Vastus leiad õppematerjalist: Väljendusoskuse essee

Väljendusoskuse essee (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Kategooriata - Väljendusoskus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on uni ja milleks on teda vaja?
Mis on unenäod?
Miks see nii juhtub?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Infotehnoloogia teaduskond
Automaatikainstituut
Olga Dalton
104493IAPB

Magades targaks?

Essee

Juhendaja :
Rein Paluoja
Dotsent

Tallinn 2010

Deklaratsioon
Käesolevaga kinnitan , et esitatud töö “ Magades targaks?” on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.
Kuupäev ………………………………..
Üliõpilane …………………………………………………………………
Nimi Allkiri

Kirjatöö eesmärgid
Arutleda une ja õppimise seoste üle ning uurida, kas ka magamise ajal oleks võimalik uusi teadmisi omandada. Panna ka lugeja mõtlema unes õppimise fantastilise võimaluse üle.

Kirjatöö põhisõnum
Hetkel pole tehnoloogiad veel niivõrd arenenud, et oleks võimalik kasutada uneaega õppimiseks, kuid seda võidakse tulevikus leiutada. Meie peaksime aga õppides arvestama sellega, et häid õpitulemusi on võimalik saavutada vaid korralikult magades.

Annotatsioon
Essees „Magades targaks“ leiab käsitlust une ja õppimise vahelise seose küsimus. Kirjatöös vaadeldakse une ja unenägude olemust ning nende seost päeva jooksul omandatud informatsiooniga. Antakse lühiülevaade magamatuse mõjust õpitulemustele. Arutletakse unes õppimise ehk hüpnopeedia võimalikkuse üle. Jõutakse järeldusele, et hüpnopeedia on ebaotstarbekas ja kahjulik, samas pakutakse alternatiivseid variante tulevikuks, mis võiksid osutuda tõhusaks. Töö on kindlasti huvipakkuv kõigile, keda huvitab une, unenägude ja õppimise temaatika .

Sisukord

Sissejuhatus

Teema valiku põhjendus
Teema ülevaade

Mis on uni ja milleks on teda vaja? Mis on unenäod?

Ilma magamiseta ei ole võimalik õppida.

Kas unes on võimalik õppida või uusi avastusi teha?

Hüpnopeedia.

Une ajal pole võimalik õppida.

Hüpnopeedia miinustest.

Tulevikuväljavaated

Kokkuvõte
Kuidas saada targaks? Tegemist on paeluva ja mõistatusliku küsimusega, millel pole ilmselgelt kõigile sobivat vastust. Tudengina pakub see mulle erilist huvi ning seepärast olen otsustanud asja lähemalt uurida. Analüüsi käigus panin paratamatult tähele une ja õppimise vahelist seost, millest tahaksingi järgnevalt rääkida.
Ilmselt teab iga õpilane juba koolist, et enne tähtsat kontrolltööd või eksamit on hädavajalik korralik uni. Siis suudetakse paremini mõelda ning õpitud materjali meelde tuletada. Seegi fakt, et viimasel õhtul õppimine on vaid äärmine abinõu, pole kellelegi saladuseks. Järelikult on õppimisel tihe seos inimese unerežiimiga. Kuid see pole veel kõik. Une ja teadmiste problemaatika pakub huvi innovaatilise arengu vaatevinklist. Nimelt huvitab mind küsimus, kas unel on vaid passiivne roll teadmiste omandamises – väljamaganud inimesel on õppimiseks rohkem energiat – või mängib ta hoopis olulisemat osa targaks saamise protsessis? Kui viimane osutub tõeks, kas siis oleks võimalik magades ka uusi asju juurde õppida ehk teisisõnu uneaega otstarbekamalt kasutada?
Uni on psühhofüüsiline nähtus, mille korral on nii inimese kehaprotsessid kui ka hingeelu hoopis teistsuguses seisundis kui ärkveloleku ajal: hingamine ja pulss aeglustuvad umbes neljandiku ja kehatemperatuur langeb 1-2 kraadi võrra1. Une põhiülesandeks on kesknärvisüsteemi, meeleelundite ja lihaskonna taastamine ning kasvuhormooni tootmine2. Seepärast tunnemegi ennast hommikuti värske ja väljapuhanuna. Kuid mida saab öelda aju töötamise kohta – kas magamise ajal puhkab ja taastub ka aju? Jah, nii see on ning just sel põhjusel vajame õppimiseks magamist. Informatsiooni meeldejätmiseks toodetakse hippocamuse nime kandvas ajupiirkonnas uusi rakke, mille elushoidmiseks ja taastamiseks on tarvis und3. Samas ei tähenda aju puhkamine selle täielikku väljalülitumist, vaid sarnaselt füüsiliste protsessidega selle tööpõhimõtete muutumist. Eeltoodud fakti tõestuseks on meie unenägude silmapaistev ebaloogilisus ja ebareeglipärasus. Unenägu on meie omad kujutlused ja nendega seotud protsessid, mis unes võivad võtta hoopis teise, ebareaalse kuju1. Sageli on unenägu vaid päeva jooksul kogetud tõlgendamine, mis seletab ka asjaolu, et õpitud materjalis orienteerutakse paremini alles järgmisel päeval4.
Eelnev viib aga mõttele, et magades suudab inimene õppida. Siin eristaksin kahte erinevat valdkonda: juba õpitud informatsiooni analüüsimine ja korrastamine ning uute teadmiste omandamine une ajal.
Standfordi ülikooli teadlaste hiljutine uuring on vaieldamatuks tõestuseks, et õppimiseks vajame und. Nimelt kahandab juba üks magamata öö meeldejätmis- ja õppimisvõimet tervelt 12 % võrra5, mille põhjuseks on eeltoodud fakt, et une ajal toimub ajurakkude taastamine. Kui juba üks magamata öö on niivõrd drastilise efektiga inimese õpitulemustele, siis julgen pakkuda, et 3-4 ööpäeva magamata inimese keskendumisvõime langeb peaaegu nullilähedaseks. Kuid mis veelgi tähtsam – une ajal toimub info analüüs alateadvuse tasemel6. Siit ka järeldus – ilma uneta targaks ei saa!
1 Allen Matt , „Uni ja unenäod“, http://www.hot.ee/allen/dreams.ht m
2 http://et.wikipedia.org/wiki/Un i, 22. oktoober 2010
3 http://www.medicalnewstoday.com/articles/35985.php , 10. jaanuar 2006
4 Russell A. Dewey, „Psychology: An Introduction“, http://www.psywww.com/intropsych/ch06_memory/studying_before_sleep.html
5 http://news.softpedia.com/news/The-Lack-of-Sleep-Decreases-Sharply-Learning-Ability-46835.shtml , 12. veebruar 2007
6 Matthew P. Walker, „A refined model of sleep and the time course of memory formation“, Behavioral and Brain Sciences , 2005, 5, lk 51-104
Ärkveloleku jooksul kogetud emotsionaalsed vapustused ja muud tundeid tekitanud sündmused leiavad peegelduse meie unenägudes, kuid ka inimese hetkeseisund võib osutuda lähtekohaks unenäo tõlgendamisel. Näiteks võib unes läbielatud giljotineerimine johtuda voodi-eesriide kepi kukkumisest inimese kaelale7. Sellest järeldub, et magamise ajal suudab aju mingi tõuke jõul uut infot toota ning analüüsida ehk teisisõnu, lähtuda ka une ajal asetleidnud sündmustest. Viimatiöeldud kohta annab tõestusi ka Columbia ülikooli teadlaste uuring, mille käigus tõestati, et vastsündinud lapsed õpivad magamise ajal. Uurijad on kindlad, et just tänu une ajal õppimisele suudavad imikud ümbritseva keskkonnaga kiiremini kohaneda8. Samuti on ajaloost teada fantastilisi näiteid, et nii mõnigi kuulus avastus on tehtud just magamise ajal. Näiteks nägi Nils Bohr aatomi ehitust unes ja perioodilisustabeli leiutaja Dmitri Mendelejev mõtles just magades välja, kuidas peaksid keemilised elemendid tema tabelis paiknema . Kõige huvipakkuvam on aga eelmise sajandi keskel sündinud metoodika, mis sai nimeks hüpnopeedia või nn uni-õpe ehk unes õppimine9.
Hüpnopeedia seisneb mingisuguste helisalvestuste(1950ndatel aastatel helikassettide ja tänapäeval CD-plaatide) kuulamises magamise ajal. Esialgsed uuringud olid näidanud hämmastavaid tulemusi: näiteks suutsid 3-tunnise uni-õppe seansi läbinud katsealused jätta välgu pealt meelde 15 uut võõrkeelset sõna, mida neile une ajal ette öeldi10. Teoori autorite arvates on aju magamise ajal uue info suhtes vastuvõtlikum, kuna see omandatakse alateadvuse tasemel. Seega on võimalik õppida uusi keeli ilma eriliste pingutusteta, kulutamata selleks väärtuslikku päevaaega. Antud metoodika oleks võinud muuta kardinaalselt õppeprotsessi või seda vähemalt kergendada.
Samas on kõik eeltoodud väited kergesti ümberlükatavad. Rääkides leiutajatest, võib väita, et nii Bohr kui Mendelejev olid töötanud pikki aastaid vastavalt aatomiehituse ja perioodilisustabeli kallal ning jõudsid unes vaid oma teadmiste konkretiseerimiseni. Seega polnud nende avastus pärit unest. Järelikult jääb unele nii Bohri kui Mendelejevi biograafias vaid passiivne roll. Mis puutub imikutesse, siis neil on tõepoolest olemas võime omandada magades uusi teadmisi või oskusi ja mis veelgi tähtsam – selleks pole vaja ärkveloleku ajal nähtusega kokkupuudet. Tekib küsimus, kas ka täiskasvanutel on vastsündinutega taoline võime? Kahjuks mitte. Nii imikute unerežiim kui ka ajuehitus erinevad täiskasvanud inimese või isegi noorukite omast, seega pole selline õppimine ühegi õpilase ega tudengi jaoks realiseeritav.
Imikute näitest on kerge järeldada, et ilmselt pole ka uni-õpe kuigi efektiivne. Vastasel juhul oleks see 60 aasta jooksul laia kasutust leidnud. Tõsi küll, ka tänapäeval eksisteerib terve rida veebilehti, mis pakuvad unikaalset uneõppimise metoodikat, mille abil saab nii võõrkeele selgeks kui ka kahjulikust harjumusest lahti. Külastanud ühte taolist veebilehte11, pidin suureks pettumuseks tõdema, et saidi omanikud ei too välja mingeid seletusi oma programmi toimimispõhimõtete kohta. Pealegi ei leidnud ma Internetis erilist vastukaja meetodi tulemuslikkuse kohta. Ilmselt on metoodika unustusse hõlma vajumise põhjuseks eelmise sajandi lõpus tehtud avastused10, mis lükkavad uneõppimise võimalikkuse ümber. Nimelt ei ole sel viisil omandatud teadmised päriselus rakendatavad ja nende hulk on äärmiselt väike. Pealegi tekitab selline õppimine väsimust, kuna uni ei täida siis oma põhifunktsiooni – keha ja vaim ei puhka magades. Siit ka järeldus: unes õppimine takistab organismil puhkamast ning on seega ebapraktiline ja lausa kahjulik.
7 Alfred Mauri uni, Allen Matt, „Uni ja unenäod“, http://www.hot.ee/allen/dreams.ht m
8 http://today.uconn.edu/?p=21119 , 21. september 2010
9 Inglise keeles sleep- learning ehk hypnopaedia
10 http://www.suite101.com/content/can-people-learn-while-sleeping-a119505 , 21. mai 2009
11 http://www.sleeplearning.com/
Kui ma elaksin eelmise sajandi keskel, oleksin antud meetodi ka oma loogikast lähtudes koheselt hukka mõistnud, sest oma põhimõtetelt tundub see minule absurdsena. Pole vaja seda enda peal proovida, mõistmaks, et isegi meetodi efektiivseks osutumise korral takistaks pidev heli inimesel puhkamast ja seega ajurakkudel taastumast. Kuid ma ei pea magamise ajal õppimist täiesti võimatuks ideeks. Mõtlemistainet pakub 1911. aastal kirjutatud Hugo Gernsbacki romaan12, milles autor toob välja idee erilisest masinast, nn hüpnobioskoobist, mis saadab elektrilisi signaale otse magaja ajju. Põhimõtteliselt poleks selline õppimise meetod und häiriv, kuna kõik protsessid leiaksid aset organismi neurokanalite tasemel ja ei erineks seega keha bioloogilistest protsessidest. Siiski on tegemist vaid ulmega ning arvestades, et und ja õppimist puudutavaid uuringuid tehakse tänapäeval võrdlemisi vähe, on üsnagi kindel, et oma eluajal ma salapärast hüpnobioskoopi kasutada ei saa.
On ilmselge, et uni on hädavajalik iga inimese ja iga füüsilise või vaimse protsessi jaoks. Seega peaks iga tudeng ja õpilane arvestama tõsiasjaga, et ilma korraliku magamiseta pole võimalik ka korrastatud mõtlemine ning meeldejätmine. Tänapäeva seisuga jääb aga unele passiivne roll: olemasolevate tehnoloogiatega pole võimalik une ajal organismi kahjustamata uusi teadmisi omandada. Mida aga toob tulevik, on raske ennustada. Võimalik, et kunagi leiutatakse arsti- ja IT-teaduse koostöö tulemusel ka ulmeline hüpnobioskoop. Et aga tulevik sõltub eelkõige noortest , võiks iga üliõpilane ka sellele küsimusele mõelda.
12 Hugo Gernsback, „ Ralph 124C 41+: A Romance of the Year 2660“, 1911
Kasutatud kirjandus

Allen Matt, „Uni ja unenäod“, http://www.hot.ee/allen/dreams.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Un i, 22. oktoober 2010

http://www.medicalnewstoday.com/articles/35985.php , 10. jaanuar 2006

Russell A. Dewey, „Psychology: An Introduction“, http://www.psywww.com/intropsych/ch06_memory/studying_before_sleep.html

http://news.softpedia.com/news/The-Lack-of-Sleep-Decreases-Sharply-Learning-Ability-46835.shtml , 12. veebruar 2007

Matthew P. Walker, „A refined model of sleep and the time course of memory formation“, Behavioral and Brain Sciences, 2005, 5, 51–104

http://today.uconn.edu/?p=21119 , 21. september 2010

http://www.suite101.com/content/can-people-learn-while-sleeping-a119505 , 21. mai 2009
Nimekiri ideede leidmiseks ja korrastamiseks

Koolis on meile õpetajad palju rääkinud sellest, et enne kontrolltööd või eksamit tuleb korralikult magada , siis suudad ka mõelda paremini ning õpitud materjal tuleb kergemini meelde. Ilmselt teab iga õpilane omastki kogemusest, et viimasel ööl õppimine on vaid äärmine abinõu, kuna ei anna enamikul juhtudel soovitud tulemust.

Seega ei vaidleks ilmselt keegi, et magamisel ja unel on seost inimese teadmiste või õpitulemustega. Kuid tahaks teada täpsemalt, kas unel on vaid passiivne roll teadmiste omandamises(inimene puhkab magades ja väljapuhanud inimene suudab paremini õppida) või on tal hoopis tähtsam osa(näiteks, kas teadmisi tõlgendatakse ja korrastatakse magamise ajal ning seetõttu orienteerume nendes paremini?)? Kui see nii on, siis kas oleks võimalik kasutada uneaega efektiivsemalt, omandades magamise ajal uusi teadmisi.

Uni on psühho-füüsiline nähtus, mille ajal meie keha puhkab. Selle tõestuseks on kõigi kehaliste protsesside aeglustumine ning fakt, et hommikul üles ärgates tunneme ennast enamasti väljapuhanud ja värskena. Aga kas magamise ajal puhkab ka aju? Ilmselt peab ka aju puhkama , sest iga kehaorgan vajab mingisugust pausi. Samas ei tähenda „aju puhkamine“ aju täielikku mittetöötamist magamise ajal. On ju unenägude ainukeseks loogiliseks seletuseks päeva jooksul kogutud informatsiooni töötlemine aju poolt öö jooksul. Viimane seletab ka asjaolu, et õpitud materjalis orienteerud paremini järgmisel päeval – kui oled öösel korralikult maganud.

See viib aga mõttele, et inimene õpib magades. Alustada tuleks unenägude analüüsimisest. Nimelt on meie unenäod sageli läbielatud sündmuse tõlgenduseks, mis on küll abstraktsel ja meile ebaselgel kujul, kuid mis võivad aidata sündmuse tagajärgi või olemust mõista. Seega analüüsib inimene magades oma emotsioone, püüab alateadvuslikult nendes selgusele jõuda.

Kuid emotsionaalne taust seletab vähe õppimise ja une seoste kohta. Palju huvitavam on viimati läbiviidud uuring, mille piires näitasid Standfordi ülikooli teadlased, et juba üks magamata öö mõjutab oluliselt õppimis- ja keskendumisvõimet. Nimelt kahandab üks magamata öö meeldejätmis- ja õppimisvõimet tervelt 12 % võrra. Miks see nii juhtub? Uute teadmiste omandamine toob kaasa aktiivse uute ajurakkude tootmise hippocampuse ajupiirkonnas. Et need uued rakud ellu jääks, vajab inimene und. Ja kui juba üks magamata öö on niivõrd märkimisväärse efektiga, siis julgen pakkuda, et kaks magamata ööd vähendaksid õppimisvõimet rohkem kui 2 korda – ilmselt umbes poole võrra. Seega olen vastanud esimesele küsimusele – ilma uneta targaks ei saa!

Nüüd aga jõuaksin oma essee teise olulise osani – kas magamise ajal on võimalik ka uusi teadmisi omandada või teha avastusi? On ju ajaloost teada näiteid, et nii mõnigi kuulus avastus on tehtud magades. Näiteks nägi Nils Bohr aatomi ehitust unes ja perioodilisustabeli leiutaja Dmitri Mendelejev on väitnud, et just unes nägi ta, kuidas peaksid keemilised elemendid tema tabelis paiknema. Huvi äratab ka hiljuti tehtud avastus, et imikud õpivad magades. Lisaks pakub mõtlemisainet ka eelmise sajandi keskel sündinud teooria – hüpnopeedia, nn uni-õpe või unes õppimine(ingl sleep-learning), mis oleks võinud kardinaalselt muuta õppeprotsessi ja seda oluliselt kergendada. Hüpnopeedia all mõistetakse mingisuguste helisalvestuste(alguses kassettide, nüüd CD-plaatide peal) kuulamist magamise ajal. Teooria autor on väitnud, et magamise ajal on aju uue info suhtes vastuvõtlikum, kuna see omandatakse alateadvuse tasemel. Seega võib õppida uusi keeli ilma eriliste pingutusteta, kasutades uneaega.

Samas saab kõigi eeltoodud faktide ja teooriate ümberlükkamiseks tuua hulk väiteid. Nii Bohr kui Mendelejev töötasid pikki aastaid vastavalt aatomiehituse ja perioodilisustabeli kallal, kuid just unes jõudsid oma teadmiste põhjal kindla konkretiseerimiseni. Seega nende leiutis ei ole pärit unest – see ei tulnud mitte kuskilt, vaid see lihtsalt tõlgendati magamise ajal. Seega on siinpuhul unel passiivne roll. Mis puutub imikutesse, siis nad tõepoolest suudavad omandada uusi teadmisi ümbritsevast keskkonnast ja mis veelgi tähtsam – nende teadmiste omandamiseks pole vaja ärkveloleku ajal kokku puutuda. Samas on täiskasvanute aju hoopis teistmoodi üles ehitatud ja neil ei ole imikutega sarnast võimet. Ja viimaseks : kui uni-õpe oleks tõepoolest efektiivne, siis oleks ta ilmselt nende 60 aasta jooksul laia kasutust leidnud. Tõsi küll, ka tänapäeval eksisteerivad veebilehed , mis pakuvad unikaalset uneõppimise metoodikat, mille abil saab nii võõrkeele selgeks kui ka kahjulikust harjumusest lahti. Ühel taolisel veebilehel ei leidnud ma aga mingeid seletusi selle kohta, kuidas metoodika toimib ega erilist vastukaja selle tulemuslikkuse kohta Internetis. Ilmselt on metoodika unustusse hõlma vajumise põhjuseks eelmise sajandi lõpus tehtud avastused, mis lükkavad uneõppimise võimalikkuse ümber: nimelt ei ole sellisel viisil omandatud teadmised päriselus rakendatavad, nende hulk on äärmiselt väike ja selline õppimine tekitab väsimustunnet ja takistab organismil puhkamast. Seega osutub see ebapraktiliseks ja lausa kahjulikuks.

Minu arvates tundub selline metoodika iseenesest absurdsena. Pole vaja seda enda peal proovida, et mõista, et isegi selle efektiivseks osutumise korral takistab pidev heli ajul ja kehal puhkamast. Samas ei pea ma magamise ajal õppimist täiesti võimatuks. Juba 1911. aastal pakkus Hugo Gernsback oma romaanis välja idee erilisest masinast, nn hüpnobioskoobist, mis saadab elektrilisi signaale otse magaja ajju. Põhimõtteliselt poleks selline meetod und häiriv, kuna kõik protsessid leiaksid aset organismi neurokanalite tasemel ja sarnaneksid seega organismi enda protsessidega. Siiski on tegemist vaid ulmega ning arvestades, et und ja õppimist puudutavaid uuringuid tehakse võrdlemisi vähe, võin oletada, et oma eluajal ma salapärast hüpnobioskoopi kasutada ei saa.

On ilmselge, et uni on iga inimesele hädavajalik ja eriti õpilastele või tudengitele, kuna ilma korraliku magamiseta pole lihtsalt võimalik uusi teadmisi omandada. Tänapäeva seisuga jääb aga unele õppimise protsessis passiivne roll, see tähendab, et magamise ajal pole tänapäeva tehnoloogiatega võimalik organismi kahjustamata uusi teadmisi omandada. Mida aga toob tulevik, on raske ennustada ja kuna tulevik sõltub just meist, noortest tudengitest, siis võiks ka sellele küsimusele mõelda.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 164 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

164 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

olgadalton Õppematerjali autor

Maksimumpunktidega(25) hinnatud essee

essee väljendusoskus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Uni ja unenäod

Tallinna Reaalkool UNI JA UNENÄOD Referaat 10A Tallinn 2008 2 Sisukord Uni........................................................................................................................................4 Unega kaasnevad muutused organismis ......................................................................... 4 Une staadiumid................................................................................................................ 4 Unevajadus.......................................................................................................................5 Une tähtsus ja unepuudus.................................................................................................5 Une sügavus.....................................................................................................................6 Unenäod...............................................................................

Psühholoogia

doc

Referatiivne uurimistöö: Uni ja unenäod

SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................1 1.UNENÄGUDE TEKKIMINE JA PÕHJUSED..........................................................3 2. PROBLEEMID UNEGA........................................................................................... 5 3. UNENÄGUDE TÕLGENDAMINE..........................................................................7 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada ning seepärast magavad inimesed iga päev. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene maga

Uurimistöö alused

doc

Essee - Unenäod

Teadvuse äärealadel - unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on inimeste elus eriline nähtus, mida nimetatakse uneks. Vanematel inimestel kestab see vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Elu jooksul magab inimene keskmiselt 8 tundi igal ööl ja ometi ei vaja ei aju ega keha sellist pikendatud puhkuseperioodi. Niisiis, võib-olla magame vaid selleks, et unenägusid näha? Paljud inimesed peavad oma unenägusid tähenduseta kujutluspiltide segapudruks ja mõned väidavad, et ei näe neid üldse. Teadlased on aga kindlaks teinud aju eneergiavõngete seaduspärasused, mis on iseloomulikud unenägude staadiumile, ja näidanud, et need on omased igale katsetes osalenule. See tõestab, et kõik näevad unenägusid igal ööl vähemalt paari minuti vältel, isegi kui ärganuna ei suudeta neid meenutada(Roland, 2004). Unenäod, kuigi tunduvad magamise ajal meile lihtsalt ähmaste fil

Psühholoogia

docx

Uni ja unenäod referaat

Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired........................5 1.4Une

Inimeseõpetus

docx

Unenäod

Sindi Gümnaasium Unenäod Uurimistöö Katrin Pulst 9. klass Juhendaja Kersti Jürgenson Sindi 2011 1 Sissejuhatus Oma olemuselt on unenäod üürikesed ja pahatihti on neid halb meelde jätta. Kui me neid siiski mäletaksime, siis esinevad need sageli ähmaste kujundite ja tunnetega, ehkki vahetevahel näeme ka und, mis on nii selge, et püsib meeles veel mitu tundi või lausa mitu päeva tagantjärele.Mõned teooriad väidavad, et uni on tähenduseta, et uni on lihtsalt moodus, mis võimaldab ajul vabaneda päeva jooksul kogunenud taagast. (Powell, Rosalind 8: 2001) Võtsin käsile just selle teema, sest aegade jooksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. Samuti ka sellepärast, et ennast huvitas see teema kõige rohkem, ning oleks tore teada saada palju mud huvitavat. Minu töö eesmärgiks on välja selgitada, millest tu

Eesti keel

pdf

Tervisemõjur-UNI

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Klassiõpetaja õppekava Tervisemõjur - uni Referaat Kadi Bruus Tartu 2019 Sissejuhatus Igal inimesel on füsioloogilised baasvajadused. Nende hulka kuulub ka unevajadus. Une pikkus ja kvaliteet mõjutavad oluliselt nii vaimset ja füüsilist tervist kui ka kognitiivset arengut. Aju ja keha vajab und selleks, et kasvada, paraneda ja taasutuda. Nii täiskasvanutel kui kooliealistel lastel on ebapiisav uni seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooni raskustega. Kui laps on saanud liiga vähe magada, vähenevad meelejätmis- ja keskendumisvõime ning suureneb ärrituvus. Uni ja unerutiinid on olulised nii lapsevanemate kui laste jaoks, sest kui laps on välja maganud, tunneb ta end paremini, tal on kergem uusi asju õppida ja ümbritevaga kohaneda (Hansson & Oscarsson, 2005).

Inimeseõpetus

doc

Unenäod

Sisukord 1. Mis on uni ja unenägu?.....................................................................................................................2 2. Mis on unenägude põhjuseks? .........................................................................................................2 3. Miks ma ei mäleta oma unenägusid?................................................................................................3 4. Mida unenäos nähtu tähendab?........................................................................................................3 5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb?..................................................................5 6. Une ja unenägude tüübid..................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8 1. Mis on un

Bioloogia

doc

Uni

Uni Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste elus, mida nimetatakse uneks. Me veedame lausa kolmandiku elust magades. Uni kestab ööpäevas keskmiselt 8 tundi, aga see varieerub individuaalselt. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Kehalisteks protsessideks on näiteks lihaste lõtvumise, muutused hingamises ja pulsi sageduses. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Ka ainevahetus aeglustub, immuunsussüsteem keskendub infektsiooniga võitlemisele ja suureneb kasvuhormooni nõristamine, mida vajame mitte ainult kasvamiseks, vaid ka keha seisundi parandamiseks. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, ta on värskendava toimega ja annab meile energiat, et taas tööle asuda. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui un

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid