Ohustatud keeled

Mängli, Ulla

Ohustatud keeled (0)

Põhikool - Eesti keel - Eesti keel

1 Hindamata

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Lõik failist

Ohustatud keeled
Referaat
Koostaja: Ulla Lotta Mängli
8. klass
Tallinna Nõmme Gümnaasium
Ohustatud keeled
Viimase kahekümne aasta jooksul on ilmunud palju kirjutusi sellest, kuidas ohustatud keelte hulk on järjest suurenenud. UNESCO maailma keelte atlase andmeil kõneldakse maailmas ligi 6900 keelt, millest 2500 on ohustatud. Keelt nimetatakse ohustatuks, kui seda ähvardab väljasuremine. Enamasti toimub see siis kui ühele maale tuleb palju teise keele rääkijaid ning seejärel loobuvad noored oma vanemate keelest sisserännanute keele kasuks. Muidugi on ka teisi põhjuseid, nagu kodumaalt lahkumine ja rahva suurus, sest kui rahvas on väike on ka vähe selle keele rääkijaid. Arvatakse, et keele kestvuse või surma üle saavad otsutavaks järgmised faktorid:

keele kõnelejate arv,
keele kõnelejate vanus,
omakeelne haridus .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ulla Mängli Õppematerjali autor

Siin saab näha ja lugeda maailmas pessitsevatest ohustatutest keeltest. Saab teada mis on väljasurevate keelte põhjused ja mis seda soodustab? ning miks on keeleteadlastele keelte väljasuremine ebameeldiv?

Keelte surm keelte püsivus põhjused Ohustatud keeled

Kasutatud allikad

https://www.lakhota.org/understanding-the-issue/what-is-language-loss/

Sarnased õppematerjalid

doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

Bopp - võrdleva-ajaloolise keeleteaduse üks rajajatest vennad Grimmid häälikumuutustest - Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ta siiski ise, et häälikumuutust ei järgita alati. • Tavaliselt öeldakse, et 19. saj on ajaloolise keeleteaduse sajand. Tegelikult oli ajaloolist keeleteadust enne ja 19. saj tehti muudki. • Varem: Dante jagas keeled: germaani, ladina ja kreeka; The first grammarian (vt eespool) väitis, et inglise ja islandi keel on suguluses. • Pooldati monogeneesi teooriat (alguses oli heebrea keel). • Scaliger (1540-1609): – ladina keel pärineb kreeka keelest – kõik keeled pärinevad heebrea keelest – nimetas 4 gruppi keeli, kuid ei märganud nende sugulust • deus-keeled (romaani) • theos-keeled (kreeka) • godt-keeled (germaani) • boge-keeled

Modernism. Postmodernism

docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu

Kultuurid ja tavad

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid