Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku? (0)

1 Hindamata
Punktid
KAS EESTI KEELEL ON
INFOÜHISKONNAS TULEVIKKU?
Kadi Esken
Info:
Inimkeeled on mitmes mõttes sarnased, aga ka mitmes
mõttes erinevad. Seega saab nende töötlemisel kasutada
mingis osas keelest sõltumatuid algoritme Inimkeeled on
mitmes mõttes sarnased, aga ka mitmes mõttes erinevad.
Seega saab nende töötlemisel kasutada mingis osas
keelest sõltumatuid algoritme ja programme, mingis osas
aga on programm konkreetsest keelest sõltuv.
Praegune seis:
Maailmas on praegu umbes 6000 keelt. Kõnelejate arvu
poolest on eesti keel esimese veerandtuhande piirimail,
kuid kasutuse ulatuselt tunduvalt eespool. Eesti keelel on
maailma ca 200 riigikeele hulgas ka riigikeele staatus. Me
peame ennast haritud rahvaks ja seda õigustatult.
Kõrgharidust saab maailmas umbes 100 keeles, sh
Euroopas ligi 30 keeles ja meie keel on üks nendest.
Toimiv kõnesüntees on olemas umbes 50 keele jaoks,
Eestis on tekst-kõne süntees vabavarana kasutatav aastast
2002. Kõnetuvastus on olemas või valmimas vaid 25
rahval, ka Eestis on olemas omakeelne
kõnetuvastussüsteem. Seega, kui eesti keel on kõnelejate
arvult maailmas esimese kolmesaja hulgas, hariduse
valdkonnas esimese saja hulgas, siis infotehnoloogia
arengus oleme maailma esimese 30 arenenuma keele
hulgas
Tundub, nagu oleks kõik hästi ja eesti keele tulevik
kindlustatud. Tegelikult asi nii lihtne ei ole ja selleks, et ajaga
kaasas käia, peab pidevalt tehnoloogiliselt võidurelvastuma ja
aktiivselt tegutsema. Pessimistlikumate ennustuste kohaselt
jääb 21. sajandi lõpuks alles mõnikümmend keelt ja nimelt
just need keeled, millel on olemas korralik keeletehnoloogiline
tugi. Hoiakutes eesti keele suhtes on täheldatavad ka teatud
ohumärgid, mis näitavad, et me ei saa loorberitele puhkama
jääda, et tuleviku nimel tuleb pingutada. Meil on küll olemas
eestikeelne tarkvara, kuid tavaliste koolinoorte hulgas on selle
kasutajaid vaid 10­15%. Eesti koolides ja ülikoolides on
tarkvara valdavalt ingliskeelne.
Hoiakute muutmine:
Väidetakse, et arvuti kasutamine eeldabki inglise keele
oskust. Ajaloolistel põhjustel on eestlasele omane, et ta
omandab nurisemata vallutaja keele. Anglo ­
Ameerika kultuuri invasioon on toimunud varjatult ja seda
kogu maailmas. Ka meie tahame olla eurooplased ja
maailmakodanikud, ehkki meil on oma rahvusriik.
Tarbijakaitseametist öeldakse, et neile pole eestikeelse
tarkvara puudumise kohta kaebusi laekunud.
Pildid:
Õiguslik alus:
Otseseks mõjutusvahendiks on seadusandlus.
Praegu ei sätesta arvutiprogrammide keelekasutust ükski Eesti seadus.
Keeleseadus annab kaupadele ja teenustele kogu keelenõudeid korraldava funktsiooni
tarbijakaitseseadusele.
Programmidel peab olema eesti keele tugi, st et iga laiatarbeprogrammi peab saama
vastavusse viia eesti keele ja kultuuri traditsioonidega.
Seega vastus küsimusele: ,,Kas Eesti keelel on
infoühiskonnas tulevikku?", peitub eelkõige meis
endis. Muidugi ei muutu üle öö kõik programmid
eestikeelseteks. Aga alustada võiks igaüks sellega, et
julgus kokku võtta ning tööandjalt olemasolevaid
eestikeelseid programme ja arvutikeskkonda nõuda
ning tulevikus ka eestikeelseid
kõnetuvastussüsteeme.
Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Kas eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku #1 Kas eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku #2 Kas eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku #3 Kas eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku #4 Kas eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku #5 Kas eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku #6 Kas eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku #7 Kas eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku #8 Kas eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku #9 Kas eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadi Es Õppematerjali autor
Kus piirimail on eesti keel kõnelejate arvu poolest? kas kõik on nii lihtne ja eesti keele tulevik kindlustatud? kui ei, miks?

Sarnased õppematerjalid

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS
13
doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet.

Eesti keel
Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on madal eesti keele õppimise tase, lapsed õpivad eesti keelt, et sooritada eksamit, teist perspektiivi nad ei näe, võime tuua sellise näidise, nagu koolid Ida-Virumaal, seal õpitakse eesti keelt ainult eksami sooritamiseks. Aga õpilased vajavad ka kommunikatiivset õpet, on märgatav, et enamik eesti keele õppijatest ei suuda väljendada oma mõtteid, selle põhjus on nende teadmatus ja kartus. Keelekümbluse programm see on nagu ,,Samm tulevikku", see aitab õpilastel tunda end enesekondlamat ja kindlustada nende teadmisi

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse
Keeleteadus konspekt 2018 sügis
55
docx

Keeleteadus konspekt 2018 sügis

indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pods (tärn tähistab rekonstruktsiooni) Näide soomeugri keelte rekonstruktsioonist (protouraali keel): *silmä: vasteid soomeugri keeltes: Eesti silm Soome silmä Saami calbmi · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Proto uurali päriolu sõnu eesti keeles: sugulased (emaisa), kehaosad (põlv, pea), loomad, loodus, töö (need sõnad on olemas kõigis Uurali keeltes) Laenamine Mitteleksikaalne laenamine (näiteks grammatilise elemendi laenamine) on võimalik, kui samast keelest on saadud ka sõnu

Keeleteadus
Onomastika-nimekorraldus
58
rtf

Onomastika, nimekorraldus

Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine .....................................................

Onomastika
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

Siin raamatus tuleb juttu eriarvamusi võimaldavatest juhtudest keelega seotud aladel, täpsemini tõlkimisel, sõnastikukoostamisel, keelekorralduses ja keelealastes vaid- lustes. Mõned näited küsimustest, kus selge vahetegemine objektiivse teadmise ja subjektiivse arvamise vahel kipub mõnikord meelest minema: • Mida see sõna tähendab? • Mis on selle sõna vaste teises keeles? • Kuidas seda defineerida? • Kuidas seda tõlkida? • Kas eesti keeles saab nii öelda? • Kas seda sõna tohib eesti keeles kasutada? • Milline on selle eriala mõistesüsteem? • Kumb pakutud terminivariantidest on parem? • Kas see on usaldusväärne sõnastik? • Kas tõlkija käitus selles olukorras õigesti? 10 Sissejuhatus • Milline on tööjaotus kirjutaja ja toimetaja vahel? • Kes on selle teksti autor? 1.1 Raamatu struktuur

Inimeseõpetus
Nüüdiskirjandus
42
doc

Nüüdiskirjandus

Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima

Kirjandus
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest,

Kategoriseerimata
Õiguse üldteooria
190
pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun