Kuidas mina õpin (1)

Kuidas mina õpin?
Aisting on tunnetusprotsess , mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Igal aistinguliigil on oma kvaliteedid. Neil on ka mitu seaduspärasust. Aistingud kujunevad üsna kiiresti. Neist erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud informatsiooni põhjalikumalt. Taju omadustest mängib minu õppimises suurt rolli mõtestatus, sest ma otsin tihtipeale igasuguseid seoseid ja tähendusi, et asjad paremini selgeks saada. Kuid samuti kasutan ka valivust ehk selektiivsust, pööran tähtsamatele asjadele rohkem tähelepanu kui teistele, sest pea ei ole prügikast.
Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine mingile objektile . Õppimises on tähtis tähelepanu koondamine , seetähendab, et kogu tähelepanu suunatakse ühele kindlale tegevusele. Tähelepanu liigendub tahtmatuks või tahtlikuks tähelepanuks. Tahtamatut tähelepanu tuleb kindlasti õppimises rohkem ette, sest tahtlik vajab rohkem tahtepingutusi. Näiteks kui keegi tuleb õppimise ajal külla, siis tekib ikka tahtmine minna teise tuppa ja õppimine pooleli jätta. Kõik oleneb inimesest endast, kas ta suudab nii põhjalikult end teadmiste saamisele pühendada. Muidugi oleneb see ka ärritaja tugevusest, kordumisest ja kontrastist. Mina isiklikult lasen end väga tihti ebaolulisel segada, kuid kui asi/õppeaine, mida õpin on minu jaoks huvitav, siis ei suuda mind miski häirida. Sellisel juhul muutub tahtlik tähelepanu tahtmatuks.
Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Sellele toetuvad inimese kogemused. Kui meil mälu ei oleks, tuleks kõike iga kord otsast alustada. Mälu töö algab info omandamisest ehk meeldejätmisest. Nii nagu on tähelepanul on ka meeldejätmisel tahtlik ja tahtmatu meeldejätmine.Tahtmatu meeldejätmise puhul jääb materjal iseenesest meelde ja tavaliselt väga pikaks ajaks. Võimalik, et isegi pikemaks ajaks kui tahtlik meeldejätmine. Seda selle pärast, et see nõuab pingutust ja tähelepanu. Tahtliku meeldejätmise tingimus on pidev kordamine. Mina kasutan materjalide omandamiseks järjepidevalt kordamist, sest nii on kindlam , et asjadest valesti aru ei saaks ning, et kontrolltöödes rumalaid vigu ei teeks . Tõhus meeldejätmine sõltub suuresti materjali korrastatusest. Ühe meelest korrastatud ei pruugi seda olla teise meelest. Materjal tulebki enda jaoks korda teha, et ise sellest võimalikult hästi aru saada. Teine viis on ümbersõnastamine, kõike saab teiste sõnadega öelda ning tavaliselt jääb inimesele nii asjad paremini meelde. Kindlasti on suur roll teadmiste omandamises meelespidamisel ehk info säilitamisel. See on aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimuvad säilitava informatsiooniga muutused. Info muutub lühemaks ja lihtsamaks, kaovad detailid ja meeles püsib vaid peamine, tekivat mõned lüngad, ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad, informatsioon muutub isikupärasemaks.
Abinõusid õppimise efektiivistamiseks on mitmeid. Paremaks meeldejätmiseks teen mina õppimises vahepeal pause, tegelen millegi muuga . Näiteks lähen käin söömas või jalutamas. Materjali konspekteerimine on suurepärane lahendus minu jaoks edukaks õppimiseks, sest kui korra õppematerjal läbi kirjutada jääb see paremini meelde. Seda enam, et mul on piltmälu(nägemismälu). Mulle meeldib ka igasuguseid seoseid luua. Näiteks kui võõrkeeles tuleb sõnu õppida, siis enamasti jätan ma neid meelde sama kõlava eestikeelse sõnaga. Samuti loon ma ka igasuguseid süsteeme, sest minu arust on nii palju lihtsam midagi omandada. Kõvahäälega teksti lugemine aitab selle vastu täpselt samamoodi. Ning teadmiste kinnistamiseks, tuleks tekst veel korra vaadata, kas siin kirjutada tähtsamad asjad ülesse või lihtsalt silmadega üle vaadata.