inimkapitaliks sotsiaalseks kapitaliks kapitaliks majandus- inimkapitaliks kapitaliks kapitaliks Riik Raha Tööjõud Inimene Ühendustes investeerib suunatakse kogub riigile osaleb ja Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 1 Lk 1 raha ühiskondlikel majanduskapi aktiivselt organisatsioo- haridusse, e projektidele, -tali kodaniku nides võivad ehk inimesed nt. algatustes inimesed omandavad kampaaniad omandada oskusi ja
asjaolude tõttu. Poliitilised õigused Kandideerida riigikokku alates 21. aasta vanuselt Sotsiaalsed õigused Igaühel on õigus haridusele. Majanduslikud Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda õigused tulundusühingutesse ja -liitudesse. Kultuurilised õigused Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 3 Lk 1 3. Nimeta mõni presidentaalne, parlamentaarne ja poolpresidentaalne riik. Põhjenda, miks kuulub see vastavasse jaotisse. Valitsemissüstee Näide Põhjendus m Presidentaalne USA Obama on riigipea ja valitsusjuht. Peaminister puudub Parlamentaarne Eesti Presidendil on formaalne roll, prlament võtab vastu
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei
Valimised: idee kujunemine n No taxation without representation n Rahva kujunemine suverääniks n Liberaaldemokraatia mastaabiinnovatsioon: valitsema rahva esindajad n Saadik ja esindaja n Tänapäeva demokraatlikus ja sotsiaalses õigusriigis on valimised keskne meetod, millega inimeste tahe jõuab riigijuhtimisse n Esindusdemokraatia vs otse- ja osalusdemokraatia Valimissüsteemid n Esinduskogu moodustamise alused n ühe-kandidaadi-valimised n struktureeritud esindatus: seisused, kuuriad vm või n üldvalimised n Demokraatlikud valimissüsteemid: n enamusvalimiste süsteem e. majoritaarsüsteem n võrdeline e. proportsionaalne valimissüsteem n Valimis- ja erakonnasüsteemide seos Jagamisreeglid n Ühemandaadilised: kas nõutav on lihtenamus või üle poole häältest n Mitmemandaadilised: kvoot või jagajad (häälteenamus, Imperial,
Mitmetasandiline, horisontaalne Paindlik, mitmekesine Eneseregulatsioon, koordineeriv riik Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale nt valimised, kaasamine Rõhk pideval protsessil Valitsus e government - võib tähendada riigi valitsemissüsteemi koos kõigi asutuste ja seadustega kui ka valitsuskabinetti, nende võimupiirid ja omavahelised seosed on tavaliselt fikseeritud põhiseaduses, mis on ka poliitika kui valitsemise stabiilsuse üks põhjusi. Tsentraliseeritud Hierarhiline Standardiseeritud Keskne riiklik kontroll ja juhtimine Kodanikel üks juurdepääs poliitikale - valimised Rõhk sisendil ja väljundil Poliitilise mõtlemise algus - Aristoteles Poliitikateadus - keskendub tüüpiliselt sisendipoliitikale ja nn mustale kastile -> inimeste ootused valitsemise suhtes, huvidele ja nende muutumisele poliitikadokumentideks
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused,
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil
ste ja eelistuste muutumisele, nimetatakse 1.Kodanikeühiskond on a. ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse b. ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud c. Ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda d. Ühiskond, kus erakondi pole, sest poliitikat tehakse kodanikuühenduste ja sotsiaalsete liikumiste kaudu 2.Millised järgnevatest ülesannetest on kodanikuühiskonna toimijate rollid? a. avatud valitsemise tagamine b. Poliitiline sotsialiseerimine c. Argimurede lahendamine d. Riigiinstitutsioonide toimimise tagamine 3.Mis iseloomustab kolmandat sektorit? a. mittetulunduslikkus b. Osaluse vabatahtlikkus c. Institutsionaliseeritus d. Vastutus üldsuse ees 4. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Postmarksistliku koolkonna käsitlus kodanikeühiskonnast keskendub viisidele, kuidas maksimeerida erinevate b
Kõik kommentaarid