Ärkamisaeg Eestis (0)

1. Ärkamisaja valmistasid ette:
Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) – Esimene kes hakkas kirjutama eesti keeles ning teadvustas selle tähtsust. Ta kirjutas luuletusi mis olid omased Eestile mite Saksamaale. Mingihetk ta kõndis jalgsi Tartust Riiga. Kirjaniku sünnipäeva (14.Märts) peetakse Emakeelepäevana. Ta inspireeris paljusi ärkamiosaja luuletajaid ja kirjanike seega võib õelda, et ta valmistas ette ärkamisaja
2. Mis Periood on ärkamisaeg (Eestis):
Ärkamisaeg on rahvusliku eneseteadvuse kujunemise aeg. Ärkamiajaks Eesti ajaloos loetakse perioodi 19. saj II poolel
3. Kes pani aluse ärkamisajale (millega) (millal):
(1840-1880)Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel , asutati laulu -ja mänguseltse, pandi alus rahvuslikkule teatrile ja ajakirjandusele. Üks tähtsamaid asju mis pani aluse oli eesti keelsete ajalehtede ilmumine ( Perno Postimees , Sakala). Perno Postimeest andis välja Johann Voldemar Jannsen kes oma ajalehes esimest korda pöördus eesti maal elava rahva poole lausega. "Tere, armas Eesti rahvas"
4. Ärkamisaega iseloomustavad jooned:
Sõnastati ärkamisaja põhimõtted ja rahvuse tähendus.Hakati säilitama rahva ajalugu: luule, kirjandus, laulud. Korrastatud majandus ning inimeste võrdsus seaduse ees. Hariduse edendamine. Ilmus aina rohkem nii tõlke kui ka rahvusromantilisi kirjandusteoseid.
5. I laulupidu :
Johan Voldemar Janseni ja Vanemuise seltsi eestvõttel toimus Tartus (1869a) I üldlaulupidu. See kujunes ärkamisaja kõrgpunktiks. I Laulupeol lauldi Eesti hümni:"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”
Laulu viis oli saadud soomlaste käest. Sõnad oli laulule kirjutanud J.V.Jannsen
6. Ärkamisaja liidrid :
Ärkamisaja liidrid olid Jannsen ja Jakobson, Jakob Hurt
6.1. Vastuolud nende vahel:
Jannsen oli baltisakslaste meele järgi. Jakobsoni arust pidi Eestile kasu olema Vene tsaari Aleksander II toetusest. Kuna Jakobson ei saanud selle tüli tõttu oma mõtteid Perno Postimehes enam avaldada, hakka ta välja andma oma lehte Sakala. See oli Rahvusliku liikumise kõige radikaalsem väljaanne. Jakob Hurt pidas vajalikuks rahva vaimset, kultuurilist ja eetilist arengut.
7. Hurda 3 soovi:
Kõnes toonitas Hurt seda, et eestlased peaksid end rohkem harima – enam lugema ja kõrgema kooli asutama , aga seejuures ikkagi eestlasteks jääma.
8. Jakobsoni teened eesti rahvale:
Carl Robert Jakobson ( 1841 – 1882) pidas tähtsaks talupoegade harimist. Unistuseks oli luua näidistalu kus õpetada tulevastele talunikkele tööd. Jakobson avaldas ka mitmesugust kirjavara mis sisaldas talupidamis juhiseid. Jakobsoni 1870. aastal peetud 3 isamaakõnet olid tolleaegse Eesti poliitilise iseseisvuse esimseteks ettekuulutajateks. Jakobson tegi ajalehe Sakala ja mis oli ärkamisaja üks loetumaid lehti.
9. Kalevipoeg:
Fredrich Reinhold Kreutzwald (1803 – 1882) oli mees kes tegeles paljude asjadega. Ta tegeles palju kirjandusega. Tema peateos oli eepos "Kalevipoeg" mida ta otsustas peale Faehlmanni surma jätkata. Eeskujuks selle loomisel oli talle soome rahvuseepos "Kalevala" mille oli kirjutanud Elias Lönnrot
10. Emakeelepäev:
Emakeelepäev toimub eestis 14.märtsil. Just see päev, sest see päev oli Petersoni sünnipäev. Arvatakse, et Peterson oli esimene eesti soost luuletaja ning ta kirjutas antiiksetele eeskujudele toetuvad luuletused ajal, mil keegi ei osanud aimata et kunagi kujuneb eesti kirjakeel.
11. Mõisted:
Ood - pidulik laul või luuletus , mis on pühendatud kellegile või millegile
Pastoraal – karjaseelu romantiliselt kujutav kirjandusteos
eepos – eepika suurvorm , kujutab endast müütilise sisuga värsilist lugulaulu