Lapi keel (0)

Kadrina Keskkool
Lapi keel
Referaat
Martin Proosa 10.A
Saukse 2010

Sisukord

1.Üldandmed 3
2.Keel 4
2.1.Keelte jaotus ja kõnelejate hulk 4
2.2.Keelte leviala 5
5
3.Kultuur ja folkloor 6
3.1.Kirjakeele ja kirjanduse taust 6
3.2.Kirjandus 6
3.3. Muusika ja teater 7
3.4.Saamikeelne meedia 7
3.5.Tänapäev 8
8
4.Kokkuvõte 9
5.Kasutatud kirjandus 10
6.Lisad 11

1.Üldandmed

• Lapi keel on tuntud ka saami keele nime all
  
• Lapi keele kõnelejaid on kokku ligi 40 000
  
• Lapi keeled kuuluvad soome- ugri keelte alla, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid .
  

Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse “Germanias“, milles esinevat Fenni-nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi ’ Lapimaa ’. Seda nimetust kasutavad ka naabrid – soome lappi ’Lapimaa’, lappalainen ’laplane’ – ja nende järgi teisedki rahvad. Laplased ise nimetavad endid sabme (saami), sabmelaš, saamla, oma keelt sabme. Viimasel ajal on laplaste endanimetust hakatud nende kohta kasutama teisteski keeltes nagu näiteks eesti keeles öeldakse saamid ning saami keel.
Laplaste päritolu ja nende suhted läänemeresoomlastega on üks paeluvamaid probleeme, mille lahendamisel mitu antropoloogide ja keeleteadlaste põlvkonda on pead murdnud. Nende keelesugulus läänemeresoomlastega on väljaspool kahtlust. Lapi keeles leidub palju ühist läänemeresoome keeltega.

2.Keel

2.1.Keelte jaotus ja kõnelejate hulk

Lapi keeli saab jaotada kaheks: Läänesaami keelteks ja idasaami keelteks.

• läänesaami keeled
  
  • lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded ; umbes 500 kõnelejat)
    
  • Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat)
    
  • Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat)
    
  • Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat)
    
  • põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 000–30 000 kõnelejat)
    
• idasaami keeled
  
  • Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat)
    
  • Kemi saami keel (väljasurnud)
    
  • koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat)
    
  • Akkala saami keel (väljasurnud)
    
  • Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat)
    
  • turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat)
    

2.2.Keelte leviala

Saami keelte leviala. Tumedamalt on märgitud omavalitsused , kus saami keel on ametlik keel.
1. lõunasaami
2. Umeå saami
3. Piteå saami
4. Lule saami
5. põhjasaami
6. koltasaami
7. Inari saami
8. Kildini saami
9. turjasaami

3.Kultuur ja folkloor

3.1.Kirjakeele ja kirjanduse taust

Laplastel on kujunenud mitu kirjakeelt, millele panid aluse religioossed tõlketeosed XVII ja XVIII sajandil. Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keeltel. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt. Esimene raamat ilmus 1619. Nüüdisajal ilmub lapikeelseid raamatuid ja ajalehti kahes kirjakeeles – norralapi lääne- ja idavariandis. Esimest kasutatakse Norras ja Rootsis, teist Soomes. Koolalapi kirjakeel loodi 1933. aastal ladina tähestiku alusel. Selles ilmus aabits, lugemik ja algkooliõpikud, kuid selle kestus piirdus vaid paari-kolme aastaga.

3.2.Kirjandus

Esimene saamikeelne raamat (kirikukäsiraamat) trükiti Rootsis 1619. aastal, Uus Testament ilmus Norras 1728. aastal ja Rootsis 1755 . aastal. Esimene saamikeelne Piibel trükiti Rootsis 1811. Saami ajakirjanduse algusaasta on 1873. Lapi keeles on ilmunud ka ilukirjandust. Tuntuimaid norralapi kirjanikke oli Johan Turi, kelle “Jutustus laplastest“ ilmus 1910 . Soomelapi kirjanikest on mainimistväärt ka Pedar Jalvit (1888-1916) ja Hans Aslak Guttormi (1907-1992), mõlemad neist olid elukutselt algkooliõpetajad. Laplaste hulgast on võrsunud ka oma emakeele uurija professor Israel Ruong.
Mõned tuntud saami kirjanikud
Johan Turi
Hans Aslak Guttorm
Pedar Jalvi
Matti Heikki Ilmari Morottaja
Petter Jori Andaras Morottaja

3.3.Muusika ja teater

Saami muusika, eriti improviseeriv joig , on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika – rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni. Joiatakse tavaliselt saateta. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, emotsionaalselt, sageli kurbust ja viha väljendades. Joiud võivad olla pühendatud loomadele või inimestele, olla rõõmsad, kurvad või melanhoolsed. Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri žanritesse.
1970-ndatel aastatel sai alguse ka saami teatritegevus. Tähtsaim teatritest on rahvusteatri staatuse saanud täisprofessionaalne Beaivvaš Guodageaidnus. Saami keeles on mängitud nii oma dramaturgiat kui Lorcat, Brechti, Shakespeare ’i ja jaapani autoreidki. Teatri modernsem suund on olnud seotud Eugenio Barba ja teiste Euroopa teatri uuendajatega.

3.4.Saamikeelne meedia

Ajalehed:
 Ávvir • Min Áigi • Muitalægje • Sámi Áigi • Daerpies Dierie  • Waren Sardne • Ságat
Tv saated :
Ođđasat  • Unna Junná
Ajakirjad :
Dieđut  • Gába  • Š  • Sápmelaš • Bårjås • Samefolket
Raadiosaated:
NRK Sámi Radio  • Yle Sámi Radio  • SR Sápmi

3.5.Tänapäev

Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Nõuandva organina töötavad Norras, Soomes ja Rootsis saamiparlamendid. Elavnenud on filoloogiline uurimistöö ning keelekorraldus, tekkinud on saamikeelne ilukirjandus ja filmikunst.
Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni töötav saamiraadio (põhjasaami keeles), igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on neil mitusada. Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis, 1999. aastal kaitses Vuokko Hirvonen esmakordselt saami keeles doktoriväitekirja.

4.Kokkuvõte

Mina arvan, et lapi keel jääb veel kauaks püsima ning et tervikuna veel väljasuremine lapi keelt ei ähvarda, olenemata sellest, et mõned lapi keele alakeeled on juba välja surnud. Minu arvates on 40 000 keele kõnelejat keele püsimajäämiseks piisav. Enamgi veel, kui keelelgrupil on omakeelne ajakirjandus ja meedia, siis ei näe ma põhjust, miks see peaks välja surema. Lisaks sellele on lapi keel pika ajalooga ning selle kohta on kogutud palju informatsiooni, kuigi täpne päritolu on pisut segane. Peale selle on lapi keele ja kultuuriga tegelenud palju teadlasi ja õpetajaid, kes pidevalt leiavad uusi seoseid lapi keele ja teiste keelte vahel ning andmeid kogutakse ka leidude põhjal.

5.Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Saamid
http://et.wikipedia.org/wiki/Saami_keeled
http://www.fennougria.ee/index.php?id=11843
http://en.wikipedia.org/wiki/Sami_media
Ago Künnap, Paula Palmeos, Tõnu Seilenthal “Põhja ja itta “ Valgus-Tallinn 1974

6.Lisad