Moesõnade liig- ja väärkasutamine (0)

Moesõnade liig- ja väärkasutamine
Referaat
Tartu 2015
Sisukord
Sissejuhatus.........................................................................................................................................3
1. Väärate väljendite keelde kinnistumine liigtarvitamisel............................................................4
1.1. Tõlgitud moesõnad............................................................................................................4
1.2. Sõnade liigkasutus.............................................................................................................5
1.3. Ühiskonnaseisust tulenevad sõnad....................................................................................6
2. Konteksti vastu eksimine...............................................................................................................7
2.1. Liigselt isikupärastatud sõnakasutus.................................................................................7
2.2. Madalstiil...........................................................................................................................8
Kokkuvõte...........................................................................................................................................9
Kirjandus...........................................................................................................................................10
Sissejuhatus
Referaadi eesmärk on uurida moesõnade tekkimise ja jätkuva kasutuse tagamaid, tuvastada mõesõnade alaliike ja tuua näiteid kasutatud kirjandusest.
Teemad on jaotatud kaheks vastavalt moesõnade väärkasutuse erinevatele põhjustajatele.
Kastatud allikaid on kolm: Helika Mäekivi 2004. aastal ilmunud artikkel "Moesõnad" ajakirjast Oma Keel, Reet Kasiku artikkel 2005. aasta Õpetajate Lehes "Tekstiuurija märkmikust", samuti Kasiku " Puudest ja inimestest", ilmunud 2001. aasta Oma Keeles.
4
1. Väärate väljendite keelde kinnistumine liigtarvitamisel

Väljendite liigkasutamisega kaasneb nende metafooriks muutumine, mis muudab need tarbetuks ja väsitab kuulatajat või lugejat . Samuti kaob sõnade laialdasel väärkasutamisel vahel nende algne tähendus.
1.1. Tõlgitud moesõnad
Tõlgete kohandamine eesti keelde on paramatu. Pahatihti on tõlkija aga kogenematu ja tõlge kiirustatud. Helika Mäekivi (2004: 63) sõnul on väär arusaam, et üldkasutatav sõna on võõrapärasest väljendist parem. Toortõlge presenteerima on üks liigkastutatud verbidest, mille hääbumist on aga aeg soodustanud ja kasutusele on võetud õige esitlema .
5
1.2. Sõnade liigkasutus
Liigkasutus on tihti ajendatud soovist uudse väljendiga tähelepanu tõmmata. Ekslikult arvatakse, et võõrsõna kasutamine teeb teksti asjalikumaks ja omakeelne vaste on labane .
Eesti keeles on palju väljendeid, mis on laenatud naaberrahvastelt või kohandatud saksa jai inglise keelest. Mõesõnade tekke ohuteguriks on esiäranis väljendid , mis on samakõlalised aga keeleti tähenduselt erinevad. Liigkasutusel ununeb selliste sõnade algne tähendus. Järgmised näited on pärit Helika Mäekivi artiklist (2004: 63-67).
Sõna praktiliselt - inglise keeles practically, saksa keeles praktisch. Eesti keeles tähendab see otstarbekalt, vastandiks teoreetiliselt. Parem on kasutada sõnu tegelikult, peaagu. Lauset Mais on hinnatõus praktiliselt muutumatu saab paremini öelda - Mais jäi hinnatõus enam-vähem samaks.
Nägemus märgib eesti keeles hallusinatsiooni või viirastust, seda ei saa kasutada tähenduses kava või arusaamine.
Reeglina, inglise keeles as a rule , saksa keeles in der Regel on sõna, mille kasutamine on taunitav . Olenevalt kontekstist on parem kasutada vasteid tavaliselt, üldjuhul või enamasti. Lauses Reeglina tõusen pool seitse pühapäeva hommikuti oleks hea asendada reeglina, näiteks Pühapäeva hommikuti tõusen harilikult kell pool seitse.
Ebavajalik on ka sõnade osiste liigtarvitamine. Liitsõna osis piloot - tähendab eesti keeles lennuki- või helikopterijuhti. Pilootprojekt mõistes esimese korra katsetus on seega väär termin. Selle asemel tuleks kasutada sõnu nagu katseprojekt. Uuemas ÕSis on pakutud ka sõna juhtprojekt. Lause Näidisetevõtte valikutingimused on karmid on parem kui Pilootettevõtte tingimused on karmid.
Ülaltoodud näidetes on tegemist väljendite liig- või väärkasutamisega, mis ei tähenda, et neil sõnadel muudes tähendustes või kontekstides kunagi kohta ei ole.

6
1.3. Ühiskonnaseisust tulenevad sõnad
Reet Kasik (2001: 48) kõneleb oma artiklis sellest, kuidas kultuurid ja ühiskonnarežiimid mõjutavad keelt. Kultuuride kokkupuutepiiridel tekivad tema sõnul üleminukunähtus- ja inimene: kadakasakslus ja kadasakslane. Ka siin on toortõlke ja liigkasutusest unumise tundemärke, nimelt on nende väljendite kasutuselevõttu põhjendatud seosega kadakapõõsaga, mis sümboliseerib midagi vohavalt kasvavat ja raskesti väljajuuritavat. Tegelikult on sõna algkuju aga kate-saks, mis tähendab alamsaksa keeles hurtsikusakslast. Ka on väljendi tähendus rahvasuus algsele vastupidiseks muutunud - väljendi võtsid kasutusele balti- sakslased , kes nii põlglikult nimetasid eestlasi, kes püüdsid saksa moodi olla.
Kasutust leiavad humoorika ja taba väljendi eeskujul ka pajuvenelane ja võsajänki/ võsainglane (Ibid., 2001: 49).
7
2. Konteksti vastu eksimine
Teksti luues on oluline silmas pidada kõnetatavat lugejaskonda ja kasutada kohast sõnavara ja stiili. Kõrvalekalded viivad väärarusaamiseni ja teksti sõnum võib nii kaduma minna.
2.1. Liigselt isikupärastatud sõnakasutus
Kasik (2005: 11) vaatleb kõnekeelsete väljendite kasutamist ajakirjanduses, nimetades seda reklaamivõtteks, mis meelelahutustab infot. Välja toodud on mitteneutraalse sõnavara kasutus ühe päevalehe veergudel - Reisijate ükskõiksus morjendab bussifirmasid. Kasutatud on eituslembest sõna, s.t. loomulikum oleks see tähenduses ei morjenda. Taoline stilistika on halvakõlaline.
Samal põhjusel ei ole hea kasutada erialast sõnavara ega liigselt võõrkeelt. Näide ühelt kultuuriküljelt - "Mina olin siin" on triloogia esimene osa. On lubadus . On to be continued. Taas kord - see raamat on väga hea copy writing. Sihtgrupi selline ignoreerimine ei ole isegi hea reklaamivõte, sest on arusaamatu ja võõras.
8
2.2. Madalstiil
Keele normipiiride avardudes toimub stiilide ja registrite segunemine . Tuleb aga meeles pidada, et trükiväljaannet hinnatakse stiili järgi samamoodi kui inimest (Kasik 2005: 11). Kasik toob näite Postimehe otsingumootori päringu vastetest, kus kohtab vulgarisme ja vandesõnu nagu kuradi ning pohhui. Kasik nendib, et meelelahutusajakirjandusele on küll omane kergem aines ja vabam stiil, kuid meelelahutuse müümisele vaatamata tuleks siiski kinni pidada headest tavadest ja standarditest.
9
Kokkuvõte
Moesõnad tekivad vigasel tõlkel, sõnade liig-ja väärkasutusel, võõrkeelsetest laenudest kui ka teksti ülearusel isikupärastamisel. Oluline on mõista, et üldkasutatav sõna ei ole keerulisest väljendist labasem, vaid tihti hoopis parem. Enne võõra sõna kasutuselevõttu tuleks kaaluda, kas on olemas eesti keelne vaste. Siiski on kontekste, kus moesõnad on kohased.
10
Kirjandus
Mäekivi, Helika 2004. Moesõnad. - Oma Keel nr 2, lk 63-67.
Kasik, Reet 2005. Tekstiuurija märkmikust. - Õpetajate Leht nr 32, 16. september 2007, lk 10-11.
Kasik, Reet 2001. Puudest ja inimestest. - Oma Keel nr 1, lk 48-49.
10