Ohustatud keeled (0)

Ohustatud keeled
Referaat
Koostaja: Ulla Lotta Mängli
8. klass
Tallinna Nõmme Gümnaasium
Ohustatud keeled
Viimase kahekümne aasta jooksul on ilmunud palju kirjutusi sellest, kuidas ohustatud keelte hulk on järjest suurenenud. UNESCO maailma keelte atlase andmeil kõneldakse maailmas ligi 6900 keelt, millest 2500 on ohustatud. Keelt nimetatakse ohustatuks, kui seda ähvardab väljasuremine. Enamasti toimub see siis kui ühele maale tuleb palju teise keele rääkijaid ning seejärel loobuvad noored oma vanemate keelest sisserännanute keele kasuks. Muidugi on ka teisi põhjuseid, nagu kodumaalt lahkumine ja rahva suurus, sest kui rahvas on väike on ka vähe selle keele rääkijaid. Arvatakse, et keele kestvuse või surma üle saavad otsutavaks järgmised faktorid:

• keele kõnelejate arv,
  
• keele kõnelejate vanus,
  
• omakeelne haridus .
  

Kõiki faktoreid arvesse võttes näeme, et surma äärel on suurima tõenäosusega sellised keeled, mida lapsed enam emakeelena ei õpi ja mille ainsad kõnelejad on vanurid. Sel viisil väheneb igapäevaselt võimalus oma keelt kasutada. Keele olukorra hindamisel kasutatakse järgmist klassifikatsiooni:
1) ohustatud keeled - lapsed seda keelt enam ei kasuta.
2) väljasurevad keeled - antud keelt räägib ainult väike hulk eakaid inimesi.
3) väljasurnud keeled - seda keelt ei kõnele enam keegi.
Põhja-Ameerika arktilises religioonis on ohus paljud eskimo ja indiaani keeled Ameerika põlisrahvaste keelte olukord USA-s ja Kanadas on väga halb Kesk- ja Lõuna Ameerikas on suur hulk indiaani keeli välja surnud või siis on nende kõnelejate arv kahanenud. Euroopa kadumisohus on keldi keeled Inglismaal, Iirimaal ja Prantsusmaal. Ohustatud on ka lapi keel Skandinaavias, sama võib öelda ka mustlas keele kohta (näiteks vlakhi keel) kes on ohustatud Euroopa valitsuste vaenulike suhtumise tõttu. Kagu-Aasias, Hiinas, Taiwanis ja Jaapanis kõneldakse umbes 145 keelt, mida peetakse ohustatuks. Aafrikas on mitmekeelsus kujunenud normiks. Palju põlisaafriklased kõnelevad viit-kuut keelt lisaks oma hõimu keelele. Siiski on väiksemad keeled ohustatud nende võimsamate naabrite poolt. Khoisani keelkond, kuhu kuuluvad hotentoti ja busmani keeled, on peaaegu täielikult hävinud kõnelejate vähesuse tõttu. Okeaanias on paljud keeled Paapua Uus-Guineas ohus seal populaarsust võitva kahe pidzini keele tõttu. Kõige rohkem on keeli hävinud ilmselt Austraalias, kus kunagi kõneldud 250 aborigeenide keelest on säilinud ainult vähesed (näiteks tabukeeled). Umbes seitsmekümne viiest kaugel põhjas kõneldavst keelest on peaaegu kõik mingil määral ohustatud. Märkimisväärne erand on Gröönimaal inuti keel ja võibolla ka mõned saami keele variandid Skandinaavias. Kokku elab kaugel põhjas veidi vähem kui 400 000 inimest. Nendest umbes 52% kõneleb mõnd põliskeelt. Meie lähedal olevas Lätis on, aga liivi keel praktiliselt väljasurnud seda püüavad taastada noored luule kaudu, mis on juba ka tulemusi toonud.Keelte mitmekesisus on maailmas väga heal arvamusel arvatakse, et igal keelel on ainulaadseid omadusi ja keele kadumine on seetõttu samm kaugemale tõdedest keelte kohta. Ehk kui keel läheb kaduma ei saa inimesed osa nende teadmistest, mis omakorda soodustab maailmamõistmise kadumisele.
Surma serval oleva keele kõneleja jaoks ei pruugi keelesurma tähendus muidugi korda minna. Tema jaoks on pigem küsimus selles, kas oma emakeele hülgamise hinnaga saadud majanduslik kasu, kõrgem staatus või muu eelis kaalub oma indetiteedist suure tüki äraandmise. See on väga isiklik otsus ja keeleteadlastel pole ilmselt õigust otsustada, mis ühe või teise keele kõneleja jaoks parem on. Keelte suremine on keeleteadlastele väga ebameeldiv, kuna tihtipeale lähevad kaduma just sellised keeled millel on omadusi, mida teistel keeltel seni tuvastatud pole ja mis endast huvitavaid uurimisobjekte kujutavad.
Siin on keeled üle maailma mis on ohustatud.
Kasutatud allikad
http://www.lakhota.org/understanding-the-issue/what-is-language-loss/
http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/2emakeel/9-2-4-3e.ht m
http://www.horisont.ee/node/1856
http://forte.delfi.ee/news/teadus/unesco-maailmas-on-2500-ohustatud-keelt.d?id=21373741
Kasutasin ka Ivy Press raamatu “Tuhat keelt“ abi.