Lapsepõlve mõjud (0)

Lapsepõlve mõjud
Prühhiaatri sissejuhatus:
Raamat räägib sellest, kuidas on lapsi paljudes kodudes sugupõlv tagasi koheldud ja võibolla koheldakse ka praeguseni. Pühhiaater ei uuri mitte seda, mil viisil on lapsi halvasti koheldud vaid ka, mis tagajärjed on sellel. Kui suur osa üldse on kohtlemisel lapse hilisemate psüühiliste raskuste tegemisel. Lapsepõlve perioodi veedab laps eelkõige kodus oma vanematega suheldes. Tänu sellele tulebki saada lastest esialgne pilt läbi selliste küsimust:

Kas tema eest on hoolitsetud või on ta hooletusse jäetud?

Kas temaga on tegeletud või on ta olnud enamjaolt omaette ?

Kas teda on nutmise puhul rahustatud või on ta ehk saadetud üksinda teise tuppa kisama?

Kas nutvat last pole lohutatud või on teda hoopiski noomitud ja pilgatud?
Põhiõigused:
Inimese elu algab lapsepõlves, seepärast tuleb ka lapse õigused ühiskonnas selgelt üles lugeda. Õigusi on 7.

Õigus olla olemas- selle alla kuuluvad õigus sündida kindlasse kodusse, kindlate vanemate omaks lapseks nõnda, et mõlemad vanemad on aktsepteerinud tema ilma tulekut ilma igasuguste tingimusteta. Õigus olemas olla eeldab, et mõlemad vanemad, eelkõige ema, on vanemlike ülesannete täitmiseks küpsed.

Õigus olla mina ise- Laps saab tunda, et ta võib olla selline, milliseks on teda kujundatud geneetilise pärilikkusega. Last tuleb aktsepteerida täielikult, tervikuna ja tingimusteta. Õigus olla mina ise puudutab nii sugu, välimust kui ka individuaalseid jooni.

Õigus hellusele- Hellus jõuab lasteni erinevate aistingute vahendusel: hella , sõbralikus ja sooja pilguna, kõnetamise sõbraliku ja sooja hääletoonina, hellade puudutuste ja silitustena ning läheduse, eriti just süle, süles olemise kogemuse kaudu, „isa põlvel, ema süles“. Helluse õigust ei leia ühestki inimõiguste loetelust.

Õigus kasvamisele- ja sõprussidemete sõlmimisele kogu lapse- ja noorpõlve jooksul,ilma, et seda piirataks usuliste, poliitiliste, rassiliste ja sotsiaalsete eelarvamuste või vanade mõtteharjumuste töttu. Nimelt on teada, et lapse kesknärvisüsteem on häälestatud nõnda, et laps vajab kohe tärast sündimist kokkupuudet täiskasvanuga ja hiljem ka teiste laste seltskonda.

Õigus kogeda, et temast hoolitakse- Kasvavale lapsele on äärmiselt tähtis teada, et vanemad on temast aktiivselt huvitatud ja võtavad teda tõsiselt. Väga oluline on ka, et vanemad oma kiindumust ja hoolimist erinevatel viisidel ka väljendaksid. Hoolimine paistab olevat lapse maailma ja turvatunde kujundamisel esmatähtis. Hoolivust saab väljendada mitmeti: lapse riiete eest hoolitsemisega, lapse tähtpäevade meeles pidamisega, kuidas haiguse ajal laste eest hoolitsetakse, lohutamisega jne.

Õigus enda väljendamisele- Lapsel on õigus olla ära kuulatud, lapse mõtteid võetakse tõsiselt, tema jutte ja soove kuulatakse, kaalutakse, lubatakse tunnete väljendamist (nutmist).

Õigus saada kasvatus- Juhendamist ühiskonnas valitsevate piiride ja kohustuste tundmaõppimiseks ning omandamiseks. Kasvatus pab toimjuma eeskuju kaudu ning sõbralikult rääkides ja nõu andes, mitte karistuse ja vägivallaga .
Välditav halb (lk 31)-
vältimatu hea-
Lõhestumine - Maailmas on nii head kui halvad inimesed. Igalühel on head päevad ja halvad. Üks ja sama inimene võib olla nii hea kui halb. Lapsed kogevad isa häid aegu omal viisil, rõõmsate ja õnnelikena. Neist hetkedest jääb sooje mälestusi, mis heidavad lapsepõlvest üldiselt meelde jäänud murelikule pildile heledat valgust. Näiteks kui küsida naiselt, kes nägi pealt, et isa peksis ema, oli tütre valulik probleem see „MA siiski armastan oma isa“.
Psühhiaatria inimesekäsitlus:
Sigmund Froid lõi pildi kolmekorruselisest hingeelust. Ehitise kõrgeim korrus oli Ülimina . Keskmine korrus oli Mina ehk Ego kõrgus. Selles valitseb mõistus ja tehakse kõik otsused- paljuski ülemiselt korruselt tulevate juhtnööride järgi. Ehitise alumine korrus oli Teadvustamatus (hirmud, viha, kadedus, kired, algelised vajadused). Sealt pärinesid kõik impulsid ja instinktid. Sealt said alguse kõik hingelised jõud, seal paiknesid konfliktid ja kompleksid, mida siis Minas üritati selgitada.
Lapsepõlve trauma ignoreerimine:
Psüühiliste häirete põhjusi uurides tuleb muude asjaolude kõrval välja selgitada, kas asjaosaline on oma lapsepõlves varastel aastatel kogenud hingelist või kehalist vägivalda või halvustamist. Alati tuleb pöörata tähelepanu võimalikule lapsepõlvetraumale.
Kui inimene aga viiakse haiglasse ravile , et pühholoogiliselt on midagi korrast ära siis alati ei põõrata tähelepanu sellele, mis on lapsepõlves juhtunud. Raamatu autor oligi välja toonud , et tema poole on põõrdunud patsiendid , et haiglas olemine oli täiesti tühi ja mõtetu , kuna ei põõrata tähelepanu lapsepõlve kogemustele. Ning kord oli autor küsinud vaimuhaigla arstilt enesetapukatsest pääsenute kohta, et kas arst on uurinud nendelt kuidas neid kodus koheldi, sellepeale oli arst imestunud ja küsimud, et kas siis selliseid asju võib küsida.
Kui inimest ravima hakatakse siis mõnikord kannab ravi väga kiiresti vilja,teinekord aga nädalast nädalasse ja kuust kuusse. Kuna keegi ei mõtle et vb ei saa väga varajases lapsepõlves tekitatud tõsiseid emotsionaalseid kahjustusi parandada, vähemalt mitte üldselt kasutusel oleva teraapiaga.
Psüühilise haiguse olemus:
Suur osa psüühiistest häiretest tuleb pidada eelkõige vaid ebatavalisteks meeleseisunditeks, mittetõelisteks haigusteks, ehkki patsient ise võib neid sellistena kogeda.
Psüühiliste häirete „haiguspildi“ kujunvad kogemise viisidest . Kodukahjustusest arusaamiseks on vältimatu tajuda, et iga inimene vajab oma olemiseks teatud kohta, kus ta on. Puu on seal , kus ta juured, kivi koht on mäe nõlval jne. Inimesel aga midagi sellist ei ole. Rebasel on urg, linnul on pesa aga inimesel ei ole midagi. Inimesed on kodutud . Mingil määral saame õelda et kuulume inimühiskorda.
Inimese rasedus kestab 9 kuud, kuid peaks kestma 21 kuud , et inimlaps oleks sündides samal arengutasemel kui kõrgemalt arenenud imetajate järglased . Selline asi tuli välja uuringust, mis tuli välja Adolf Portmani uuringust. Kus võttis vaatluse alla kehaosade proportsioonid, vastsündinute järglaste liikumise, valmisoleku emale ja ema äratundmise.Inimlaps omandab samad oskused alles umbes esimeseks eluaasta lõpuks. Vastavalt geneetilisele programmile arenevad enne sünnitust need närvisüsteemi osad, mille vahetuks ülesandeks on kindlustada lapse eluks ja hinges püsimiseks vältimatud toimingud - need mdia läheb vaja vahetult sündimise järel. Käivituma peab hingamine , muutuma peab südame vereringe , valmis peavad olema imetamise õnnestumiseks vajalikud refleksid. Raamatus oli ka välja toodud kuidas aastakümneid lastega tehti. Näiteks kui laps sündis näidati last emale vaid vilksamisi, siis võeti laps kaasa pesti , kuivatati, mähiti üheks tugevaks kompsuks ning pandi magama teiste samasuguste kompsude kõrvale, nagu saiapäts pagari lauale. Teiseks näiteks oleks see, et lapse nutule ei ole vaja pöörata liigset tähelepanu. Mõni ema lani lapse isegi tuppa suletud ukse taha. Õnneks aga kõik emad ei täitnud neid õudsaid juhtnööre.
Kasvatus
Lapsele tuleb kodus õpetada head kombed, ausust, distsipliini , sõna kuulamist. Lapsed panevad proovile ka vanemate kannatust, näiteks kui viskavad end kassa järjekorras kohuli maha, et midagi saada. Sellisel juhul tuleb laps kutsuda korrale ja võimalikult vähe näägutada ja süüdistada.
Emotsioonide tähtsus
Emotsioon on haarav nähtus. Tunne on siinkohal täpselt piiritletud termin, mille all mõeldakse seda, mida inimene emotsioonidega seoses isiklikult tunneb ja kogeb . Näiteks neid elamusi, mis esinevad koos niisuguste meeleseisunditega nagu hirm, vihastumine, meelehea, ebakindlus või rahutus . Lapsed näitavad hirmul ja mingi vägivalla all välja vaid kartust, kui laps aga teismeline suudab juba vastu hakata. Kui hirmutavad ja valulised kogemused kas siis kehalised või hingelised, ühtepuhku korduvad on tagajärjeks see, et ühendus kogemuste ja aju tööaparatuuri vahel muutub nii otseseks ja automaatseks või autonoomseks, et edaspidi võib juba ainuüksi kujutluspilt käivitada organisi reaktsioonid ja esile kutsuda emotsioonid . Näiteks, kui isa kohtleb sind äärmiselt alandavalt, irooniliselt ja pilkavalt ning kodust jalga lased, jääb ta eluks ajaks aju sopis oma tegudega kaasas käima. Hirmu reaktsiooni võivad tuua ka juba isa sammud või tööjuures igasugune karjumine või vihane kõnetamine. Vanemate rahulolematus lööb välja siis kui laps ei täida neid ootusi, mis vanematel õttes mõlguvad. Sellega seoses proovib laps olla igati meelejärgi. Lapses võib tellida hirm hülgamise ees. Teeb õik et ta teeks asju ideaalselt. Lapsepõlves kogetud armastuse puudumine või selle ilmne ebapiisavus on alati ühel või teisel kujul kodukahjustuse kindlaks tundemärgiks. Näiteks: Kui laps ei te, mida ema soovib saadab ema lapse õue ja kässib minna mõõda teed edasi. Mõnesaja meetri pärast kisab ema, et tule tagasi koju, et see on viimane kord. Emotsioonid on alati kiiremad kui mõistus.
Tõeline õppimine toimub läbi kogemuse, üritamise ja õnnestumise või siis eksimise kaudu. Omandamises on aga kaasas kogu hingeelu , tunded ja neist tulevad emotsioonid. Lihtsustatult võib õelda, et õppimine toimub aju koores , omadamine aga isiksuses tervikuna ja eriti aju limbilises süsteemis.
Intsest on perekonnasisene seks, mis on ohtlik mänguasi, mis tuleks ettevaatlikult kõrvale jätta, ükskõik kui meelitavana see ka ei tunduks. Intsesti poolt põhjustatud mälestused talletuvad siiski vägisi ajju ja jäävad seksuaalelu reguleerima närvivõrgustiku osaks. Pärast hakkavad nad häirima inimese hilisemat seksuaalelu, vahest kogu tema elu vältel.