10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Notta
Õppematerjali autor
4. MÄLU PROTSESSID Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meelde tuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid [3]. Toimiv mälu peab oskama mõlemat: säilitada ja seejärel kasutada säilitatud informatsiooni [2]. Meeldejätmine- Mälu töö algab informatsiooni omandamisest ehk meeldejätmisest. See, mis ja kuidas meelde jääb, sõltub mitmest asjaolust [3]. Tahtlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niiviisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli kauaks ajaks. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne ja seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. Tahtlik informatsiooni meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt
ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. · Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). On teada, et igal juhtumil üksnes kordamisest ei piisa. Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud (kordamise hajutatus). Ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause, tegeldakse vahepeal muude asjadega. Nt jaotada luuletuse õppimine mitmele päevale. Materjali korrastatus (organisatsioon) mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. · Objektiivne korrastatus esitatakse materjal juba korrastatud kujul (nt õpetaja esitab mitmeks osaks jaotatud tunnikonspekti)
SISSEJUHATUS Mina valisin sellise teema, sest kõik inimesed puutuvad õppimisega iga päev kokku. Koolis õpime me matemaatikat, eesti keelt, psühholoogiat, füüsikat ja paljuid teisigi aineid. Enda töös üritan keskenduda sellele, mis õppimine, kui psühholoogiline protsess on. See huvitab mind just selle pärast, et kõik inimesed tegelevad sellega pidevalt. Tegelikult ju ei teatagi, kuidas see täpselt toimub. Just selle pärast valisingi selle teema, et selgust vähemalt enda jaoks tuua. Mälu on see, mida kasutame pidevalt enda elus. Koolis õppides üritame midagi meelde jätta. Mälu on siis see, kuhu see info läheb. Töö käigus loodan sellest rohkem teada saada ning loodan, et ka teised, kes mu tööd lugevad, saavad mõndagi uut teada. 3 1 ÕPPIMINE
Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused võivad õpilase või vaatleja seisukohalt olla nii positiivsed kui negatiivsed, aga võivad jääda ka märkamatuks nii ühele kui teisele. Samuti ei tähenda õppimist igasugused
See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. 2. Biheiviorism J. Watson alusepanija (ingl behaviour - käitumine). Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda , mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Vaadeldava käitumise uurimiseks sobivad ideaalselt loomad (tuvid, koerad, rotid). Biheivioristid keskendusid õppimisprobleemidele - kuidas käitumist omandatakse? Kasutatakse ka probleemkasti- katse ja eksituse meetodit. Watson oli kindel, et kui talle anda tosin last ja abilist, siis suudab ta iga lapse kasvatada just selliseks nagu soovitud (varas või arst). Stiimul- välismaailma objektid ja muutused organismis. Reaktsioon- inimolendi enda tegevus. Idee järgi uurisid biheivioristid kõike, mida inimolend päeas teeb ja selle järgi suuavad nad inimese käitumist ette näha ja suunata
Kui harjumus on kujunenud, siis mingil hetkel tekib vajadus. 4. Füüsilised sümptomid ilmnevad tavaliselt siis, kui vajadus aine või tegevuse järele on juba kujunenud. Sõltuvuse kaasnähud - Sügaval sisemuses pesitseb teadmine, et hävitatakse ennast. - Häbi- ja süütunne süvenevad, mis võib avalduda ka vihana ümbritseva suhtes - iseenda, teiste inimeste ja kogu maailma suhtes. - Sügaval sisimas pesitseb teadvustamata hirm selle ees, kuidas võidakse lõpetada; sallimatus enda suhtes, isegi enesevihkamine, mis hävitab tervenemisvõimet. - Sõltuvusega kaasneb tihti sügav depressioon. Sõltuvusest vabanemine 1. Sõltuvuse tunnistamine 2. Sõltuvuse põhjuste mõistmine (silmitsi seismine probleemidega, mida sõltuvus varjas: peab tegelema minevikus kogetud valu ja hirmuga, ebaõnnestumistega jne) 3
Ka paljud elundid arenevad kiiremini, kuid kolju mõõtmed on jäänud endiseks. Inimese aju ei ole muutunud suuremaks. Ega seda ole vajagi, sest aju tegevus võib täiustuda ka, ilma et ta suureneks. Pealegi on ilmne, et seni ei ole me suutnud kasutada kaugeltki kõiki neid võimalusi, mis ajus olemas. Aga me peame püüdma seda teha. Pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). On teada, et igal juhtumil üksnes kordamisest ei piisa. Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud (kordamise hajutatus). Ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause, tegeldakse vahepeal muude asjadega. Nt jaotada luuletuse õppimine mitmele päevale. Subjektiivne korrastatus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist nö oma sõnadega Mälu osa õppimisel Mälu on igasuguse vaimse tegevuse alus. Ameerika psühholoog Donal A
sellisel viisil, mis aitab partneril teha sedasama. o Igal inimesel on ainulaadne isikuruum- ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja väärtushinnanguliselt temale. Selle suurus ja paljud muud omadused on isikuti erinevad. Mõned seisukohad isikuruumi kohta: 1. isikuruum on kultuuriküsimus ja teatud kultuurides seda ei esine 2. isikuruumi tunnustamiseks on vaja: hoida nii füüsilist kui ka emotsionaalset vahemaad Kuidas hoiduda teise isikuruumist eemale: 1. vältida paikapanevaid märkusi 2. hoiduda õpetamast 3. ei ürita panna teist tegema oma tahtmist 4. ei suru peale oma kiindumust 5. ei ürita teise identiteeti enda omas lahustada KÄITUMISVIISID: ALISTUV KEHTESTAV AGRESSIIVNE MOTO: MOTO: MINA MOTO: OLEN ELU ON TÄHTIS JA ELU ON VÕITLUS KANNATUS SINA OLED
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid