Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mari keelest ja selle olukorrast (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida saame eestlastena või väikerahvana õppida mari keele loost?

Mari keelest ja selle olukorrast
Neit-Eerik Nestor
23.05. 2017
Teemad
• Mari keelest
• Mari keele olukord täna
• Sarnasus eesti keelega
• Mida saame eestlastena (või väikerahvana) õppida mari keele  loost ?
Mari keel
• Kõnelejaid umbes 300 000 (aastal 2002 umbes 500 000)
• Mari Eli vabariigi riigikeel aga  ametliku  asjaajamise  keeleks  vene keel
• Mäemari, niidumari ja palju murrakuid
• Marikeelne teater, koolid. ajalehed, raadiosaated
• Sõna ,,mari” tähendab ,,meest” või ,,inimest”
Mari keele seisund
• Kakskeelsuse tasakaalutus
• Linnastumine >  venestumine  
• Toorlaenud vene keelest
• Riikliku tähelepanu ja hooleta; kõnelejate passiivsus
• Stalini- aegsed repressioonid jätsid lünga kultuuri arengusse
• Marikeelne kõrgharidus peaaegu olematu
• Probleeme marikeelsete teoste avaldamisega (1990 - 72 teost, 1999 - 8 teost, 2014 
- 49 teost)
Sarnasused eesti keelega
• Umbes 200 ühise päritoluga sõna
•  luu - lu 
•  lumi - lum   
•  neelama - neelaš
•   tulema  - tolaš
•  Soome keelega rohkem sarnasusi
Mida väikerahvana maridelt õppida?
• Omariikluse tähtsus
• Omakeelne (kõrg) haridus
• Riikliku keelehoolde tähtsus
• Omakeelsete vastete loomine jäägu mõistuspäraseks
Kokkuvõte
• Keskkond mõjutab inimese tervist tema teadmata
• Inimene saab parandada enda  enesetunnet !
Kasutatud allikad
• Keelesaade ,,Mari keel ja mari meel”.  Vikerraadio , 07.05. 2017  
http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/db504cc3-180c-4e35-aa03-ec661d20
e7fb/keelesaade-mari-keel-ja-meel
• ,,Mari keel teel trepist alla - kas eestlastel on sellest midagi õppida?” Sven-Erik 
SoosaarSirp . 28.04.2017 
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/mari-keel-teel-trepist-alla-kas-eestlastel-on -
sellest-midagi-oppida/
• ,,Mari keel ja teised soome- ugri  keeled” Jaak Prozes, Sirp . 11.12.2015 
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/mari-keel-ja-teised-soome-ugri-keeled/
Aitäh kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
Vasakule Paremale
Mari keelest ja selle olukorrast #1 Mari keelest ja selle olukorrast #2 Mari keelest ja selle olukorrast #3 Mari keelest ja selle olukorrast #4 Mari keelest ja selle olukorrast #5 Mari keelest ja selle olukorrast #6 Mari keelest ja selle olukorrast #7 Mari keelest ja selle olukorrast #8 Mari keelest ja selle olukorrast #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-06-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Neit-Eerik Nestor Õppematerjali autor
Ettekanne mari keelest

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest.

Kultuurid ja tavad
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

aastatelgi. Teadusringkondades on biograafilist lähenemist hakatud laialdaselt tunnustama 1990. aastate lõpul. Et mõista ennast ja teisi, peame mõistma omaenese ajalugu ja kuidas me saime selleks, kes praegu oleme. Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda valikutega ­ me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime. Teaduslik mõtlemine on olnud üpris erinev, selle tõepärasus on alati olenenud üksikute teadusharude omavahelisest kokkuleppest. St igasugused väited on suhtelised, olenevalt nende huvidest ja standarditest, kes neid väiteid on kinnitanud. Paljude sotsiaalsete nähtuste kohta on leitud üksikute juhtumite abil seletusi, niisamuti on tehtud nende abiga teoreetilisi üldistusi. Teaduslikust vaatevinklist võib paista, et sotsiaalne õiglus on kehtestatud üldiste

Sotsiaalteadused



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun