Saami keeled (0)

Pärnu Täiskasvanutegümnaasium
Maris Lott
10. BH klass
SAAMI KEELED
Referaat
Juhendaja :Reet Sai
eesti keele õpetaja
Pärnu 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. SAAMI RAHVUS 4
2. SAAMI KEELED 5
3. TUNTUIMAD SAAMID 8
4. GEOGRAAFILINE PILT PAIKNEMISEST 9
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

SISSEJUHATUS

Maailmas on palju erinevaid keeli, mis on huvitavad ja omanäolised. Üheks nendest on kindlasti saami keeled, mille kohta hakkan materjali koguma. Saamid on põhjapoolne põlisrahvas, kes moodustavad etnilise vähemuse neljas riigis – Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal. Nende ajaloo ja keele kohta tean väga vähe, mis tõttu pakub teema mulle erilist huvi. Töö eesmärgiks seadsin saada võimalikult põhjaliku ja täpset informatsiioni saamist saami keelterühma kohta, natuke ka saamide enda kohta ning nende kultuurist.
Materjali kogun erinevatelt interneti lehekülgedelt. Paraku on paljude lehtede peal ainestik väga sarnane, mis raskendab mitmekesise töö koostamist. Samuti kasutan Martin Ehala eesti keele õpikut „Eesti keele struktuur,“ kust saan põhjaliku ülevaate saami murrete kohta ja uurali keelkonna kohta, kuhu kuulub ka eesti keel. Töö jaotan neljaks peatükiks, kus annan ülevaate saami rahvuse, saami keelte, tuntuimatae saamide ja geograafilise paiknemise kohta kaardil.

1. SAAMI RAHVUS

1.2. Saami rahvuse tutvustus

Saamid on rahvas Euroopa Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis) nad kõnelevad saami keeli. Kokku on maailmas 80 000–100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Praeguseks on säilinud neli olulisemat asuala : Põhja-Norra, Põhja-Rootsi, Põhja-Soome ja Koola poolsaar Venemaal. Arvatavasti elab Soome Lapimaal ligikaudu 7000 saami. [1; 2010, 03,06]
Ühtse asuala puudumise tõttu on nende täpset koguarvu maailmas raske öelda. Näiteks Norras loetakse saamiks igaüht, kelle vähemalt üks vanavanematest on rääkinud koduse keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras. [1; 2010, 03,06]
Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Arvatavasti lid nad esimeste seas, kes jõudsid Fennoskandiasse pärast selle vabanemist jääaegse jääkatte alt. Sellegipoolest on nende geneetiline päritolu veel teadmata. [1; 2010, 03,06]
Arheoloogiliste tõendite alusel jõudsid inimesed, kes varem elasid Oneega lõunakaldal ja Laadoga ümbruses, Põhja-Soomes Lapimaal olevale Utsjoele enne 8100 eKr. Kuid saami keeled ei ole nii vanad. Saami algkeel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas 2000–2500 aastat tagasi. [1; 2010, 03,06]

2. SAAMI KEELED

2.1. Saami keel kui rühm soome – ugri keeli

Saami keeled on rühm soome- ugri keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Ugri algkeelt kõnelevad hõimud eraldusid umbes 5000 aastat tagasi ja siirdusid kagu suunas teisel pool Uurali mägesid asuvatele stepialadele. Ugri hõimude omavahelise hargnemise põhjustas kliima soojenemine, mis muutis stepi viljatuks. Hantide ja manside eellased rändasid nomaadidena edela suunas Donimaale ja sealt edasi oma praegusele asualale Doonau äärde, kuhu nad jõudsid 896. aastal meie aja järgi. Ungarlased on soome – ugri suurim rahvus ja on olnud ka poliitiliselt kõige edukam . [7 lk 279-280]

2.2. Algkeel

Saami kirjakeelele pani 17. sajandil aluse luterlik kirikukirjandus. Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keelel. Üksnes Kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt. [2 lk 382-383]
1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu . Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi . Kildinilapi keelt kirjutati aastatel 1933–1937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada. [4; 2010, 03,06]
Aastast 1982 kirjutatakse kildini keelt uues kirillitsapõhjalises ortograafias. On antud välja ka kildini keeles lasteraamatuid. Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lovozero (Lujavr) koolis õppeainena. Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. [4; 2010, 03,06]

2.3. Saami murded

Saami keel on keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud, sest saamide rassilised omadused erinevad tunduvalt teiste soome – ugri hõimude rassilisest omadustest. Samal ajal pole kahtlust, et keeleliselt kuuluvad saamid soome – ugri keelkonda. Rassierinevuse põhjuseid seletatakse harilikult sellega, et meile tundmatu arktiline rahvas on sulandunud saami keelte kõneleva rahva hulka. Tänapäeval on saamisid umbes 50 000 ja nad elavad Skandinaavia põhjaosas ja Koola poolsaarel, hajutatuna mitme riigi (Venemaa, Soome, Rootsi ja Norra) territooriumil. Põhjamaades on palju tehtud saami keele ja kultuuri arnedamiseks ja saamide rahvuslik eneseteadvus on nende väikse arvu kiuste kõrge. Saamidel on ka oma kirjakeel, mis põhineb norralapi murretel. [7 lk 280-281]

2.4. Kõnelejate hulk

Saami keelt kõneldakse Norras,Rootsis,Soomes ja Venemaal. See ei ole kuskil riigikeel ,vaid vähemusrahvuse keel. Saamlaste asuala paikneb Skandinaavia põhjaosas. Norras elab umbes 40 000, Rootsis umbes 10 000, Soomes umbes 5 000 ja Venemaal umbes 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks . Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kas aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. [3; 2010, 03,06]

2.5. Lääne – ja idasaami keelte jaotus

• Läänesaami keeled:
  
  • Lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded ; umbes 500 kõnelejat)
    
  • Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat)
    
  • Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat)
    
  • Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat)
    
  • Põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 000–30 000 kõnelejat)
    

[5; 2010, 03,06]

• Idasaami keeled
  
  • Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat)
    
  • Kemi saami keel (väljasurnud)
    
  • Koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat)
    
  • Akkala saami keel (väljasurnud)
    
  • Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat)
    
  • Turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat)
    

[5; 2010, 03,06]

2.6. Saami keel tänapäeval

Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. Varem Põhjamaade saamlasi, aastast 1993 kõiki saame ühendav Saami Nõukogu on osalenud Põlisrahvaste Maailmanõukogu (World Council of Indigenous Peoples) loomises ning tegutseb rahvusvahelistes organisatsioonides aktiivselt siiani. [4; 2010, 03,06]
Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni töötav saamiraadio (põhjasaami keeles), igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on neil mitusada.Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis, 1999. aastal kaitses Vuokko Hirvonen esmakordselt saami keeles doktoriväitekirja. [4; 2010, 03,06]

3. TUNTUIMAD SAAMID

3.1. Kunstnikud

Tuntuimad kunstnikud on naivist Andreas Alariesto, mitmekülgne Ingunn Utsi (klaas, maal, graafika ) ja graafik Merja Ranttila, ent ka Iver Jåks, Hans Ragnar Mathiesen ja Nils -Aslak Valkeapää. [3; 2010, 03,06]

3.2. Kirjanikud

Johan Turi “Muittalus sa'mid birra” (Jutustus saamidest) – etnograafilis-esseistlik kirjeldus saamidest, nende ajaloost ja kaasajast. Nils-Aslak Valkeapää - “Beaivi, a'hča'žan” (Päevlik, mu isa) ühendab eneses mineviku ja tänapäeva, dokumendi ja fiktsiooni, luues uusi vorme. Saami kultuur ühendab endas orgaaniliselt vana traditsioonilise rahvuskultuuri kõige modernsemate kunstivooludega, näiteks joiu džässiga või/ja konkreetse muusikaga, nagu auhinnatud raamatu juurde kuuluvas helikassetis on teinud Nils-Aslak Valkeapää koos Esa Kotilaisega. Kirsti Paltto, romaani kirjanik. Oktjabrina Voronova esimene saamikeelne luulekogu. Saami klassikute hulka kuulvad religioosne isamaalaulik Paulus Utsi ja impressionistlik novellist ja luuletaja Pedar Jalvi. [3; 2010, 03,06]

3.3. Muusikud

Improviseeriv joig , on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika – rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni. Edukamatest muusikutest võiks nimetada juba mainitud A'illohašile (Nils-Aslak Valkeapää omakeelne nimi) folklaulust džässini arenenud Mari Boinet, Wimmet ja lõunasaami Frode Fjellheimi koos ansambliga Transjoik. Vähem tuntud on idapoolsete saamide leudd. Kui joiul ei pruugi üldse teksti olla, siis leudd on rikka poeetilise keelekasutusega lugulaul . Koltade kuulsaim laulik on Jaakko Gauriloff, kunagine Soome tangokuningas, kes on praegu tagasi pöördunud traditsioonilise leuddi juurde. [3; 2010, 03,06]

4. GEOGRAAFILINE PILT PAIKNEMISEST

[6; 2010, 03,06]
Kaardi seletused :
1. Lõunasaami
2. Umeå saami
3. Piteå saami
4. Lule saami
5. Põhjasaami
6. Koltasaami
7. Inari saami
8. Kildini saami
9. Turjasaami

KOKKUVÕTE

Töö koostamine oli väga huvitav ja hariv. Sain teada, et saami keel on üks soome – ugri keeltes. Samuti seda, et saamid on pidanud oma keele säilimise nimel palju pingutama – pidama võitlusi valitsusega ning teiste keelte sisserändamisega. Üllatav oli see, et ühte tuntud saami kirjaniku nime olen eelnevalt kuulnud .
Valitud teema on uudne, sest elades muutuvas ühiskonnas peavad inimesed arvestama sellega, et miski pole igavene ja kõik võib ükskord muutuda. Valminud töö on praktilise väärtusega kõigile, kes soovivad teada saada, kus saamid paiknevad ning millise teekonna nad on pidanud läbim, et nende keel säilisk ja seda tunnistataks kui üht keelte rühma. Kõige rohkem abi leiavad aga sellest tööst just nimelt need, kes sooviksid saamisid külastada ja õppida saami keelte nende endi käest.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Saamid / 2010, 06.03.

EEK, A. Lapi keele – ja kultuuriprobleemide arutlusel. 1984

http://www.eki.ee/suri/r/sami/index-ee.html / 2010, 06.03.

http://www.fennougria.ee/index.php?id=11843 / 2010, 06.03.

http://et.wikipedia.org/wiki/Saami_keeled / 2010, 06.03.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e9/Sami_languages_large_2.png/300px-Sami_languages_large_2.png / 2010, 06.03.

EHALA, M. Eesti keele struktuur. Künnimees, 1997
11