Gröönimaa (0)

Kokkuvõtlik töö Gröönimaa kohta
8.kl
Juhendaja :
Gröönimaa
Pindala: 2 166 089 km² Elanikke: 56 462 Pealinn: Nuuk
Gröönimaa on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa on saar, mis asub Põhja-Ameerika mandrist kirdes , Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.
Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on gröönlased, 12% välismaalased, peamiselt taanlased .
Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland).
Loodus
Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite. Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid , põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad , vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki.
Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki , tina ja hõbedat. Võimalik on nafta ,
SUUR SULA :P
Satelliitvaatlused ja tipptehnoloogilised piirkondlikud atmosfäärimudelid on teineteisest sõltumatult kinnitanud, et Gröönimaa jääkate kaotab massi kiirenevas tempos , väidab ajakirjas Science avaldatud värske uurimus.
Massi kadu jaotub ühtlaselt Gröönimaa tormakate liustike voolu kiirenemisest tingitud jäämägede tekke juurdekasvu ja sulavee lisandumise vahel jääkatte pinnale. Viimaste aastate soojad suved on massi kao tempo ajavahemikus 2006-2008 kergitanud 273 gigatonnini aastas (1 Gt on ühe kuupkilomeetri vee mass), mis on merepinna ülemaailmset tõusu edendanud 0,75 mm võrra aastas, vahendab PhysOrg.
" Nendest tulemustest saab selgeks, et Gröönimaa massi kadu on kiirenenud alates 1990. aastate lõpust, ning selle elementaarsed põhjused annavad mõista, et lähitulevikus taoline tendents jätkub," ütleb Bristoli ülikooli professor ja uurimuse autor Jonathan Bamber.
„Meil on õnnestunud edukalt ühildada kaks teineteisest täiesti sõltumatut hinnangut , ning see saavutus suurendab meie usaldust vastavate arvude ja nende järelduste suhtes, mida me antud protsesside põhjal teeme."
Gröönimaa jääkattes sisalduvas veest piisab maailmamere pinna tõstmiseks seitsme meetri võrra. Alates 2000. aastast on jääkate kaotanud kokku umbes 1500 Gt massi, mis moodustab globaalsest merepinna tõusust umbes pool millimeetrit aastas ehk kokku viis millimeetrit pärast 2000. aastat.
Samal ajal, kui jääkatte sulamine 1996. aasta paiku kiirenema hakkas, on umbes samas tempos kasvanud ka jääkattele sadava lume kogus, mis peaaegu kümnendi vältel on jääkatte massi kadu maskeerinud. Lisaks on märkimisväärne osa täiendavast sulaveest jääkatet katvas külmas lumekattes uuesti tardunud. Ilma nende tasakaalustavate mõjudeta oleks Gröönimaa massi kadu pärast 1996. aastat olnud kaks korda suurem praegu mõõdetust.
PILTE: