50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tw1sterrr
Õppematerjali autor
· Rassism on mõtteviis · Rassism tähendab või ideoloogia, mille järgi veendumust, et teatud erinevused inimeste iselo rassi kuuluvad inimesed omus ja võimetes on on mõnda teise rassi otseses sõltuvuses kuuluvate inimestega nende rassist. võrreldes paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil. · Erinevatesse rassidesse kuuluvatel inimestel on näiteks erinev naha- ja juustevärvus. See aga ei anna põhjust suhtuda erinevatesse rassidesse kuuluvatesse inimestesse teatud eelarvamustega. · Rassismi mõistet kasutatakse ka teise rassi kuuluvate isikute suhtes solvava ning agressiivse käitumise kirjeldamiseks. Selline käitumine võib olla seotud ka riigi ajaloo, kultuuri ja muude asjaoludega. · Diskrimineerimist on · Diskrimineerimine peamiselt kahte tüüpi võib olla ni
ee/new/index.php Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn Tel: (+372) 628 2728 Faks: (+372) 6 282 737 Epost: [email protected] http://www.kohus.ee/3479 Riiklik Õigusabi http://www.just.ee/106 Inimõigused 1 AP arvestustöö Inimõiguste kaitsemehhanismid ( organisatsioonid jms, ära unusta ka pagulasi!)? Loetle varjupaigataotleja õigusi. Loetle varjupaigataotleja kohustusi. Millised õigusaktid kaitsevad Eestis inimõiguseid? Loetlege kehtivaid inimõiguseid kaitsvaid dokumente (rahvusvahelised kui ka siseriiklikud)? Kes on pagulane, varjupaigataotleja ja ajutist kaitset vajav isik? Piirivalveametniku kohustused varjupaigataotluse vastuvõtmisel? Nimetage 5 inimõigust omal valikul. Mis on UNHCR, millega tegeleb? Inimõigused arvestustöö I Millised õigusaktid kaitsevad Eestis inimõiguseid?
käsitlevates teemades (2.1- 2.8). 2.1 Sooline võrdõiguslikkus Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud. Diskrimineerimine tähendab seadusvastast eelistamist ja õiguste piiramist isiku teatud omaduste või temaga seotud asjaolude alusel. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka teistele isikutele, kes Eestis viibivad või elavad. Diskrimineerimine järgmiste tunnuste alusel on keelatud: · rahvus · rass · nahavärvus · sugu · keel · päritolu 3 · usutunnistus ja muud veendumused · varaline ja sotsiaalne seisund. Diskrimineerimise keelud sisalduvad nii Eesti põhiseaduse paragrahvis 12 kui ka Euroopa
võrdõiguslikkusele, vähemusrahvuste õigustele ning puuetega inimeste õigustele, kuid käsitletakse ka seksuaalvähemuste positsiooni ühiskonnas ja vanuselist diskrimineerimist. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Nagu mujal maailmas, on ka Eestis sooline diskrimineerimine suureks probleemiks. Kuigi soolise diskrimineerimise probleem on eksisteerinud sajandeid, on tänapäeval märgata probleemi kiiret paranemist. Eesti ühiskonnas on üldiselt levinud tõekspidamised, mis toetavad meeste domineerimist ja ühiskonna soolist kihistumist. Ka tänapäeval valitsevad Eestis kindlad soorollid ning soorolle toetavad hoiakud. Need väljenduvad kodutööde jaotuses, peresiseses otsustusvaldkondade jaotuses, naiste
Suhtlusvahendite kiire levik ja uued leiutised suurendavad info kättesaadavust, kuid see ei toimu ühtmoodi kõikides maades. Kõrge arengutasemega riikides kasutab Internetti umbes pool kogu elanikkonnast, Araabia, Sahara Aafrika ja Lõuna-Aasia maades vaid alla 1%. Väga palju erineb ka infole juurdepääsu hind. Näiteks Internetiühendusele kulus 2000. aastal USA-s 1% protsenti kuu keskmisest sissetulekust, Nepaalis tulnuks aga maksta kolme kuu töötasu. 2005. aastal oli sama näitaja Eestis moodustas Interneti püsiõhenduse maksumus umbes 4% keskmisest palgast. Tänapäeva maailmas on info üha tähtsam nii üldise haridustaseme tõstmisel kui ka majanduse konkurentsivõime ja valitsemise efektiivsuse suurendamisel. Infotehnoloogiline areng on tihedalt seotud nii globaliseerumise kui internatsionaliseerumisega. 6 Tänapäeva maailm 2. Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena 2
kaotuse korral. Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest (liigid: vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension); 2) kohustuslik kogumispension (pensioni teine sammas) rakendus 2002. aastal ja on kohustuslik 18. aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist; 3) vabatahtlik pensionikindlustus (pensioni kolmas sammas) vabatahtlik leping. Sotsiaalabi ehk hoolekande korraldajad on Eestis sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik omavalitsus. Kohalikud omavalitsused määravad sotsiaaltoetusi (valla- ja linnavalitsused maksavad riigieelarvest eraldatud rahast toimetulekutoetust neile, kelle kuusissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri), peavad sotsiaalregistrit, korraldavad eestkostet, hooldust ja abiandmist toimetulekuabi vajavatele inimestele (lapsed, vanurid, kinnipidamiskohtadest vabanenud jne) ning nõustavad inimesi,
tavade aktsepteerimisel, karismaatiline d - põhineb juhi erakordsetel võimetel, ideede erakordsusel, legaalne d- põhineb valitseja ja valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel. Lojaalsuse kindlustamine rituaalide abil tseremooniad, sakraalsed asjad hoiavad koos kollektiivi, nende rituaalidega on võimulolijatel hea manipuleerida ja ära hoida kollektiivide vaenulikke fraktsioone. Riik- ühiskonna poliitiline organisatsioon, institutsioonide kogum, mis valitseb ja kaitseb territooriumi. Heaoluriigi konseptsioon- väga laia ulatusega, mille konseptsiooniks laiendada hariduse, pensionite ja kodanike õiguste osa ( elamispind, töötu abiraha, peretoetused ). Konfliktiteoreetiline käsitlus aga väidab et heaoluriigid pakutavad sotsiaalabiprogramme, mis on alla viinud töömoraali, kuid samas sellega säilitatakse sotsiaalset korda. Totalitaarse ja demokraatliku reziimi erinevus- totalitaarsed
kuid mitte tingimata seaduslik. De jure nt valgete diskrimineerimine LAVis, eraldades ja andes teised elutingimused mustadest, samuti ka mustade diskrimineerimine USAs enne 60daid. Kohanemine on protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineerima kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme ja väärtusi. Nad kohanevad kultuuriga, kuid ei pruugi selles osaleda (nagu venelased Eestis, kuubalased Miamis arendasid oma äri ja tööstuse ning jäid eraldiseisvaks grupiks). Akultureerumine esineb kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna intiimsematesse sots.gruppidesse (nt juudid, kes on suurte firmade juhatajad kuid ei kuulud elitaarsete klubide liikmeks). Assimileerumine tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid