Euroopa liit (0)

KÕRGKOOL “ SISEKAITSEAKADEEMIA ”

Politseikolledž

Politseieriala

Vjatseslav Šatalov

PK080

PARANDATUD LISSABONI STRATEEGIA

Uurimistöö Euroopa Liidu Õiguses

Tallinn 2008

SISUKORD

KÕRGKOOL “ SISEKAITSEAKADEEMIA” 1
Politseikolledž 1
Politseieriala 1
Vjatseslav Šatalov 1
PK080 1
PARANDATUD LISSABONI STRATEEGIA 1
Uurimistöö Euroopa Liidu Õiguses 2
Tallinn 2008 2
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. PARANDATUD LISSABONI STRATEEGIA 4
1.1 Sotsiaalprogramm aastatel 2000-2004 6
1.2 Sotsiaalprogramm aastatel 2005-2010 8
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

SISSEJUHATUS

Tööga rahulolu on ilmselt kõige enam uuritud töö valdkond organisatsioonikäitumise kirjanduses. Tööga rahulolu mõjutavad mitmed asjad, mina nimetaksin kolme mõtlemisainet: materiaalne-majanduslik, sotsiaalne ning töö olemus. Materiaalne-majanduslik väljund rõhutab adekvaatseid füüsilisi töötingimusi. Sotsiaalne väljund fokuseerib juhtimise tähtsusele. Töö olemuse väljund rõhutab töötaja rahulolu tundele, mis tuleneb vaimselt väljakutsuvast tööülesandest. Tööga seotuid muutuseid (näiteks töö karakteristikud, ülesannete vastutused, töö koormus, protseduuride ohjamise tajumine) on peetud tähtsateks, et mõista töösse suhtumist , näitena tööga rahulolu. Kui inimene pole rahul oma tööga mis iganes põhjusel, on tal võimalus töökohta vahetada. Euroopa Liidu liimesriigina võib Eesti kodanik tööle asuda ka väljaspool Eesti Vabariigi piiri, mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Mida on tehtud Euroopa Liidu ametnike poolt selleks, et inimene, vahetades elukohta mõnda teise liikmesriiki, endale töökoha leiaks ja mitte töötuks ei jääks, see on üks teema, millele Euroopa Komisjon parandatud Lissaboni strateegias tähelepanu juhib. Kuid nimetatud strateegia raames tegeletakse ka teiste sotsiaalvallas tähtsate probleemidega- millistega, sellest oma referaadis ülevaate annangi.

1. PARANDATUD LISSABONI STRATEEGIA

Üks hüvedest, mida Euroopa Liit (EL) kodanikele pakub, on õigus vabalt ELis ringi liikuda ning elada ja töötada ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis. Töötajate vaba liikumise põhimõte laieneb liikmesriikide kõigile kodanikele, kuigi nende puhul on seatud lisatingimiseks püsivate elatusvahendite ja tervisekindlustuse olemasolu. Euroopa Komisjoni poolt algatatud parandatud Lissaboni strateegia asetab suure rõhu majanduskasvule ja töökohtadele, kusjuures keskendutakse sellele, et majanduskasvust ja töökohtadest saadav kasu jõuaks kõikide ühiskonnaliikmeteni sh kõige haavatavamate liikmeteni. Programm hõlmab ajavahemikku kuni 2010 aastani.
Statistiliste andmete põhjal töötab Euroopas vaid 63% 15- kuni 64aastastest kodanikest, kuna majandusliku kasvu aeglustumise tagajärjel on uute töökohtade loomine soiku jäänud. Umbes 9% EL tööjõulisest elanikkonnast on töötud, kusjuures noorte hulgas on see protsent kaks korda suurem. Need numbrid näitavad, et vaja on intensiivselt pingutada, et luua rohkem ja paremaid töökohti Teine põhjus, miks reforme vajatakse, on rahvastiku vananemine ja sellega kaasnev majanduskasvu langus, sest rahvastiku vananemise tulemusel tuleb tööturule vähem inimesi juurde ning aina rohkem eakaid toetub sotsiaalkaitse süsteemidele nagu näiteks pensionile ja tervishoiule. Täna on Euroopas neli tööeas inimest iga üle 65 aastase inimese kohta, kuid mida aasta edasi, seda rohkem see suhtarv langeb – prognooside kohaselt langeb see näitaja aastaks 2050 kuni kaks ühele. See omakorda toob kaasa majanduskasvu vähenemise. Seega töökohtade juurde tekitamine on tuleviku perspektiivis majandusliku heaolu ja elukvaliteedi tõstmise aluseks.
Niisiis , hoogustumaks reformialaseid jõupingutusi, tegi Euroopa Komisjon 2005 aasta veebruaris ettepaneku uue sotsiaalprogrammi rakendamiseks, jätkates 2000. aastal kasutusele võetud sotsiaalpoliitika programmi raames alustatud tegevust ja keskendudes kõikidele töökohtade ja võrdsete võimaluste loomisele. Nimetatud sotsiaalprogrammi üheks eesmärgiks on Euroopa majanduse ja ühiskonna taaselustamine, samas Lissaboni strateegia lõplikuks eesmärgiks on Euroopa ühiskonnamudeli kaasajastamine ja parendamine .
Lissaboni strateegia näeb ette ühiskondlike eesmärkide propageerimist st selleks, et toetada tööhõive kasvu, on vajalik tuua tööturule üha rohkem inimesi samas julgustades ja motiveerides neid töökohtade pidamiseks aina pikema perioodi jooksul. See on oluline ka näiteks sotsiaalkaitse süsteemide rahalise toetamise ja säästvuse seisukohast ehk selle tulemusena oleks pensionivahendite olemasolu tagatud pikemaks perioodiks. Töökoha olemasoluga saab võidelda ka sotsiaalse tõrjutuse vastu, veelgi enam, koolituse kaudu on võimalik inimesel edendada karjääri.
Euroopa Komisjon leiab veel, et majanduskasvule aitaks kaasa pensionisüsteemide reformimine . Nimelt propageeritakse sotsiaalprogrammi raames ka eakaid inimesi hiljem pensionile jääma ehk et kui pensionikorraldused tagaksid inimeste motiveerituse hiljem pensionile jääda ja julgustaksid firmasid palkama eakamaid inimesi kahaneks tööjõud rahvastiku üldise vananemise taustal aeglasemalt. Oluline on ka, et tervisesüsteem oleks kõigile kättesaadav, sest tervemad töötajad aitavad tootlikkuse tõstmisele kaasa ja see omakorda toetab majanduskasvu. Üldisemas joones peaks aga sotsiaalpoliitika aitama inimestel saavutada enesekindlust, mis aitaks neil tekitada usku sellesse, et sotsiaalpoliitika reformid on ühiskonna kui terviku huvides.
Et rahuldada vajadusi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika reformimiseks, vajab Euroopa Liit liikmesriikide, sotsiaalsete partnerite ja ühiskonna poolt tegevuste propageerimist. Esmalt seadusandluse kui kõige pikemaajalisema traditsiooni olemasolu. Seadused kehtestavad siseturu töötingimustele miinimumstandardid, mis aitavad firmasid ja töötajaid muutuvate töömudelitega kohaneda. Seadusandlus tervikuna tagab aga õigused võrdsetele võimalustele.
Euroopa Komisjon propageerib nimetatud sotsiaalpoliitika reformimiseks ka tööandjate ja ametiühingute koostööd, kes seisavad majanduslike ja ühiskondlike muutustega vastakuti. Just tööandjate ja ametiühingutega, kui sotsiaalsete partneritega, tuleb enne komisjonile sotsiaalse seadusandluse ettepaneku esitamist nõu pidada.
Samuti kutsub Euroopa Komisjon liikmesriike ülesse arendama konkreetseid programme , mis aitaksid kaasa majanduskasvule ja töökohtade arvu suurenemisele, pakkudes nende programmide teostamiseks rahalist toetust. Euroopa fondid toetavad tööhõive- ja sotsiaalse kaasamise strateegiaid .

1.1 Sotsiaalprogramm aastatel 2000-2004

Niisiis on parandatud Lissaboni strateegia jätk Euroopa Liidu juhtide poolt Nice´is 2000. aastal vastuvõetud sotsiaalprogrammile, mis esimesena pühendus täielikult majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitikate arendamisele. Aastatel 2000-2004 tehti suuri edusamme mitmel rindel. Kuigi Euroopa üldiseid tööhõive eesmärke pole suurel määral saavutada suudetud, on Euroopa tööhõivestrateegia siiski kaasa toonud mõningaid paljulubavaid tagajärgi. Näiteks kaugele on jõutud oma eesmärgi saavutamisel naiste aktiivse osalemise osas tööturul, nimelt on naiste osakaal tööturul kasvanud 3,2 % võrra aastatel 1999-2003, jõudes 15 vanas Euroopa Liidu riigis 56,1%-ni (Lissaboni eesmärgiks oli 57% 2005 aastaks). Kuid eelkõige on Euroopa tööhõivestrateegia püüdnud riiklikke tööhõivepoliitikaid muuta aktiivsemaks ja ka profülaktilisemaks, mis tähendab enamate töökohtade loomist, samas ka töökohtade paremaks muutmist, inimeste propageerimist koolitamistele jmt. Ühesõnaga abirahade süsteemid pidid motiveerima inimesi tööle naasma. Statistika näitab, et nende tööturu reformide tagajärjel on võrreldes varasemate majanduslangustega töökohtade kaotamine oluliselt vähenenud. Euroopa tööhõive eesmärkide saavutamiseks oli Euroopa Sotsiaalfondi eelarves ette nähtud 62,5 miljardit eurot ajavahemikuks 2000-2006. See raha oli mõeldud aktiivsete tööhõivepoliitikate tarbeks, eelkõige aga inimeste koolitamisse ja töömudelite kaasajastamisse investeerimiseks. Samuti oli nimetatud raha mõeldud sotsiaalselt haavatavate inimestega nt. mustlaste ja sotsiaalselt tõrjutud inimestega seotud programmide läbiviimiseks, eesmärgiga tuua eelpool nimetatud inimesi aktiivse tööjõu hulka tagasi. Töökorralduse kaasajastamisele on samuti kaasa aidanud seadusandlus ja tööandjate ning ametiühingute omavahelised läbirääkimised. Näiteks määratleb Euroopa Liidu seadus olukorrad, kus töötajaid tuleb muutustest teavitada ja neile edasise osas juhiseid anda. Samuti on ühiskondliku dialoogi tulemusena loodud tingimused kaugtöö tegemiseks ja tööga seotud stressiga toimetulekuks-neid, hiljuti laiendatud lepinguid, hakatakse rakendama vastavalt riigi tavadele tööstuslike suhete vallas. Tööotsijate jaoks on lihtsustatud Euroopas vabade töökohtade ja õppimisvõimaluste kohta teabe leidmise protsessi. Selleks on käivitatud Euroopa töökohtade liikuvuse portaal. Lihtsamaks on muudetud ka Euroopas ringiliikumine, ilma et inimene kaotaks sotsiaalkindlustushüvitised. Üle vaadatud ja parandatud on 30-aastane seadusandlus, mille tulemusena on muutunud sotsiaalkindlustuse reeglid kasutajasõbralikumaks neile, kes teisest riigist reisivad või töötavad. Euroopa tervisekindlustuskaardi tekkimisega on tervishoiu protseduure välismaal viibides lihtsam kätte saada.
2000. aastal võeti kasutusele uus seadusandlus, mis annab EL kodanikele üldise miinimumkaitse diskrimineerimise vastu. Üks direktiiv keelab diskrimineerimise rassi ja etnilise päritolu tõttu just igapäevaelu puudutavates küsimustes, teine pühendub tööalasele võrdõiguslikkusele. Ka sugudevahelise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on Euroopa Liit viimase paarikümne aasta jooksul vaeva näinud reeglite laiendamise ja täiendamise läbi. Seksuaalse diskrimineerimisega võitlemiseks võeti 2004. aastal vastu seadus, mis on esimene selles vallas ja see seadus keelab seksuaalse diskrimineerimise väljaspool töökohta, aga ka meeste ja naiste diskrimineerimise kaupade ja/või teenuste hankimisel näiteks pangakonto avamisel.
Sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks on Euroopa riigid kokku leppinud ühtse raamistiku . Peamised poliitilised prioriteedid antud vallas on:

tööturul osalejate hulga suurendamine ;

sotsiaalkaitse süsteemide kaasajastamine;

hariduse ja koolitusega seotud nõrkade külgedega tegelemine;

vaesuse likvideerimine laste hulgas;

inimestele korralike eluasemete tagamine;

kvaliteetsetele teenustele juurdepääsu parandamine;

diskrimineerimisega võitlemine.
Kahjuks pole vaesusega võitlemisel suuri tulemusi täna veel märgata, küll aga võib edusamme näha teistes valdkondades, näiteks on täna ligipääs infoühiskonda suuremal hulgal inimestel kui viis aastat tagasi.
Euroopa Liit toetab jätkuvalt ka pensionisüsteemide pidevat reformimist, toetudes kolmele põhiprobleemile:

pensionide hoidmine sellisel tasemel, mis tagaks normaalse elukvaliteedi kõrges eas;

süsteemi rahandusliku säästlikkuse tagamine pikemas perspektiivis ja selle kaasajastamine( seda on vaja selleks, et ühiskonna muutustega kaasas käia ja nende nõudmistele vastata nt. ebatüüpiliste karjääride puhul);

motiveerida inimesi kõrgema vanuseni tööl püsima, samas muutes täiendavad kindlustuspensioni vahendid üldsusele kättesaadavamaks – viimases vallas on paljud liikmesriigid juba täna teinud märkimisväärseid edusamme.
Edusamme on paljudes valdkondades, mis aga on märk sellest, et eesmärkide poole liigutakse jõudsalt. Seetõttu on nii mõnelgi juhul uues sotsiaalprogrammis ettenähtud poliitilised sammud otseseks jätkuks arengutele, mis on paari viimase aasta jooksul toimunud.

1.2 Sotsiaalprogramm aastatel 2005-2010

Neil aastatel on sotsiaalprogrammil kaks peamist tegutsemisvaldkonda: 1) areng täieliku tööjõu suunas; 2) õiglasemate ühiskondade propageerimine vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemisega, sotsiaalkaitsesüsteemide kaasajastamisega ning võrdsete ja kättesaadavate võimaluste loomisega . Madalmaade endise peaministri Wim Kok´i juhitud töögrupi poolt tehtud analüüsile toetudes keskendub Euroopa tööhõivestrateegia neljale prioriteedile:

töötajate ja firmade kohanemisvõime suurendamine;

enamate inimeste tööjõu hulka meelitamine ning nende seal hoidmine;

töötajatesse rohkem ja efektiivsemalt investeerimine ;

reformide tegeliku rakendamise tagamine parema reguleerituse kaudu.
Euroopa Sotsiaalfond keskendub Euroopa tööhõivestrateegia paremaks sobitumiseks järgmise programmiperioodi jooksul, mis kestab aastatel 2007-2013 vähemarenenud regioonidele ja teistele piirkondadele, mida majanduslikud ja ühiskondlikud muutused kõige enam mõjutavad. Ülioluline on kõrvaldada takistused, mis tõkestavad täna tööjõu vabalt liikumist Euroopa tööturule. Aina olulisemaks muutub täiendavate kindlustuspensionite siirdamise võimalikkus erinevate töökohtade vahel – seda eriti juhul, kui uus töökoht asub välismaal. Tööjõu vaba liikumisega seotud probleemid ja nende kõrvaldamine on üks peamisi prioriteete aastal 2006.
Euroopa Komisjon jätkab nõupidamisi ka Euroopa sotsiaalpartneritega sotsiaalpoliitikat puudutavates küsimustes ja ettepanekutes. Nõupidamistel on plaanis arutada ümberstruktureerimisega ja Euroopa Töönõukogu direktiivi kontrollimisega seonduvat. Komisjonil on plaanis võimaluse korral pidada ka riikidevahelisi mittekohustuslikke läbirääkimisi tööandjate ja töövõtjate esindajate vahel.
2006. aastal plaanib Komisjon esitada analüüsi muutuvas majanduses esile tõusvatele uutele töömudelitele vaadeldes, mil moel saab olemasolevaid tööseadusi kohandada nii, et need sobituksid uue olukorraga. Perioodil 2007-2012 on plaanis tegeleda töökoha tervishoiu ja turvalisuse uue strateegiaga “ennetamine tasub ära”, kus rõhutakse sellele, väiksem õnnetuste arv tähendab suuremat tootlikkust. Uus strateegia arvestab uute riskitüüpidega töökohal, samas kindlustab see olemasolevate tervishoiu ja turvalisuse standardite õige rakendamise
Komisjon tegeleb käesoleva sotsiaalprogrammi raames ka diskrimineerimise vastu võitlemisega, andes hinnangu olemasoleva seadusandluse täiendamise vajaduse ja tasuvuse kohta. Vaatlemise sihtrühmaks on peaasjalikult vähemusgrupid – mustlased .
Ka sugudevahelise võrdõiguslikkuse teemaga tegeletakse. Palganumbrite erinevus vastavalt soole, üha rohkemate naiste kaasamine tööturule, töö- ja pereelu tasakaalustamine , otsustusprotsessides osalemine – need on vaid mõned probleemid antud teemavaldkonnast. Euroopa Komisjon on vastavalt Euroopa Liidu juhtide nõudmisele teinud ettepaneku Euroopa meeste ja naiste võrdõiguslikkuse instituudi loomiseks. Nimetatud asutuse ülesandeks oleks komisjoni ja liikmesriikide toetamine ühiskondlike eesmärkide elluviimisel – sellisteks eesmärkideks on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse propageerimine ja nende võrdõiguslikkuse ideede ühiskonna poliitilisse tegevusse kaasamise tagamine ka välismaal.
Jätkuvalt võideldakse vaesusega. 2010. aasta kuulutatakse välja kui vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise aasta Euroopas.
Uue sotsiaalprogrammi raames toetatakse liikmesriike oluliste hoolekandesüsteemide kaasajastamisel sooviga muuta nende meetodite rakendamine efektiivsemaks.
Kuna sotsiaaltalituse üldisemad huviobjektid (nt. tervishoid ) mängivad tänapäeva majanduses ja ühiskonnas aina suuremat rolli, siis on plaanis välja selgitada, millises raamistikus need tegurid toimivad ja kuidas neid tegureid on võimalik kaasajastada.

KOKKUVÕTE

Uue sotsiaalprogrammi peamiseks eesmärgiks on tegelemine selliste probleemidega nagu rahvastiku vananemine ja üleilmastumisest tingitud pidevalt kasvav konkurents . Peamiselt kavatsetakse tegeleda eri põlvkondade vajadustega, rõhutades võimaluste olemasolu just noorte inimeste puhul. Kogu programmi põhialuseks on sotsiaalpoliitika asetamine globaalsemasse konteksti, mis tähendab üleilmastumise tagajärgedega tegelemist. Partnerlus, generatsioonidevaheline lähenemine ja Euroopa sotsiaalpoliitika globaalsemalt pinnalt vaatlemise tähtsus on need kolm põhimõtet, mis aitavad Euroopa sotsiaalmudelit säilitada ja kaasajastada ning peaksid kindlustama töökohtade loomise ja majanduskasvu jätkumise.
Ettenähtud sotsiaalprogramm annab uue alguse. See on aluseks, et tagada Euroopa Liidu kasvu ja töökohtade uuendatud strateegias toodud tööhõive ja sotsiaalne ulatus. Uus sotsiaalprogramm sisaldab meetmeid, mis vajavad edasist uurimist valitsuse, sotsiaalpartnerite ja tsiviilühiskonna koostöös, andes samal ajal nendest probleemidest ka ülevaate. Koostöö ja nõupidamised aitaksid tööhõive ja sotsiaalpoliitika tulevikusuundade osas otsusele jõuda.

KASUTATUD KIRJANDUS

Sotsiaalprogramm ajavahemikuks 2005-2010. Sotsiaalne Euroopa maailmamajanduses. Töökoht ja võimalus igaühele. Luxembourg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitlus, 2005

Lissaboni leping 21.sajandi Euroopa ( http://europa.eu/lisbon_treaty/index_et.ht m)

Euroopa Liidu õigusaktid ( http://www.pite.ee/index.php?lk=132 )

Lissaboni leping: väliselt olemasoleva lepingu reform / Julia Laffranque

Lissaboni lepingu ja Euroopa põhiseaduse lepingu võrldus: ekspertarvamus / Janek Laidvee; Piret Tõnurist
12