Kiirus ja vastupidavus

Vainovi, Rebecca

Kiirus ja vastupidavus (0)

Keskkool - Sport - Sport

1 Hindamata

Tabasalu Ühisgümnaasium
Referaat
Kiirus ja vastupidavus
Koostaja : Rebekka Vainov
2013
Sisukord

Vastupidavus…………………………..2

Vastupidavuse arendamine………….…3

Kiirus………………………………..…4

Kiiruse arendamine………………….…7

Lisad…………………………………...8
Vastupidavus
Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd , pikamaa jooks , rattasõit, aeroobika , sõudmine, suusatamine , ujumine , korvpall , jalgpall, triatlon .
Peamine kasu vastupidavuse arendamisest enamusel sportlastel seisneb väsimusele vastuseisu võimekuse omandamises, mis tekib intensiivsete treeningute ja võistluse käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis mõjutab vastupidavusnäitajaid, on psühholoogiline häälestatus: motivatsioon , tahtejõud ja võidu soov.
Vastupidavus treeningutel on kehale väga suured plussid ka lihtsalt tervisesportlasele, kuna treening:

parandab töövõimet, annab igapäevatoimetusteks rohkem energiat
tugevdab südant
tõhustab vereringeelundkonna tööd, alandab vererõhku
tugevdab luustikku
kiirendab ainevahetust
põletab rasva
leevendab stressi, parandab meeleolu
vähendab diabeedi tekkimise ohtu

Vastupidavustreening tagab samuti korraliku taastumise; tõstab psüühilist taluvusastet; aitab langetada stressi; aitab ära hoidu hirmutunnet; vähendab depressiooni; aitab unehäirete vastu; parandab peaaju verevarustust; parandab kontsentratsioonivõimet; parandab mäluomadusi; aitab ära hoida veenihaigusi, sapikivide jm teket; parandab sotsiaalset seisundit .
Tugevat vastupidavust vajavad peaaegu kõik spordialad. Kiirussportides jõutakse varem tippu kui vastupidavussportides, kuna kiiruse arendamist on võimalik efektiivselt varem arendada. Olulised on ka muidugi geneetilised alused.
Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks.
Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega.
Spetsiifiline aga seevastu on võistlemisel ja tugeval treeningul vajalik. See on võime taluda väsimust ning teha ka lihastega tööd.
Vastupidavusel on ka oma reeglid. Aeroobse vastupidavuse aluseks oleks aeroobse ja anaeroobse läve vastupidavus. Aeroobset vastupidavust on võimalik hakata parandama umbes 11 või 12 aastaselt. Sellist vastupidavust on võimalik aktiivselt muuta 20 aastat ehk siis umbes 32 eluaastani. Pealse seda enam vastupidavus enam eriti ei suurene, kuid treeninguga püsib samal tasemel.
Vastupidavuse arendamine
Kui tavainimene soovib oma vastupidavust treenima hakata, siis esialgu tuleks suurendada oma aktiivsust igapäevases elus (töötada rohkem aias, lifti asemel treppe kasutada, minna metsa matkama ). Edaspidi peaks treenima vähemalt 3 korda nädalas korraga vähemalt 30 minutit.
Kindlasti ei ole soovitatav järjest üle 2 treeningvaba päeva, nii hakkab organism oma positiivset treenivat mõju kaotama. Treenima peaks ülepäeva, nii suudab organism vahepeal taastuda. Kindlasti ei tohi harjutada väga intensiivselt. Kui treenitusseisund juba paraneb , tuleks esmalt suurendada koormuse kestvust ja alles seejärel intensiivsust.
Vastupidavustreeningu efektiivseks läbiviimiseks on vaja tunda organismi funktsionaalseid ja morfoloogilisi reserve, nende iseloomu ja mahtu, mobiliseerimise võimalusi, energeetilise kindlustamise eripära.
Konkreetsete sportlaste juures on iseloomulikud nimetatud faktorite väga suured kõikumised ja varieerumised.
Võimsust ja ökonoomsust võib vaadelda kui funktsionaalse ettevalmistuse baaskvaliteete, mis on aluseks stabiilsusele. Viimane omab kõrget diagnostilist väärtust vastupidavusalade sportlaste sportliku vormi hindamisel.
Kiirus
Kiirus on liikumise või asendi muutmise määr väljendatuna läbitud distantsi ja selleks kulutatud aja suhtena (näiteks: m/s ehk meetrit sekundi kohta).
Kiirus on kehaline võime, mille hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. Erinevad kiirused on vajalikud kõigil spordialadel. Kiirus kujutab endast kehalist võimet, mis on eelduseks kehaliste liigutuste edukaks sooritamiseks kõrge intensiivsuse ja lühikese aja jooskul. Kiirus on seotud nii energeetiliste protsessidega kui ka kesknärvisüsteemiga, samuti psühholoogiliste reaktsioonidega, mille tähtsus kiiruse tagamisel on väga oluline.
Kiirendus on omakorda kiiruse muutuse määr kas aja või teekonna kohta. Sportliku resultatiivsuse seisukohalt on oluline just liigutuse kiirus.
Rääkides kiirusest, mõistetakse selle all sageli ainult liikumiskiirust (jooksukiirust) ja enamik treeningprogramme on koostatud jooksukiiruse arendamiseks . Tegelikult on kiirus kui liigutusvõime vajalik enamikule spordialadele, kus on vajalik kiiresti joosta , liikuda ja reageerida või kiiresti muuta liikumise (liigutuste) suunda.
Spordis esineb kolm kiiruse vormi:

liigutusreaktsiooni kiirus
üksikliigutuse kiirus
liikumiskiirus (näiteks jooksukiirus )

Reaktsiooni- ehk reageermiskiiruse mõõduks on reageerimise latentsiaeg, mis kulub ärritusest kuni reageerimiseni-liigutusliku vastuseni. Üksikliigutuse kiiruse ja liigutuste sageduse all sekundis mõistetakse nii käte kui jalgade liigutuste kiirust kere suhtes, aga ka kere enese liigutuste kiirust. Kiiruse lihtvormid on üksteisest suhteliselt vähe sõltuvad. Eriti reaktsioonikiirus.
Kiirus tähendab kiirendamist stardiasendist. Kiirendus tähendab omakorda võimsust ja kiiruse säilitamist nõutaval tasemel. Sportlased vajavad võimsust kiirenduseks, et saavutada eduks vajalik kiirus, olgu see pallile, vertikaalne kiirus üleshüppel või jooksukiirus sprindis. Enamikul spordialadel on võimsus vajalik kiirenduseks, et saavutada võistluskiirus ja seejärel võimsusvastupidavus kiiruse säilitamiseks.

Sportmängudes eristatavad kiiruse vormid on:

mänguliste situatsioonide tajumise kiirus e tajukiirus
mängusituatsiooni ja oma vastasmängija tegevuse tunnetamise kiirus e tunnetuslik kiirus
võime lühikese ajaga otsustada vajaliku tegevuse läbiviimine e otsustuskiirus
kiire reageerimine mängu jooksul ettenägematutele olukordadele e reaktsiooni kiirus
tsükliliste ja atsükliliste liigutuste sooritamine ilma pallita e tsükliline- ja atsükliline liigutuste kiirus
mänguliste liigutuste teostamine palliga ajaliselt ja kontaktis vastasmängijaga e tegevuskiirus
võime mängus võimalikult kiiresti ja efektiivselt tegutseda, lähtudes komplekselt tunnetuslikest, tehnilistest , taktikalistest ja koordinatiivsetest võimetest e liigutuskiirus
Levinud on arvamus, et sprinteriks, mitte ei saada. Seda põhjendatakse sellega, et kiirus määratakse suurel määral geneetiliste (pärilike) omadustega ja sõltub sportlase lihaskompositsioonist, mis tähendab, et määravaks on kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord töötavates lihastes. Mida suurem on kiirete lihaskiudude osakaal, seda kõrgem on reageerimiskiirus ja võimsam lihaskontraktsioon. Kiirete ja aeglaste lihaskiudude suhe ei muutu palju küpsemisel ja treeningu mõjul, aga sõltuvalt treeningumõjudest lihasrakud muutuvad tugevamaks ja vastupidavamaks.
Vaatamata sellele, et kiirusvõimekust seostatakse geneetiliste iseärasustega, on ta ka treeningu mõjul arendatav. Isegi need noored, kel puuduvad sünnipärased eeldused kiiruslikuks tegevuseks, võivad spetsiaaltreeninguga oluliselt parandada oma kiirusvõimekust. Tulevastel sportlastel on väga tähtis kiiruse arendamisele pöörata tähelepanu juba varases nooruses.
Jooksukiirus, reaktsioonikiirus ja jalgade liigutamise sagedus paranevad kvalitatiivselt juba alates viiendast eluaastast ja saavutavad täiuslikkuse küpses eas.
Kiirusvõimed sõltuvad järgmistest põhiteguritest:
1. liigutuste tehnika täiuslikkusest (n-ö kiiruslikust tehnikast, heast lõdvestusoskusest)
2. liigutusi juhtivate närvikeskuste erutuvusest ja närviprotsesside liikuvusest ning koordinatsioonist.
3. tahtepingutusest, -konsentratsioonist
4. lihaskiudude tüübist (kiirete ja aeglaste lihaskiudude suhtes lihastes)
5. lihaste elastsusest ja viskoossusest
6. energiavarudest lihastes ja nende mobilisatsiooni kiirusest
7. maksimaalse ja kiirusjõu tasemest
Võimsust on samuti kiirusega seotud, kajastades jõu rakendamist ajas (tavaliselt võimalikult maksimaalset jõudu võimalikult lühikeses ajas). Võimsuse puhul võib eristada võimsuse üleminekut nullseisust maksimumi, mis on sisuliselt jõu rakendumise kiirendus (oluline näiteks odaviskes, kuulitõukes, paigalt stardis jmt).

Selleks et kiirusvõimet efektiivsemalt arendada, on meil vaja teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. See sõltub:

närviprotsesside liikuvusest
lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases
maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest
energiavarudest lihases
lihaste elastsusest
tahtepingutusest
tehnika täiuslikkusest.

Kahtlemata on kiirusvõimete kompleksse täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile äärmiselt suuri nõudeid ja head valmisolekut. Seepärast on vaja esmalt luua eeldused kiiruse avaldumiseks, alles seejärel kasutada maksimaalseid kiirustreeningu reziime.

Sportlikule treeningule on iseloomulikud neli spetsiifilist kiirustöö reziimi, milleks on:

reaktsioonikiirus
stardikiirendus
maksimaalne kiirus
kiiruslik vastupidavus

Kiiruse arendamine
Kiirusomaduste kompleksse arendamise peamiseks vahendiks on võistlusharjutuse ja selle variatsioonide sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega.
Suurimad võimalused kiirusvõimete arendamiseks on:
1) liigutuste koordinatsiooni, ala tehnika täiustamise ja
2) lihaskontraktsioonide võimsuse (kiirusjõu) arendamise kaudu.
Kiirusvõimekuse paranemine sõltub ka töötavate lihaste jõuvõimekusest. Seepärast tuleb kiirusvõimete arendamisel kasutada jõutreeningut. Kuna lastel lihasjõu suurenemine algab peamiselt sugulise küpsemise perioodil või vähe hiljem, siis paremaid tulemusi kiirusvõimete arengus saavutatkse just selles eas. Kiirusvõimete paranemine, mis toimub närviprotsesside kohanemise tulemusena, algab juba mõnevõrra varem, n.ö enne sugulise küpsemise perioodi. See tähendab,et kiirusharjutuste kasutamisel lastel areneb lihastevaheline koordinatsioon , mille tulemusel lihastöö muutub efektiivsemaks. Selles vanuses liigutuste kiiruse suurenemine on seotud lihas-närviaparaadi kohanemisega, mitte aga lihaste jõuvõimekuse paranemisega.
Kõigi spordialade puhul on liigutuste efektiivsuse ja ökonoomsuse tagamiseks vajalik õige tehnika. Seepärast tuleb kiirustreeningu puhul rangelt jälgida õige tehnika säilimist. Liigutuse korduval sooritamisel muutub see automaatseks. Ka vale tehnika, halvad harjumused, võivad muutuda automaatseks ja nende parandamine on raske. Arendades võimsust, võimsus-vastupidavust ja kiirust, tuleb arvestada spordiala spetsiifikat ja õiget tehnikat.
Kiirusvõime arendamisel tuleb järgida järgmisi metoodilisi soovitusi :
• kiiruse arendamine nõuab aega ja kannatust
• enamik sportlasi sooritab lõike maksimaalsele lähedase kiirusega. Soorita lõike 1-5% kiiremini, kui on sinu distantsi kiirus.
• puhkepausid lõikude vahel peavad tagama taastumise, mis võimaldab järgmisi sooritada vajaliku kiirusega. Ühes treeningus peaks sportlane sooritama nii palju lõike, kuni vajalik kiirus säilib.
• treeningute vahel peab sportlane täielikult taastuma. Kiirustreening peab järgnema kergemale treeningule.
• tipp- perioodidel peaks tegema lühiajalisi maksimaalse kiirusega piiratud arvul sooritusi.
Kiirustreeningus on põhiliseks harjutamismeetodiks kordusmeetod.
Lisad
Usain Bolt – keskmine
Näidisvideo:
http://www.youtube.com/watch?v=2O7K-8G2nwU
9

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rebecca Vainovi Õppematerjali autor

referaat kiirusest ja vastupidavusest

kiirus vastupidavus referaat kehaline kasvatus spordiala jooksukiirus kiiruse arendamine sooritamine Kiirus vastupidavus

Kasutatud allikad

https://www.youtube.com/watch?v=2O7K-8G2nwU

Sarnased õppematerjalid

docx

Kiirusvõime ja nende arendamise metoodika

3 Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika 4 Reaktsioonikiiruse arendamise metoodika 5 Stardikiirenduse arendamise metoodika 5 Kiirusvõimete testimine 7 Kasutatud kirjandus Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Eristatakse kiirusomaduste avaldumise elementaarseid ja kompleksseid vorme. Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus (ilma olulise välise vastupanuta), 3) liigutuste sagedus. Nimetatud kiiruse avaldumise elementaarsed vormid on oma olemuselt suhteliselt iseseisvad ja üksteisest sõltumatud. Kiiruse komplekssed vormid on elementaarsete vormide seostumise tulemus ja väljenduvad distantsikiiruse säilitamises, stardikiirenduses, spurtides võistluste käigus jne. Sportlikule treeningule on iseloomulikud neli spetsiifi list kiirustöö reziimi:

Füsioloogia

docx

KIIRJOOKS

KIIRJOOKS Kiirjooks/sprint – distantsi pikkus: 60, 100, 200, 400 m. Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus, kiirusvastupidavus. Stardikäsklused: Kohtadele, valmis, start! On olemas püstilähe ja madallähe. Madallähet kasutatakse spordivõistlustel koos stardipakkudega. Finišis tuleb alati joosta üle finišijoone. Kindlasti ei tohi enne joont pidurdada. Jooksu võidab võistleja, kes ületab esimesena finišijoone. Kõikidel kiirjooksu distantsidel on sportastel oma kindel rada, kust ei tohi kõrvale kalduda (ka mitte joonele astuda).

jooks

docx

Treeningõpetuse alused

TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed:  lihasjõud  lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.  spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening.  esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine  närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.  sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu

Sise- ja närvihaigused

pdf

Jooksukiirus ja selle arendamine

ning võistlustulemused (kevad 2015 kevad 2016). Treeningetappide jälgimiseks on kõik treeningud eraldi üles kirjutatud autori treeningpäevikusse. Loovtööga uuritava protsessi lõppeesmärk on kõik aastatagused kiirjooksu ajad (60 m, 60 m tõkkejooks, 200 m) ületada vähemalt poole sekundi võrra. Kergejõustikualad võib piltlikult jagada kolmeks: jooksud, hüpped ja heited. Paljudel aladel on väga tähtis liikumise kiirus. Lisaks kiirjooksualadele, annavad head kiiruslikud võimed eelduse pikkadeks hüpeteks kaugus- ja kolmikhüppes ning teivashüppes. Samuti paistavad silma heitjad kiirete aegade poolest lühikeses sprindis. Näiteks, meie olümpiavõitja Gerd Kanter on oma kettaheite hoovõtukiiruse poolest maailma kiireim. Kiire liikumine ringis loob eelduse kettale suurema algkiiruse andmiseks. Töö võiks inspireerida kõiki spordiga tegelevaid noori, kes soovivad arendada

Treeningu analüüs

doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

Aktiivset võistlust tagavad tegurid on seotud erinevustega ATP resünteesis. Oksütatiivse fosforüülimise osa on sama kui sportmängudes: taastumise ja järgmiseks aktiivseks tegevuseks valmisoleku kindlustamine vaheaegadel ja passiivsusmomentidel. Funktsionaalsel stabiilsusel on kompleksne ja spetsiifiline tähtsus. Sellest sõltub võime sooritada kõrge efektiivsusega tegevusi võitluse lõpul. Tasakaal flamingo test, jõud, kiirus kiirus mõõdetakse siis jooksukiirust, stardikiirust, samuti liikumise kiirust, liigutuste kiirust. jõud rinnalevõtt kangiga, lamades rinnalt surumine, poolkükk kangiga. vastupidavus mõõdetakse näiteks Cooperi testiga, või siis mingi kindla distantsi aega. koordinatsioon jäsemete koostöö taktika antakse ette situatsioon ja vaadatakse kuidas sportlane selle lahendab, hinnatakse kiirust ja lahenduse efektiivsust. psühholoogia testid, küsitlused, intervjuud.

Sport/kehaline kasvatus

doc

Uurimistöö teemal: Vastupidavustreening

Tallinna Arte Gümnaasium Vastupidavustreening Uurimistöö Autorid: Mattias Raime ja MarkusEslon Juhendaja: Kristo Sepp Tallinn 2013 Sisukord: 1) Tiitelleht. Lk 1 2) Resümee eesti ja võõrkeeles (inglise keel). Lk 2-3 3) Sisukord 4) Sissejuhatus. 5) Mis on vastupidavus? 6) vastupidavuse metoodika. 7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja spetsiifika. 8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule. 9) vastupidavus skeemid. 10) vastupidavus testimine. 2 Resümee Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia.

Sport

docx

Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

sportlastel, kelle toit on kõnealuste ühendite poolest vaene ja/ või kelle veres on nende sisaldus väike. Liigne C ja E- vitamiini manustamine võib hoopis suurendada oksüdatiivset stressi. Miks see nii on, pole päris selge. Lk 57-66 / KIIRUS- JA JÕUTREENINGU FÜSIOLOOGILINE ERIPÄRA 1. Millised kiirusega seotud aspektid määravad sprinteri 100 m jooksu tulemuse? - Reaktsioonikiirus, kiirendus, maksimaalne liikumiskiirus, kiirusvastupidavus. 2. Millest sõltub liigutuse kiirus? - Liigutuse kiirus sõltub närvisüsteemi ning tugi-ja liikumisaparaadi aktiivsete ning passiivsete komponentide täpse koostöö tulemusest. 3. Millest sõltub reaktsiooniaeg? - Reaktsiooniaeg sõltub tegevusse kaasatud närvirakkude hulgast ning nende ainevahetuslikust ja energeetilisest seisundist. 4. Kuidas on koordinatsioon seotud kiiruse ja jõuga? - Jõud ja kiirus sõltuvad aktiveeritud motoorsete ühikute arvust

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

248

pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

vastu, mida nimetatakse karavellehitusesks. 1844. aastal tuli välja aga esimene spoonkattega paat, mis on õhukese väliskattega paat, mida kasutatakse tänapäevalgi puupaatide ehitusel. 1857. aastal võeti see kasutusele juba kaheksapaatide võistlusel. Tänu spoonkattele omandas paat ühtlasema kumeruse ja siledama pinna ning muutus ka kergemaks, sest kattematerjali paksus läks õhemaks. Sellega suurenes ka paadi kiirus. Edasi oli näha, et kiiretes ja kergetes paatides on vaja sooritada pikemat tõmmet. Tekkis vajadus pingil liikuda ja libiseda. Selleks määriti pink õliga või rasvaga. Püksid aga tehti nahast, et see libisemisele paremini vastu peaks. Nii oli võimalik sõudmisel kasutada jalgade jõudu. Sellist meetodit kasutatakse tänapäevalgi kirkovenede võistlustel, kuna seal on samuti liikumatud pingid. Kuna selline viis oli väga energiakulukas ning ebameeldiv, hakati kiiresti

Sport

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk