Tänapäeval on
oluline omandada hea haridus . Haridus on väga lai mõiste ja
sellesse saab suhtuda mitut moodi. Prantsuse filoloog C-L.S
Montequiersi on öelnud: „Me saame kolm haridust: ühe vanematelt,
teise kooliõpetajailt ja kolmanda elust. Kolmas räägib kõige
vastu.“
Minu arvates ongi
kõige parem õpetaja elu ise. Elukoolis käime me iga päev ja
omandame tarkusi, mida „päris“ koolides teada ei saaks. Peale
põhikooli võiks õpilane hakata mõtlema, missugused on tema
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
T F
Õppematerjali autor
põhjusteks on peamiselt raha puudus. Viimase kohta näite võiks tuua isegi Fjodor Dostojevski romaanist "Kuritöö ja karistus," kus Raskolnikovi ülikoolitee jäi poolikuks just raha puuduse tõttu. Tänapäeval võiks öelda, et keskkool ja ülikool on põhimõtteliselt siiski kohustuslikud, kuna kasvõi kõige lihtsama töö saamiseks on vaja mingeid eelnevaid kogemusi ja teadmisi. Mitte ükski tööandja ei taha võtta tööle inimest, kellel puudub haridus, kui tal on võimalik valida ka haritud inimest. Karl Ristikivi on öelnud:" Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene mis ta tõepoolest väärt on." Tegelikult on tänapäeva ühiskonnas ikka määravaks just nimelt tunnistus mis tõestab, et sul on teatud haridus omandatud, kuid keegi ei saa garanteerida, et ülikooli hariduse omandanud isik on osavam oma töös kui ainult keskkooli haridusega persoon. Suurt osa inimese intelligentsuses mõjutab ka
KOOL ANNAB, KOOL VÕTAB On esimene september. Ema saadab oma väikest poega, kes alles lasteaia lõpetanud, kooli. Koolijütsil välguvad peas aga mitmed mõtted mis nüüd saama hakkab? Millised on ta uued õpetajad, klassikaaslased või klassiruum? Ta ootab kannatamatult, mil ulatatakse kätte uhiuus trükilõhnaline aabits ning hetke, mil ta seda huviga juba sirvida saaks. Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside kunstitundides õpetatakse lapsi ,,õigesti" joonistama. Näitena võib tuua, et päikese
lõbusalt üheskoos mängivad. Esimesed arusaamad elust võivad olla üsna lihtsad, aga samas kõige olulisemad. Just eelseisevas elus teeme valikud ja otsused vastavalt oma väärtushinnangutele. Juba koolieas teame, mida meilt nõutakse ja milline peaks meie tulevik välja nägema. Kas seame esiplaanile materiaalsed või vaimsed väärtused? Mõlemad? Meile kõigile on selgeks tehtud, et kõige tähtsam on haridus. Seejärel peame pääsema riiklikule õppekohale. Soovitavalt omandama arsti elukutse, äärmisel juhul sobib ka õigusteadusega seotud valdkond. Peamine, et oleks võimalikult kõrge positsioon mõnel juhtival ametikohal. Kui oleme juba piisavalt kaua töötanud ja pole veel liiga hilja, siis oleks aeg soetada perekond. Maja võiks asuda ikka Nõmme või Viimsi piirkonnas ja peaks olema eekujulik mees ja kaks andekat last. Muidugi pole
pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe,
,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 12/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust.
Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. (J.W. Goethe) ,,Elu on meile vaid laenuks antud" (Karl Ristikivi) Me kõik oleme erinevad ja keegi meist ei saa näha maailma samasugusena. Meil on kogemused, mis võivad olla nii head kui ka halvemad, aga need õpetavad meid ja neid on vaja. Samuti vajame ka ilusat lapsepõlve, mälestusi, vanemaid, kodu ja sõpru. Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Mõned teevad selleks rohkem, mõned vähem. Oma peaaegu kahekümne nelja eluaasta kogemustest olen nii mõndagi õppinud ning tean, et üksnes eluraskused õpetavad meid elu hüvesid hindama. Shakespeare ütles kord, et elu on rooside ja okastega palistatud tee. Jah tõesti, nii see on. Meie elus on palju ilusat, kuid tihti tuleb ette ka raskusi. Mäletan aega, kus sain 17 ja pidin olude sunnil kodust lahkuma. Tihti juhtus, et olin päevi söömata ja magamata, ekslesi
Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile võõrad. Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi Juuliust mõista. ,,Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke tõrksalt vaatasid, nagu oleks selles midagi ebasündsat." ( IV peatükk lk 42 ). Tollel ajal haridus eestis alles hakkas kujunema, üldine kirjaoskus suurenes, revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue ja ka kõrgharidust sai hakata eestis omandama. Uuendused nõuavad aga natuke aega kõikide inimesteni jõudmisel. Harimatu talurahvas ei osanud esialgu hinnata hariduse tähtsust, nende jaoks oli esmane siiski talutöö, seda nad oskasid ja see andis neile leiba lauale. Juulius Kilimit aga vastupidiselt talurahvale hindas väga haridust, tema jaoks olid
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid