*Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku. Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku Munk Arezzo neli noodijoont; hakkas märkima noote. Mitmehäälne koorilaul: *sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid *9-12.saj oli orkanum 2-häälne laul, kus ülemiseks hääleks oli Gregor. Koraal ja alumiseks pillid või omakeelne laul. *12-13.saj oli ülemine hääl omakeelne, alumine Gregor. Koraal ja need ei liikunud paralleelselt. *orkanumist arenes motett *vaimulik muusika *varjati tundeid, isikupära *polüfooniline muusika *teosed lühikesed *saateta koorilaulud Renessanss- keskaja ilmaliklaul *tähendab ,, taassündi" *sai 14.saj alguse Itaaliast, võttis eeskuju Antiik-Kreekakunstist. *muusika käsitleb keskaja ilmalikku laulu, kes väljendub rõõm, naer, armastus, ülistati naise keha ja ilu, sisu oli
Haridus Andrus Saartok KP21 Märt Aulik KP21 Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik Suur osa Eesti õpilasi kannatab kroonilise väsimuse all, peab õppetunde igavaks, oma suhteid õpetajatega mitteusalduslikeks ja on kogenud koolikiusamist. Suur on koolist väljalangus, murekoht on põhihariduse või sellest madalama haridustasemega mitteõppivate 1824-aastaste noorte osakaal,
• Stalini-aegsed repressioonid jätsid lünga kultuuri arengusse • Marikeelne kõrgharidus peaaegu olematu • Probleeme marikeelsete teoste avaldamisega (1990 - 72 teost, 1999 - 8 teost, 2014 - 49 teost) Sarnasused eesti keelega • Umbes 200 ühise päritoluga sõna • luu - lu • lumi - lum • neelama - neelaš • tulema - tolaš • Soome keelega rohkem sarnasusi Mida väikerahvana maridelt õppida? • Omariikluse tähtsus • Omakeelne (kõrg)haridus • Riikliku keelehoolde tähtsus • Omakeelsete vastete loomine jäägu mõistuspäraseks Kokkuvõte • Keskkond mõjutab inimese tervist tema teadmata • Inimene saab parandada enda enesetunnet! Kasutatud allikad • Keelesaade ,,Mari keel ja mari meel”. Vikerraadio, 07.05.2017 http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/db504cc3-180c-4e35-aa03-ec661d20 e7fb/keelesaade-mari-keel-ja-meel • ,,Mari keel teel trepist alla - kas eestlastel on sellest midagi õppida
AUSTRIA Üldandmed Austia Vabariigi kohta Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,3 miljonit Euroopa Liidu liige: Alates 01.01.1995 Pindala (km²): 83 858 Religioon: rooma katolik 88%, protestante 9% Keel: Saksa keel Rahaühik: Euro Ingliskeelne nimi: Austria Venekeelne nimi: Австрия Omakeelne nimi: Österreich Elanike arvud seisuga 1.1.2012.: Viin - 1,731 mln Graz - 265 tuh. Linz - 191 tuh. Salzburg - 149 tuh. Innsbruck - 121 tuh. Klagenfurt - 95 tuh. Religioon Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel Kõneleb umbes 100 miljonit inimest Kirjakeele tähtis arendaja Martin Luther Saksa keel on mõjutanud tugevasti ka Eesti keele sõnavara
Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28 3 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41 4 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 41–42; Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 28 4 Nii Pedaja kui ka Leemets möönsid, et inglise keelest on tulnud ka palju n-ö tarbetuid laene, mis võetakse kasutusele ka siis, kui omakeelne vaste on tegelikult olemas. Selliste laenude teke on Pedaja arvates tingitud soovist silma paista või peenutseda. Leemets nentis, et taolised tarbetud laenud jäävad enamasti kasutusse argikeelde, pakkudes uudseid ja emotsionaalsemaid väljendusviise.6 Vahel on tarbetute laenude ilmnemine põhjustatud sellest, et omakeelne sõna on lihtsalt ära unustatud ja seda ei teatagi. Leemets toob välja, et mõningad inimesed usuvad, et uue sõnaga käib kaasas ka uus sisu
8.kl Juhendaja: Gröönimaa Pindala: 2 166 089 km² Elanikke: 56 462 Pealinn: Nuuk Gröönimaa on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa on saar, mis asub Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on gröönlased, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare
pikemaid ja sekaderohkemaid laulutervikuid.Kuiarensaab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos. Kirjandus-ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sndi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva-ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja proffesionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne laulupärimus. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega. Selest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva- ja kunsteepose vahel.K Tänapäevase käsitlusejärgi pole võimalik mingit üldkehtivat eeposte sünni-ja arenemisteooriat esitada.Täpsemaks liigutuseks tuleb lugeda LauriHonko oma: 1)suulised eeposed; 2) pärimusele orienteeritud eeposed ehk: pärimuseeposed; 3) kunsteeposed.
kuid kasutuse ulatuselt tunduvalt eespool. Eesti keelel on maailma ca 200 riigikeele hulgas ka riigikeele staatus. Me peame ennast haritud rahvaks ja seda õigustatult. Kõrgharidust saab maailmas umbes 100 keeles, sh Euroopas ligi 30 keeles ja meie keel on üks nendest. Toimiv kõnesüntees on olemas umbes 50 keele jaoks, Eestis on tekst-kõne süntees vabavarana kasutatav aastast 2002. Kõnetuvastus on olemas või valmimas vaid 25 rahval, ka Eestis on olemas omakeelne kõnetuvastussüsteem. Seega, kui eesti keel on kõnelejate arvult maailmas esimese kolmesaja hulgas, hariduse valdkonnas esimese saja hulgas, siis infotehnoloogia arengus oleme maailma esimese 30 arenenuma keele hulgas Tundub, nagu oleks kõik hästi ja eesti keele tulevik kindlustatud. Tegelikult asi nii lihtne ei ole ja selleks, et ajaga kaasas käia, peab pidevalt tehnoloogiliselt võidurelvastuma ja aktiivselt tegutsema. Pessimistlikumate ennustuste kohaselt jääb 21
Mingihetk ta kõndis jalgsi Tartust Riiga. Kirjaniku sünnipäeva (14.Märts) peetakse Emakeelepäevana. Ta inspireeris paljusi ärkamiosaja luuletajaid ja kirjanike seega võib õelda, et ta valmistas ette ärkamisaja 2. Mis Periood on ärkamisaeg (Eestis): Ärkamisaeg on rahvusliku eneseteadvuse kujunemise aeg. Ärkamiajaks Eesti ajaloos loetakse perioodi 19. saj II poolel 3. Kes pani aluse ärkamisajale (millega) (millal): (1840-1880)Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, asutati laulu -ja mänguseltse, pandi alus rahvuslikkule teatrile ja ajakirjandusele. Üks tähtsamaid asju mis pani aluse oli eesti keelsete ajalehtede ilmumine (Perno Postimees, Sakala). Perno Postimeest andis välja Johann Voldemar Jannsen kes oma ajalehes esimest korda pöördus eesti maal elava rahva poole lausega. "Tere, armas Eesti rahvas" 4. Ärkamisaega iseloomustavad jooned: Sõnastati ärkamisaja põhimõtted ja rahvuse tähendus
väljasuremine. Enamasti toimub see siis kui ühele maale tuleb palju teise keele rääkijaid ning seejärel loobuvad noored oma vanemate keelest sisserännanute keele kasuks. Muidugi on ka teisi põhjuseid, nagu kodumaalt lahkumine ja rahva suurus, sest kui rahvas on väike on ka vähe selle keele rääkijaid. Arvatakse, et keele kestvuse või surma üle saavad otsutavaks järgmised faktorid: ● keele kõnelejate arv, ● keele kõnelejate vanus, ● omakeelne haridus. Kõiki faktoreid arvesse võttes näeme, et surma äärel on suurima tõenäosusega sellised keeled, mida lapsed enam emakeelena ei õpi ja mille ainsad kõnelejad on vanurid. Sel viisil väheneb igapäevaselt võimalus oma keelt kasutada. Keele olukorra hindamisel kasutatakse järgmist klassifikatsiooni: 1) ohustatud keeled - lapsed seda keelt enam ei kasuta. 2) väljasurevad keeled - antud keelt räägib ainult väike hulk eakaid inimesi.
pole saanud eestlast suruda ning nii ongi tulnud õppida vastu hakkama. Võib-olla on see ehteestlaslik jonn, mis on pannud eestlased võõrvõimu tingimustes rahvana alles jääma. Võibolla aga hoopis peremehetunne, teadmine siia maalapile saabumise järjekorrast? Idapoolseid soomeugrilasi õieti polegi enam, alles on eestlased, soomlased ja ungarlased, kellel õnnestus luua oma riik. Oma riik tähendab oma keelt, omakeelset kultuuri ja omakeelset kooli. Omakeelne kool tähendab igal aastal uut gümnaasiumilendu eestlasi, kes on õppinud oma riigi ja kultuuri ajalugu ning vaatavad peremehetundega ringi omal maal. Ning kõik hakkabki jälle otsast peale: järjekindel soov toimetada oma Eestimaal ise, oma maalapikesel ning elamispinnal ise, tülitamata teisi ja vastu hakates tülitajatele.
· Ametlikuks keeleks sai saksa keel. Novembri alguses puhkes Saksamaal rovolutsioon,mis viis riigi kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11.11.1918a. Compiegne'i vaherahu - Saksa okupatsioon Eestis lõppes. 11.11.1918 Ajutise valitsuse legaalne koosoleks. Muutused mida teostas Maavalitsus e. Ajutine maanõukogu: · Seadis ametisse maavalitsuse · Maakonnavalitsuses läks võim eestlastele · Omakeelne asjaajamine · Formeeriti rahvus väeosi Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee: · Riigistati maa, ettevõtted ja pangad · Sotsialistlike ühismajandite loomine · Rahvusesindused saadeti laiali. Vabadussõda. Vabadussõda puhkes 28. Novmbril 1918a. Punaarmee rünnakuga Narvale. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun. Eestlaste ebaedu põhjuseks oli : vastaste ülekaal, rahava meeleolu, nõrk Kaitseliit, relvade ja laskemoona vähesus. Murrang.
Riigi iseloomustus Norra Kuningriik Riigi omakeelne nimi: Kongeriket Norge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Tema Majesteet Norra Kuningas Harald V Valitsusjuht: peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv: 4 644 457 miljonit (juuli 2008 seisuga) Rahvastiku tihedus: 12,1 (inimest km² kohta) Pealinn: Oslo Keel: Norra Bokmål ja Norra Nynorsk; (mõnedes piirkondades on ametlikuks riigikeeleks ka saami keel) Riigikirik: Norra evangeelne luterlik kirik Kurss: Norra kroon (NOK); 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17
Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond. 19. sajandi alguses oli toimunud eestlaste massilisem usuvahetusliikumine, mille käigus mitukümmend tuhat eestlast liitus Vene ortodokskirikuga. Kuni 19. sajandini olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud ning kirikuarvestus valdavalt saksakeelsed. 20. sajandi alguseks oli Eesti-ja Liivimaal aga vähemalt 83 eesti rahvusest preestrit, eestlastest pastoreid aga 46. Kuni 20. sajandi alguseni puudus aga meil eestlaste omakeelne vaimulikkond. 1917. aastal määratleti luterlik kirik kui "vaba rahvakirik". Pastoraat ja kogudus Kogudus on kirikuliikmete väikseim inimeste ühendus. Teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis moodustab praostkonna, mille eesotsas on kõrgema vaimulikuna praost. Koguduse tegevust juhtis pastor, kelle valikul teenistuskohta omas otsustavat tähtsust kirikupatroon, keda 1819. sajandil abistasid köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal aga rottmeistrid)
detailid. Kui teiste puhul oli laval kohati tunda suhtumist, et ,,ah, teeme kuidagi ära", siis Kaljujärv elas laval. Kui sama ,,power" oleks kasvõi mõnevõrra olnud ka teistes osatäitmistes tuntav, siis oleks lõppmulje olnud ka parem. Lohakas näitlejatöö ja säästu-lavakujundus ... ning kabareed ei sündinud. Võib-olla oli ka ebaõnnestumises omajagu süüd lavastajal R.Hovenbitzeril ja kunstnik R.Spahn võib-olla omakeelne lavastaja oleks suutnud oma nägemust paremini näitlejatele selgitada või neid rohkem motiveerida. Koreograafi P.Palmé töö oli ju igati laitmatu, aga üldmulje kantseleilikult korrektne ja nurgeline. Polnud erootika, mida oleks vähemalt kabareenumbritelt või girlidelt oodanud. Orkester oli tasemel, mitte kordagi ei mänginud ta üle lauljate. Au ja kiitus dirigent Tarmo Leinatammele. Mõnevõrra oli kahju, et sellised tuntud laulud nagu ,,Money.." ja ,,Life is Cabaret" või ,,Mein
võõrapärasest väljendist parem. Toortõlge presenteerima on üks liigkastutatud verbidest, mille hääbumist on aga aeg soodustanud ja kasutusele on võetud õige esitlema. 5 1.2. Sõnade liigkasutus Liigkasutus on tihti ajendatud soovist uudse väljendiga tähelepanu tõmmata. Ekslikult arvatakse, et võõrsõna kasutamine teeb teksti asjalikumaks ja omakeelne vaste on labane. Eesti keeles on palju väljendeid, mis on laenatud naaberrahvastelt või kohandatud saksa jai inglise keelest. Mõesõnade tekke ohuteguriks on esiäranis väljendid, mis on samakõlalised aga keeleti tähenduselt erinevad. Liigkasutusel ununeb selliste sõnade algne tähendus. Järgmised näited on pärit Helika Mäekivi artiklist (2004: 63-67). Sõna praktiliselt - inglise keeles practically, saksa keeles praktisch. Eesti keeles tähendab
Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis, 1999. aastal kaitses Vuokko Hirvonen esmakordselt saami keeles doktoriväitekirja. 4.Kokkuvõte Mina arvan, et lapi keel jääb veel kauaks püsima ning et tervikuna veel väljasuremine lapi keelt ei ähvarda, olenemata sellest, et mõned lapi keele alakeeled on juba välja surnud. Minu arvates on 40 000 keele kõnelejat keele püsimajäämiseks piisav. Enamgi veel, kui keelelgrupil on omakeelne ajakirjandus ja meedia, siis ei näe ma põhjust, miks see peaks välja surema. Lisaks sellele on lapi keel pika ajalooga ning selle kohta on kogutud palju informatsiooni, kuigi täpne päritolu on pisut segane. Peale selle on lapi keele ja kultuuriga tegelenud palju teadlasi ja õpetajaid, kes pidevalt leiavad uusi seoseid lapi keele ja teiste keelte vahel ning andmeid kogutakse ka leidude põhjal. 5.Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Saamid http://et.wikipedia
põimub vähehaaval ühe pikemaid ja seikaderohkemaid laulutervikuid. Kui areng saab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva- ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja professionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne laulupärimus. Tänapäevase käsitluse järgi pole võimalik mingit üldkehtivat eeposte sünni- ja arenemisteooriat esitada. Täpsemaks liigutuseks tuleb lugeda Lauri Honko oma: 1) suulised eeposed; 2) pärimusele orienteeritud eeposed ehk pärimuseeposed; 3) kunsteeposed. Peale sünniviisi erinevad eeposed üksteisest ka sisu ja vormi poolest. Sisu alusel on neid liigitatud näiteks sangarieeposteks, ajaloolisteks, usundlikeks, idüllilisteks ja
kuna kajastas hästi sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. Suitsu teine kogu „Tuulemaa“, mis ilmus aastal 1913, on jäädavalt Eesti luuleraamatute tippude hulgas. 1922. Aastal jõudis lugejateni Suitsu kõige mahukam ja komplitseeritum luuleraamat, mis hõlmas luulet aastaist 1913-1921. Kirjaniku neljas põhikogu „Tuli ja tuul“ ilmus 1950. a. Stockholmis. Gustav Suitsu tulekul oli Eesti värsikultuur väga arenenud ja oli olemas väga mitmekülgne omakeelne kutuur. Rahvalaul, mida 19. sajandi kestel kasvava usinusega koguti, ei olnud enam pelk valgustuslik huvi, vaid oli jõutud taibata selle esteetilisi väärtusi. Gustav Suits oli üks nendest, kes regilaulu võimalusi ka luule praktikas läbi proovis. Kõige suuremas üldistuses on Gustav Suitsu luules näha kaht põhialget: ühiskonnakeskne lüürika ja indiviidikeskne lüürika. A. H. Tammsaare on märkinud, et Suitsu keelekasutuse uudsus ei peitunud niipalju uutes
terved jutud korduvalt üle keelepiiride, sünnitades mitmekordseid tõlkeid. Legaalne tõlge (ametlik tõlge, juriidiline tõlge) on ametlikuks kasutamiseks tehtud tõlge. Dokumentide legaalseid tõlkeid saavad teha spetsiaalsed vandetõlgid ja need tõlked kinnitatakse notariaalselt. Eesti Vabariigi territooriumil välja antud avalike dokumentide tõlked peavad rahvusvaheliseks kasutamiseks olema kinnitatud ka Välisministeeriumi poolt. Tõlkelaen on teise keele eeskujul moodustunud omakeelne sõna või väljend. Tõlgete uurimine Tõlkeid ja tõlkimist uurib tõlketeooria. Eestis tegeleb sellega Peeter Torop.
· Kujunesid rahvamajade võrgustikud, tegutsesid mitmesugused seltsid, ringid ja koorid. Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks. · Kultuurifinantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine. Osa avaldas vaikimisega protesti diktatuuriilmingute vastu. Vaikiv ajastu muutus piduriks kultuuri normaalsele kulgemisele. · Kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. · Haridus oli omakeelne, algharidus piirdus nelja klassiga ja oli maksuvaba. · Aja jooksul paranes olukord: ehitati uusi koolimaju, anti välja kaasaegseid õpikuid, korraldati õpetajate seminare. Kohustuslikule 6-klassilisele algharidusele üleminek sai teoks alles 1930. a. · Tekkisid majanduskriisi esimesed tunnused, mis sundis riiki kulutusi kärpima. · Tekkis haritlaste üleproduktsioon, sest gümnaasiumisse pääsesid kõik, kuid ülikooli vaid kolmandik
Üle 30 miljoni inimese elab Kanto linnastus, kus asub ka Tky. · Jaapanlased moodustavad 99,4 %, korealased 40 % elanikkonnas, vähemusrühmas on hiinlased ja vientnamlased. · Hokkaid saare põhja osas elavad ainud, umbes 20 000 ringis. ainud Erinevad jaapanlastest heleda naha ja omanäoliste kommete poolest. Mehed habemega, naised tatoveerituna. Ainud · Peetakse Jaapani põlisasukateks. · Nende keelt peetakse isoleeritud keeleks. · Puudub omakeelne kirjandus, kuid neil eksisteerib rikkalik suuline pärimus. · Alates 1997. a on Jaapani valitsus eraldanud resursse ainu kultuuri uurimiseks ja edendamiseks. Pinnamood · 70 % on territoorium · Jaapani jõed on kaetud mägedega. lühikesed, ebatasase · Fuji mägi on kõige pinnamoega, rohkesti kõrgeim ja kuulsaim vooluvett. mägi. · Pikim jõgi on 367 km · Paljud mäed on pikkune Shinano jõgi.
http://et.wikipedia.org/wiki/Etioopia http://en.wikipedia.org/wiki/Ethiopia http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/etioopia_liinametskula.htm 9 LISAD LISA 1 Etioopia lipp 10 LISA 2 Etioopia vapp 11 LISA 3 Etioopia kaart 12 LISA 4 Iso koodid ET / ETH Ametlik nimi Etioopia Demokraatlik Liitvabariik Ingliskeelne nimi Ethiopia Venekeelne nimi Varasem nimi Abessiinia, Itaalia Ida-Aafrika (Abyssinia, Italian East Africa) Omakeelne nimi Ityopya, tyy Pealinn Addis Abeba Rahvaarv 82544840 (2008/07) Riigikord föderaalne vabariik Pindala (km²) 1 127 127 Religioon Islam, Etioopia ortodoks, animism Staatus iseseisev riik Ilmajagu Aafrika Keel amarigna, oromigna, jpt keeled Ajavöönd GMT +0300 Valuuta lühend ETB Rahaühik birr Valuutakurss 1 ETB = 1,10614 EEK (27.01.2009)
Kui 1960. aastate teisel poolel ja 1970. aastate algul lasti Eestis ajalehe järjejutu või eriraamatuna ilmuda mõningaid väljavõtteid pagulasproosast, siis olid need enne sõda tuntuks saanud autorite keskmiselt kõrvaliste tööde ümbertrükid, milles ei väljendunud pagulaskirjanduse esteetiline ja eetiline põhipinge. Need olid enamasti varustatud saatesõnaga, kus oli näpuga ära näidatud, et see siin on pagulaskirjandus, meie omakeelne võõras. Erandina ilmus 1971. aastal Rootsis elava Elmar Õuna romaani Männi ja Suits esmatrükk, argumendiks poolehoid klassivõitlusele ja teose finaal; karistuseks ei võetud teda 1973. aastal aga pagulaste kirjanduslukku. Vähe trükiti maailmas ka Eestis elavate autorite töid, aga nende algväljaanded olid sealsete ideoloogiliste piirangute puudumise tõttu seal hõlpsasti kättesaadavad. KODANLIK JA DEMOKRAATLIK EESTI
Soome otsustas läheneda skandinaaviamaadele. Neutraliteediseadus võeti 1938. aastal vastu kuna Eestil puudus üha pingestuvas Euroopas reaalne jõud oma erapooletuse kaitsmiseks. 4. Kultuur Muutused hariduses, probleemid- koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. * Koolisüsteem kaheastmeline, mõlemad kooliastmed emakeelsed- kindlustati ka vähemusrahvustele omakeelne haridus. * Kohustuslik algharidus piirnes 1920. aastatel nelja klassiga. Täismahulist koolikohustust ei lubanud kehtestada majanduslikud raskused. * Majanduskriisi tõttu kulutuste kärpimine haridussüsteemis, lahendamist vajas ka haritlaste üleproduktsiooni probleem. * 1934. a. haridusreform mille tagajärjel kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg pikenes. * Haridusreformiga pandi suurt rõhku kutseharidusele- rajati uusi koole ning õpilastele tehti soodustusi.
Mõistis rahvaluulet kui midagi vana ja väärtuslikku. Seda mõistet propageeris edasi Jakob Hurt, kuid võttis ise veel kasutusele mõiste ,,rahvamälestused", käsitledes rahvaluulet kui ajaloo osa. Termin ,,folkloor", tuleneb inglise keelest folklore, mis oli William John Thomsi kasutusele võetud. Eesti keeles oli esmalt kasutusel toorlaenuna. Rahvaluule - eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman. Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin laiemas tähenduses 20.sajandi terminoloogia: Pärimus, kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina ja osaliselt kattub traditsiooni mõistega. Populaarne alates 1990.aastatest. Vaimne kultuuripärand kasutusel mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Peab olema vähemalt kolm põlvkonda vana. + iseloomustus kuidas muutunud.. 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on 1
HARIDUS Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt seitset vaba kunsti. Vanim teadaolev kool Eestis oli 1251. aastal loodud Pärnu toomkool. Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja
Oktjabrina Voronova esimene saamikeelne luulekogu. Saami klassikute hulka kuulvad religioosne isamaalaulik Paulus Utsi ja impressionistlik novellist ja luuletaja Pedar Jalvi. [3; 2010, 03,06] 3.3. Muusikud Improviseeriv joig, on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni. Edukamatest muusikutest võiks nimetada juba mainitud A'illohasile (Nils-Aslak Valkeapää omakeelne nimi) folklaulust dzässini arenenud Mari Boinet, Wimmet ja lõunasaami Frode Fjellheimi koos ansambliga Transjoik. Vähem tuntud on idapoolsete saamide leudd. Kui joiul ei pruugi üldse teksti olla, siis leudd on rikka poeetilise keelekasutusega lugulaul. Koltade kuulsaim laulik on Jaakko Gauriloff, kunagine Soome tangokuningas, kes on praegu tagasi pöördunud traditsioonilise leuddi juurde. [3; 2010, 03,06]
aastal; propageeris laialt Jakob Hurt; o rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost); o folkloor – ing folklore= folk+lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; o rahvaluule – eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal Sakala lisalehes; o folklooor = rahvaluule – omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel alates M. J. Eiseni töödest 1890. aastatel; o pärimus – kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina; osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, pärimusmuusika; o vaimne kultuuripärand – kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; Rahvaluule mõiste määratlemine: o aineloendi kaudu;
veenev, kus lugejale argumenteeritakse ja kinnitatakse, et just seda teenust või toodet on tal vaja meeldetuletav, mis annab kliendile teada, et on viimane võimalus tellida pakutavat toodet ergutav, õhutades jätkama või suurendama tarbimist kompromissi ja lahendusi otsiv, et hoida klienti suhet hoidev, kus kliendilt palutakse tagasisidet ja lihtsalt tuletatakse end meelde Kirja esimene lõik on otsustav: Kirjaviis peab olema lihtne ja omakeelne Stiil sõbralik ja lühikesed laused Sissejuhatuseks sobib võimalusel kerge huumor, mis loob hea häälestuse järgnevaks Loo võib jutustada isiklikust kogemusest, sündmusest, mis haarab kuulajat Kirja sisu: Tuleb püsida teemas, mitte valguda laiali Kirja põhiliini järgides on kergem lugeja tähelepanu hoida Selgelt esile toodud sõnum Ei tohi põimuda mitu võrdset teabeliini Kirjastiil: Times New Roman asjalik
ÜLDANDMED Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO) Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku) Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07) Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29.03.2004. Suuremad linnad on Bukarest, Iaþi, Constana, Timiþoara, Galai, Cluj-Napoca, Craiova ja Braþov. Eesti saatkonda Rumeenias pole. Nimi,k...
Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija, teoloog ning rahvaluule- ja keeleteadlane J. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline. Ärkamisajal loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu-ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele. 3. ELULUGU Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850.aastal kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja
3.2 Tsitaatsõnade õigekiri ja mugandamine Tsitaatsõnadel on kujunenud välja oma kindel kirjutusviis. Tsitaatsõna tuleb kirjutada täpselt nii nagu see on originaalkeeles, eristada ülejäänud tekstist kursiiviga ja lisada ülakoma järel püstkirjas käändelõpp, mis valitakse vastavalt hääldusele. Tegelikkuses aga eksitakse nende reeglite vastu sageli. Mõnikord eelistatakse tsitaatsõna isegi siis, kui sellele on omakeelne vaste olemas ja kasutusel. Mõnel juhul ei pruugita seda teada, kuid teisel juhul võidakse lihtsalt inglisekeelset kirjapilti ilusamaks pidada. Enamasti mugandatakse sõnu inglise hääldusele lähedaslet (bagi, meil, fliis, pleier, luuser, reiting, insaider, strets). Seega järgitakse üldpõhimõtet, mille on 1935.aastal kirja pannud Elmar Muuk: inglispärased võõrsõnad kirjutatakse eesti õigekirjutuse reeglite kohaselt ligikaudu nii, nagu neid inglise keeles ääldatakse
tokpisin inglise keelel põhinev kreoolkeel, mida räägitakse Paapua Uus-Guineas ja mis on seal ka üks riigikeeltest tsitaatlaen puhtvõõrkeelsed sõnad eestikeelse teksti sees. Hääldus võiks olla originaalile lähedane tugev verb üldmineviku ja mineviku kesksõnad moodustatakse ablaudi abil (nt sing, sang, sung); tugevate verbide klassis on paarisaja ringis verbe ja neid kergesti juurde ei teki tõlkelaen teise keele eeskujul moodustunud omakeelne sõna või väljend umlaut umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Wulfila piiskop, misjonär, piibli tõlkija, tõlkis piibli kreeka keelest gooti keelde, moodustas gooti tähestiku ühendverb (phrasal verb) sõnaühend, mis moodustab eraldi tähendusliku üksuse Keeled:
saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass
19 Gröönimaa Gröönimaa on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa on saar, mis asub Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased. Gröönimaa jaguneb kolmeks maakonnaks ja 18 vallaks. Gröönimaa lipp Gröönimaa vapp 20 Fääri saared
kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele 6. klassiline kohustuslik haridus Uued emakeelsed õpikud 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele, millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3
a, propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost). Folkloor – termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a, Eesti kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. a. Artiklis „Sõnakene luuldest“. Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus – soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, populaarne alates 1990. aastatest, vt nt lastepärimust, kohapärimust; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; Vaimne kultuuripärand – ingl. Intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta.
uurimise. Antud juhul on väga oluline mõista, et hoolimata rahvusvahelise terminoloogia kasutamisest tuleb tähelepanelikult jälgida, millest siiski on jutt ja kuidas kasutatavaid termineid täpselt tõlkida. Ingliskeelne folklore, märkides rahvakultuuri tervikuna, on laiem mõiste kui eesti folkloor. üles 2. Folkloori mõiste piirid erinevates teadustraditsioonides Teadus- regioon Laensõna "folklore" omakeelne sünonüüm "folklore" mõiste maht eesti rahvaluule/folkloori mõiste mahu suhtes Eesti rahvaluule Rahvaluule ehk folkloor on vaimne rahvalooming: laulud, jutud, lühivormid, usund & kombestik; muusika, tants ja mängud. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine.
a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, populaarne alates 1990. aastatest, nt lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants Vaimne kultuuripärand- kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta Folkloori hakati käsitlema kui suuremat nähtust
! tokpisin – inglise keelel põhinev kreoolkeel, mida räägitakse Paapua Uus-Guineas ja mis on seal ka üks riigikeeltest tsitaatlaen – puhtvõõrkeelsed sõnad eestikeelse teksti sees. Hääldus võiks olla originaalile lähedane tugev verb – üldmineviku ja mineviku kesksõnad moodustatakse ablaudi abil (nt sing, sang, sung); tugevate verbide klassis on paarisaja ringis verbe ja neid kergesti juurde ei teki tõlkelaen – teise keele eeskujul moodustunud omakeelne sõna või väljend umlaut – umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Wulfila – piiskop, misjonär, piibli tõlkija, tõlkis piibli kreeka keelest gooti keelde, moodustas gooti tähestiku ühendverb (phrasal verb) – sõnaühend, mis moodustab eraldi tähendusliku üksuse Keeled:
a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, populaarne alates 1990. aastatest, nt lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants Vaimne kultuuripärand- kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta Folkloori hakati käsitlema kui suuremat nähtust
lõunast jaapanlaste esivanematega. · Ainusid on peetud Jaapani põlisasukateks. Ainu mütoloogia järgi tulid nende esivanemad taevast. Ainude päritolu on teadmata ning ainu keelt peetakse isoleeritud keeleks, millel puuduvad teadaolevad sugulaskeeled. Ühe teooria järgi hakkasid ainud ja jaapanlased asustama Jaapanit umbes üheaegselt, kuid nende vahel puudusid kaua lähemad kontaktid. Ainudel puudub omakeelne kirjandus, kuid eksisteerib rikkalik suuline pärimus. Ainu traditsioonilises kultuuris mehed ei ajanud habet; nii meestel kui naistel oli ühesugune õlgadeni ulatuv juukselõikus. Naised kaunistasid nägu ja keha tätoveeringutega. Traditsiooniline rõivastus oli punutud niinest ning kaunistatud mustritega, talvel kanti loomanahast pealisrõivaid. Jaapani traditsiooni järgi peetakse riigi alguseks 660 a. eKr, mil olevat troonile astunud
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territoorium vs tegevus 2
Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; vaimne kultuuripärand < ingl. intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; 2
Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikkalikus, tihti tantsuga ühendatud ballaadiluules. Selle tekkimise õitseajaks oli XIII ja XIV saj., kuid neid sigines juurde ka XV ja XVI saj., mil neid üles hakati kirjutama. Hiljem kasutasid taani romantikud (Joh. Ewald, A. Oehlenschläger, J. L. Heiberg) rahvaballaade, ammutades neist oma ilusamad motiivid. Keskaja kirjalik looming seisis peamiselt ladinakeelsete ajakroonikate kirjutamises, millega
nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika, pärimustants;
Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud. Ärkamisaeg (ka: rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine) oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Rahvusliku liikumise kõrgaega on nimetatud ärkamisajaks. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele.Rahvusliku liikumise kõrgaega on nimetatud ärkamisajaks. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna,
sõjalaevastikku. Nsvl tahtis Eestit Moskvaga lähendada ning Eesti keeldumise korral hakkas Balti kolmikliidu loomist õhutama.(leedu). See loodigi Igalt poolt ähvardas 1930ndatel oht, Eesti Läti ja Leedu kuulutasid end Skandinaaavia eeskujul neutraalseks. Kultuurielu 1925. loodi Kultuurkapital. Kultuurielu: professionaliseerumine, kutseühingute loomine, kultuurkontaktide laienemine. Haridus: ühtluskooli põhimõte, 6+5 klassi, omakeelne, kohustuslik algharidus, haritlaste üleproduktsioon. 1934. aastal haridusreform: 4 klassi kohustuslikku, 5 klassi keskkool, 3 klassi gümnaasiumit. Teine etapp 1937. aastal: valik hairduste vahel..Progümnasium ja reaalkool. Valida humanitaar- ja reaalharu vahel. Rõhku hakati panema ka kutseharidusele.. Teadus: teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia, maailmamainete saavutamine, Eesti Entsüklopeedia. Kirjandus: Siuru, uusromantism, novellid, uusrelism asendab uusromantismi, proosa, siis
Ülikooli olemasolu pakkus ka, kui mitte otsest, siis ometi kaudset tuge kõigele, mida kultuuriliseks tegevuseks võib nimetada, kaasa arvatud eestikeelne kirjandus. Vaatamata rahvakoolide allakäigule 18. sajandil olid kirik ja pastorid oma kohusetruu töö ja nõudmistega suutnud hoida rahva lugemisoskuse suhteliselt heal järjel ka koduõpetuse abiga. Lugemisoskus oli aastal 1790 olnud 40 % tasemel, kuid langes aastaiks 1800-21. 15. EESTIKEELSE AJAKIRJANDUSE SÜND Eesti omakeelne ajakirjandus saab alguse Peter Ernst Wilde nädala-ajakirjast ,,Lühhike Öppetus", mis ilmus Põltsamaal 1766. aasta lõpust kuni 1767. aasta oktoobrini. Wilde saksakeelse käsikirja tõlkis August Wilhelm Hupel. Väljaannet ilmus kokku 41 neljaleheküljelist numbrit (säilinud kolm komplekti). ,,Lühhike Öppetus" sisaldas arstlikke nõuandeid mitmesuguste haiguste puhuks, juhatas arstimeseks sobivaid ravimeid ja looduslikke ravimtaimi ning propageeris
annaabi.ee 
