Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lääne-Euroopa (0)

1 Hindamata
Punktid
Lääne-Euroopa
* toimus üleminek feodaalkorrale. Suur võim kuulus kirikutele. Levitati ristiusku ning kirjutati ja esitati stseene.
*arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga. Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel -akendel. Gooti -teravkaared, peaukse kohal roosaken , klaasidel vitraazid, kirikud õhulised.
*maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse.
*püharaamat Piibel . Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale.
*Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku.
Kirikumuusika edendajad:
Ambrosius - Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku.
Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku
Munk Arezzo – neli noodijoont; hakkas märkima noote .
Mitmehäälne koorilaul :
*sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid
*9-12.saj oli orkanum 2-häälne laul, kus ülemiseks hääleks oli Gregor . Koraal ja alumiseks pillid või omakeelne laul.
*12-13.saj oli ülemine hääl omakeelne, alumine Gregor. Koraal ja need ei liikunud paralleelselt.
*orkanumist arenes motett *vaimulik muusika *varjati tundeid, isikupära *polüfooniline muusika *teosed lühikesed *saateta koorilaulud
Renessanss - keskaja ilmaliklaul
*tähendab „ taassündi“
*sai 14.saj alguse Itaaliast , võttis eeskuju Antiik-Kreekakunstist.
*muusika käsitleb keskaja ilmalikku laulu, kes väljendub rõõm, naer, armastus, ülistati naise keha ja ilu, sisu oli Jumala vallatu.
*Arhitektuuris kuppeltornid, arenes kaubandus, tekkisid vabrikud, kodakondus , side loodusega.
*12-13.saj sai alguserüütliordud. Rüütliteks said aristokraadid , alguse sai Prntsusmaalt.Lauldi sõja-, joogi-, nalja ja armastuslaule.
*tekkis madrigal , 13.saj ühehäälne, 16.saj 4-5häälne. Laul kajastas õrnu tundeid, loodust. Tekkisid vamulikud hümnid ja 16.saj protsestantlik koraal.
*uus helikeel , homofoon, kus 1 hääl oli tähtis- tekkis mažoori ja minoori tekkega ning pingelises juhttooni 7.astmega.
Uued vormid muusikas:
1. missa (vokaalinstrumentaalne suurvorm , jumalateenistustel kanti ette)
2. reekviem (vok. inst . suurteos, mille kaudu mälestati surnuid)
3. passion (vok.inst. suurteos, Kristuse kannatused)
4. ooper (muusikaline lavateos , kus ainult lauldakse)
5. ballett (muusikaline lavateos, kus ainult tantsitakse)
Tähtsmad heliloojad:
ORALDUS LASSUS ~2000 teost, rõõmsameelne muusika, julged kõlavärvid.
GIOVANNI PIERLUIGI DA PALESTRINA 100madrigali, 200motetti, ülevus, sügavus
Barokk ebakorrapärane pärl
*kohtusid vana ja uus ühiskond, väimulik ja ilmalik koorilaul, vokaal ja instrum.muusika, polüfoonilise muusika kõrgpunkt.
*ülistati kangelaslikkust, liikumishoogu ja esinduslikkust.
* arhitektuur : kuplid ornamentidega, reljeefide ja väänlevate sammastega, uhkeldav toredus ja rahutu voogamine .
Inimene: maine, lopsakad kehavormid, mehed näitasid pingul muskleid, väljendati tegutsemis iha, kangelastegusid. Ülistati kõrgkihti.
Muusika: viisirikas, tähtis oli üemine hääl, dramaatilised ja pingelised tunded. Muusikazanrite erakordne rikkus, küpsuse saavutas koorimuusika , viiuli võidukäik.
BAROKK- OOPER : õukondlik laateos, eriline tähelepanu on dekoratsioonidel, häälel, lavakujundus pidi tõeline olema(aiad, lossid jne). Muusika oli esmatähtis.
Juhtivad muusikamaad:
1.Itaalia- ooper; laul; viiulikunst D. SCARLETTI
2.Prantsusmaa- ooper, ballett, rokokoo - kunst , muusikas valitses mänglevus, graatsilisus, kergus J.P. RAMEAU
3. Saksmaa - orelimuusika, koorimuusika H. SCHÜTZ, J.S. BACH , G.F. HÄNDEL
4.Inglismaa- klavessiiinimuusika ja ansamblimuusika H.PURCELL
BACHI TEOSED – Matteuse passion, Johannese passion, Luuka passion, missa h-moll, Brandenburgi kontsertid(6), klaverikontsertid, fuugad, oreliteosed
HÄNDEL-I TEOSED - Saul, Simson , Juudas Maccabäus, Messias, Renaldo, Julius Caesar
Lääne-Euroopa #1 Lääne-Euroopa #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor valgeneeger Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Muusikaajalugu
2
doc

Muusikaajalugu

Muusika keskajal Esitati stseene piiblilugudest. Suurvõim oli kirikulaulu. Laulis munkade koor. 13.sajand kui tekkis gooti stiil tekkisid piibliteemalised vitraazid. Muusika oli ühehäälne ja ilma saateta.Ühehäälseid vaimulikke koorilaule nimetati gregdibaanideks. Puudus dünaamika. 3 kirikumuusika edendajat: 1) Gregorius 1. Koostas goraali viiside kogumiku asutas esimese laulukoori. 2)Ambrosius- mõtles välja 4 helistikku . DEFG 3) Munk Arezzo-võttis kasutusele 4 noodijoont- Hakkas märkima noote noodijoontele ja nende vahele. Mitmehäälne muusika Pärit on mitmehäälne muusika 17nendast sajandist. Hakati kasutama orelit. Oli 2 häälne. Alguses lauldi nii et ülemiseks hääleks oli gregoriuse koraal ja alumiseks koraaliga samas rütmis liikuv viis. Hiljem oli ülemiseks hääleks oma maa keeles olev koor ja alumiseks gregoriuse koraal. Tekkis uus laul motett- See oli polüfoonia aluseks. Polüfoonia lihtsaim l

Muusika
Keskaeg ja renesanss
1
rtf

Keskaeg ja renesanss

Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo > - muusika muutub valjemaks, vuscendo barokk tähendab ebakorrapärast pärli fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lassus- 1532-1594,

Muusikaajalugu
Muusika mõisted
3
doc

Muusika mõisted

MUUSIKA Ballett ­ muusikaline lavateos, kus teose sisu antakse edasi tantsuga. Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria ­ Blues ­ jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso ­ mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo ­ helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism ­ suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga ­ polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus ­ kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal ­ vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. Homofoonia ­

Muusika
10 klass
2
doc

10 klass

Muusika ajalugu 10. klass Muusikastiilid: Gooti 13-16 saj. Renessanss 14-17 saj. Barrokk 17-18 saj. Klassitsism 18 saj. II pool - 19 saj. Romantism 19 saj. Modernism praegune aeg Vanaaja muusika: Väga kõrge arengutaseme saavutas muusikakultuur juba muistsetes orjanduslikes riikides nagu Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Süüria ja Palestiina. Vanaajal oli muusikal väga suur tähtsus, seda võrreldi jumalate keelega. Ka jumalaid peeti muusikuiks. Antiikaja rahvaste muusika kultur oli erinev. Egiptuses armastati suursugusust ja väärikust, Idamaades aga eelistati eeskätt lärmakat muusikat.Vaatamata kõigele on antiikaja rahvaste muusikal ka palju ühiseid jooni. Muusika kuulus tavaliselt tantsu ja luule juurde. Selline luule ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5-4 saj. e.Kr Kreekas, kus omistati muusikale ka väga olulist ühiskondlik

Muusikaajalugu
Ajastud-Hilisromantism-Postmodernism
9
doc

Ajastud-Hilisromantism-Po stmodernism

Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp ­ 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustamine.

Muusikaajalugu
Keskaja muusika - Muusikaajalugu
11
docx

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. ­ 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside i

Muusika
Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt
11
docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. ­ 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. ­ 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. ­ 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. ­ 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5. ­ 4. saj enne kri

Ballett
Muusika keskaeg
4
doc

Muusika keskaeg

1. J. Desprez'i elulugu. Desprez sündis 1440.a. Põhja-Prantsusmaal. Ta oli laulupoisiks Picardie's ja õppis Johannes Ockeghemi juures. Alates 1459.a. tegutsesta Itaalias ­ Milaanos katedralilauljana, hertsog Sforza kapellis ja Rooma paavsti kapellis. 16. Saj. algul viibis ta Prantsusmaal ilmselt Louis XII teenistuses, ja aastatel 1503-1505 töötas ta Ferrara hertsogi juures, juhtides seal Itaalia parimat õukonnakapelli. Oma vanaduspäevi veetis ta vaimulikuna Conde katedraali juures Prantsusmaal, kus ta ka suri. Desprez'I muusikale on omane reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm. Tema muusika on väga isikupärase väljenduslaadiga, sageli jõuliselt emotsionaalne. Desprezi'lt on säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. 2. Nooditrüki leiutamine / esimene töö. 15. ja 16. Saj. vahetusel leiutati nooditrüki tehnika. Esimene ja kuulsaim Veneetsia trükkal Petrucci a

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun