selles, et nad soovivad 
organisatsioonile mingis kohas n.ö tagasi teha – näiteks jättes võimalusel kohviraha maksmata 
või makstes vähem. Samad saame selle oma uurimuse tulemustes täpselt ära kirjeldada: 
millistes tingimustes eksperiment toimus ja mis sellele eelnes ning meie grupid on siinkohal 
võrdsetes tingimustes (mõlema jaoks läks kohv tasuliseks).  
 
Lisaks võib mõjutada eksperimendi kulgu ka harjumus. Kui esmalt pole  kummalgi  grupil 
olnud harjumust kasutada tasulist kohviaparaati, siis I perioodi mõõtmise tulemused on 
puhtamad. Kuid näiteks grupis A esmalt katse I faasis tekitatud tarbimisharjumus (mündi 
sisestamine ) võib mõjutada katse II faasi tulemusi. See tähendab, et nad on paremini  harjunud  
olukorraga, kus „münt = kohvi“ ning selle võrra paremini ka tasuda münt karpi.  
 
Ka praktilised nüansid nagu  aastaaeg  võivad tulemust mõjutada. Eelnev mõõtmine kohvi 
tarbimise kohta on tehtud kevadel, mil inimestel võib olla soov käituda tervislikumalt ja 
tarbida kohvi vähem vastupidiselt sügisele. Samuti võib tarbitud kohvitasside arvu tõsta 
aastalõpu stressirikkus või saabuvad tööülesannete tähtajad. Minimeerime seda võimalikku 
mõju,  valides  katse ja mõõtmise perioodideks tingimustelt siiski pigem sarnase aja – ilma, 
töökohustuste jms tingimuste osas üsna sarnased kuud. 
 
 
Kasutatud kirjandus 
Fiscbacher, Urs; Föllmi-Heusi, Franziska. (2014).  Lies  in Disguise-An Experimental  Study  on 
Cheating.   Journal  of the European Economic  Association . 526-547. 
 
Pascual-Ezama, David; Dunfield,  Derek ; Gil-Gómez de Liaño, Beatriz; Prelec, Drazen. 
(2015). Peer Effects in Unethical Behavior: Standing or Reputation?. Plos ONE, 10 (4). 1-14.  
 
Thau, Stefan; Pitesa, Marko; Pillutla, Maden. (2014). Experiments in  organizational  behavior.  
Laboratory  Experiments in the  Social  Sciences. 433-447. 
 
Vanishree Sah, Dr. P. (2015). Ethics at Workplace. International Journal of Recent Research 
Aspects, 2 (4). 1-3.  
 
Rauhut, H. (2013).  Beliefs  about  Lying  and  Spreading  of Dishonesty: Undetected Lies and 
Their Constructive and Destructive Social  Dynamics  in Dice Experiments.  Plos ONE, 8 (11). 
1-2, 7. 
 
 
 
LISA 1 - Mõisted 
 
Ajaseeriad: 
0 periood: 01.04.2018 – 30.05.2018 
I periood: 01.09.- 30.09.2018 
II periood: 01.10.-31.10.2018 
 
O1  –  O6  -  mõõtmised  määratud  kuupäevadel  vastavalt  katse  skeemile  enne  ja  pärast  I  ja  II 
perioodi (vt. Lisa 2 - skemaatiline plaan). 
 
X1 – Kohvimasin tasumisega mündiga  aparaati  
X2 – Kohvimasin tasumisega mündiga karpi 
 
Mõõdikud: 
Y - keskmine tarbitud kohvitasside arv perioodil töötaja kohta päevas. 
 
Z - pettuse taseme koefitsient 
Karbis  olev  reaalne  summa  jagatud  kohvimasina  loetletud  tasside  arvu  väärtusega,  milleks 
eeldatav summa on  kohvimasina valmistatud tasside arv korda hind 50 senti/tass. 
 
Näiteks O5 Z tulemus: 
Karbis 4.50 EUR 
Masina loetud tasside arv: 10  
Masina loetud tasside väärtus: 10 x hind (0.50 EUR) =  5 EUR 
Pettuse tase O5 Z = 0.9 
 
H1 - Inimesed joovad rohkem kohvi siis, kui tasumine on küll nõutav, aga tasumine sõltub 
inimese aususest. 
 
H2  -  Kohvi  pakkumine  aususe  peale  toob  endaga  kaasa  selle,  et  osa  inimesi  ei  maksa  enda 
tarbitud kohvi eest või tasub nõutavast väiksema summa. 
 
LISA 2 - Skemaatiline katseplaan 
 
Grupp 
Mõõtmine  Näit    
Periood   Aparaat   Mõõtmine 
Näit 
  
Periood 
Aparaat 
Mõõtmin
Näit 
e 
A: 
O1 
Y 
→  I 
X1 
O2 
Y, Z 
→ 
II 
X2 
O3 
Y, Z 
B: 
O4 
Y 
→  I 
X2 
O5 
Y, Z 
→ 
II 
X1 
O6 
Y, Z 
 
Tarbimine  grupis  A  eksperimendi  alguses  →  Kuu  aega  kohvimasin  tasumisega  mündiga 
aparaati→  mõõtmine  →  Kuu  aega  tarbimist  kohvimasinat  tasumisega  mündiga  karpi→ 
mõõtmine 
A: O1 → X1 → O2 → X2 → O3 
 
Tarbimine  grupis  B  eksperimendi  alguses  →Kuu  aega  tarbimist  kohvimasinat  tasumisega 
mündiga  karpi  →mõõtmine→  Kuu  aega  kohvimasin  tasumisega  mündiga  aparaati  → 
mõõtmine 
B: O4 → X2 → O5 → X1 → O6