Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KÖÖGIVILJATOIDUD (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
KÖÖGIVILJATOIDUD
Köögiviljade eeltöötlusvõtted on: sorteerimine, pesemine, puhastamine, pesemine, tükeldamine, säilitamine enne kuumtöötlemist.Eeltöötluseks kasutatakse roostevabast materjalist töövahendeid ja kiireid tükeldusseadmeid.Külmutatud köögiviljad asetatakse eelneva sulatamiseta soolaga maitsestatud keevasse vette.Nende keetmise aeg on lühem , sest neid on enne külmutamist blanšeeritud.Konserveeritud köögiviljad kuumutatakse keeduvedelikus , kurnatud keeduleeme kasutatakse suppide ja kastmete valmistamiseks.Köögiviljade keetmisel on eelistatud keetmine väheses vees või veeaurus.Kööggivilju võib keeta ka kombiahjus. Rohkes vedelikus keetmisel arvestatakse tavaliselt 1 kg köögivilja kohta 0,6-0,7 1 vett. Soola võetakse 10 g 1 liitri vee kohta.
Väheses vedelikus keetmiseks võetakse vedelikku nii palju, et see köögivilja vaevu kataks. Soola arvestatakse 1% vedeliku hulgast (10 g soola 1 liitri vedeliku kohta). NB:Peeti ja herneid keedetakse soolata, see takistab valmimist.
Veeauruga keedetakse aurukapis või kombiahjus, selleks mõeldud keedunõus või tavalises keedunõus restil. Köögiviljad asetatakse keema valmimise järjekorras. Köögiviljatoite serveeritakse nii iseseisva toiduna , kui ka köögiviljalisandina teiste toitude juurde.Iseseisvaks toiduks arvestatakse igale sööjale 200-300g köögivilja , selle juurde 50. 100g kastet või mõnda muud lisandit ( makaronid ,kartul, riis ,jms).Kui köögivilju kasutada lisandina , siis arvestatakse igale sööjale 50-150g köögivilja.Köögivilja toitude puhul on väga tähtsad tükelduskujud.Sobivad näiteks ribad ja mirepoix kuubikud.
Ühepajatoitudes kasutatakse koos köögiviljadega ka liha,kala,lihatooteid,seeni,tangaineid ja pastatooteid.Kõiki köögiviljatoite serveeritakse kohe peale valmimist 65 °C juures.
On ka olemas friipraadimine, mis tähendab, et friteerimiseks tuleb köögiviljad enne kas paneerida või kasta taignasse.Neid serveeritakse iseseisva roana sulavõiga,hapukoorega või hapukoorekastmega.
Köögivilju praetakse toorelt või keedetult väheses või rohkes rasvas.Praadimisel võib rasvainena kasutada ka selitatud võid või õli.Köögiviljad asetatakse ALATI kuumale pannile. Panni ei tohiks rohkem kui 2/3 ulatuses köögiviljadega katta .
Köögivilja kotlette ja –pannkooke võidakse valmistada nii toorestest, keedetud kui ka küpsetatud köögiviljadest.Saab ka valmistada riivitud köögiviljadest kui ka köögiviljapüreedest ja –putrudest.
Praetud köögiviljatoite serveeritakse eelroana,pearoa lisandina või pearoana koos sulavõi , hapukoore , piima- või hapukoorekastmega või maitserohelisega.Portsioni suuruseks arvestatakse 100-150g.
Köögivilju saab ka küpsetada.Köögivilju küpsetatakse kas koorega või puhastatult.Neid võib küpsetada kastmega ülevalatult või täidetult(näiteks täidetud paprika).Üleküpsetamiseks(gratineerimiseks) võidakse kasutada valgel põhikastmel valmistatud kastmeid, juustu, juustu-munavalge segu , riivsaia ja võid. Neist võib valmistada ka vormitoite(näiteks aedviljapitsa).Köögivilju gratineeritakse ahjus või salamandris 200-200 oC juures pruuni kooriku tekkimiseni.
Toorsalateid valmistatakse noortest värsketest aedviljadest.Ühekorraga valmistatakse täpselt nii palju salatit , kui ära süüakse, seistes väheneb salati väärtus, halveneb maitse ja värvus. Aedvilju võib peenestada mitmel viisil :
  • Lehtviljad(leht- ja peasalat ,spinat, oblikas ,kress) rebitakse või lõigatakse väiksemateks tükkideks.
  • Juurviljad ja teised kõvemad aedviljad( porgand , peet , kaalikas ,mädarõigas,seller,must ja valge rõigas,õun jms.) riivitakse mitmesuguse jämedusega riividel.
  • Viliaedviljad ja teised pehmemad aedviljad( kurk , tomat ,kõrvits, sibul , redis ,õun,kapsas,jm) lõigatakse ketasteks, kuubikuteks , sektoriteks,kangideks või ribadeks.
Kohe pärast tükeldamist segatakse aedvili maitseainete või kastmega, sest need aitavad säilitada C-vitamiini.Lisatakse suhkrut,soola,marjamahla,maitsetaimi jm.
Aedvilju keedetakse kaanega kaetud nõus tasasel tulel.Nii valmib aedvili kiiresti ning hapniku juurdepääs ja seega C-vitamiini hapendumine on väiksem kui lahtiselt keetmisel.Keetmise ajal vett ei lisata, kui see siiski vajalikuks osutub, siis valatakse juurde kuuma keedetud vett.Sool lisatakse keetmise algul.Keeduvesi tarvitatakse vahel toiduks.Aedvili kantakse kohe pärast keetmise kõpetamist lauale. Soojas hoidmine on kahjulik, sest sel juhul väheneb toiteväärtus, eriti aga C-vitamiini sisaldus.Kui aedvilja toite kohe ei sööda, siis jahutatakse see kiiresti ja antakse lauale kas külmalt või uuesti soojendatult.
Aedvilja hautamine : Aedvili lõigatakse kuubikuteks või kangideks.Rasv sulatatakse keedunõus, selles kuumutatakse aedvilju segades veidi aega, siis lisatakse vedelik ja sool ning hautatakse tasasel tulel kaanega kaetult pehmeks (15-20 min).Jahuga segatud piim lisatakse 5 minutut enne hautamise lõpetamist, hapukoor valmis toidule.Lauale andmisel lisatakse maitseroheline ja tahtmisel ka tükeldatud tomatid vms.
Köögiviljade aurutamise seade :
Staarhautis ratatouille
Seda Prantsuse klassikut on ülistatud ja kiidetud ning isegi multifilmistaariks tehtud. Vaadates ratatouille’ koostisosi, pole siin midagi erilist. Imetabaseks muudab toidu aga see, et aedvilju ei visata korraga ühte patta, vaid praetakse eelnevalt eraldi läbi ja laotakse siis kihiti potti.
Ligikaudu 8 portsjonile.
Kogus
Koostis- ja maitseained
3
 tk
Baklažaan
4
 tk
Suvikõrvits
4
 tk
Paprika (punane)
6
 tk
Sibul
8
 küünt
Küüslauk
6
 tk
Tomat
1
 dl
Oliiviõli
1
 peotäis
Basiilik (värske, hakitud )
1
 peotäis
Petersell (värkse, hakitud)
6
 - 10 oksa
Tüümian
 
 
Sool
 
 
Must pipar
Valmistusaeg 60.. minutit.
Lõika baklažaan, suvikõrvits ja paprika 3 cm tükkideks. Haki sibul ja küüslauk ning tükelda tomat veerandikeks. Puista baklažaani- ja suvikõrvitsatükid soolaga üle ning lase pool tundi seista. Kuivata eralduv mahl paberrätiga. Kuumuta 2 sl oliiviõli pannil keskmisel kuumusel, lisa sibulad ning hauta 15 minutit. Ära kõrbema lase. Tõsta kaussi. Pane samale pannile 2 sl õli ja hauta baklažaani 15–20 minutit. Eemalda pannilt ning aseta suurde haudepotti. Puista peale õhuke kiht praetud sibulaid . Kuumuta 2 sl õli ning pane suvikõrvits 10 minutiks kuumusesse mõnulema. Aseta kolmanda kihina potti. Puista peale jälle sibulaid. Järgmises 2 sl õlis kuumuta paprikat kerge pruunistumiseni ehk siis 15 minutit. Pane ülejäänud köögiviljade juurde ning krooni jälle sibulaga. Kuumuta 2 sl õli, lisa tomatid, küüslauk ja basiilik. Hauta 15 minutit ning suru kergelt tomateid, et mahl eralduks. Pane potti kõige peale, lisa ülejäänud sibul, petersell, tüümian. Maitsesta soola ja pipraga. Kata anum kaanega ning hauta 160-kraadises ahjus 1,5 tundi. Sega aeg-ajalt. Kontrolli maitset , vajadusel lisa soola ja pipart ning hauta veel 30 minutit.
Kasutatud kirjandus :

KÖÖGIVILJATOIDUD #1 KÖÖGIVILJATOIDUD #2 KÖÖGIVILJATOIDUD #3 KÖÖGIVILJATOIDUD #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaia t. Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Köögiviljalisandid
3
doc

Köögiviljalisandid

Pärnumaa Kutsehariduskeskus KÖÖGIVILJALISANDID Iseseisev töö II KARTULIKROKETID 600 g keedetud kartuleid soola 1/2 tl riivitud muskaatpähklit 50 g sulatatud võid 3-4 muna u 1/2 klaasi riivsaia õli praadimiseks paneerimiseks riivsaia 1 munavalge Kartulid peenestada riivides või läbi pressi surudes, lisada või, munad, maitseained ja umbes 1/2 klaasi riivsaia. Reguleerida tainast riivsaiaga, see peab olema pehme, kuid vormitav. Vormida pöidlapikkused silindrid, veeretada riivsaias või enne klopitud munavalges ja seejärel riivsaias. Praadida rohkes tulises õlis kuldkollaseks Sobib väga hästi praeliha kõrvale! Marleen Alle K-12A .11.2012 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tomati ­ kurgisalat Klassikaline eestipärane salat, mis sobib mitmesuguste roogade lisandiks. Hapukoorekastme kogus sõltub sellest, kui hapukoorene sa

Toiduvalmistamine
Viie päeva kohta innovaatiline suurköögimenüü
4
doc

Viie päeva kohta innovaatiline suurköögimenüü

esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Prantsuse röstsai Sinihallitusjuustu omlet Kaerajahupuder Kirsstomatid ja Clafoutis maasikaga ja beekon jahutatud marjaga mozzarella

Toitlustus
Koka kutseeksami küsimused ja vastused
33
docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine

Kokandus
Vürtsid ja ürdid
22
doc

Vürtsid ja ürdid

Rakuseinte süsivesikute muutumine Rakuseinte süsivesikutest moodustavad valdava osa tselluloos (60%), hemitselluloos (20-25%) ja protopektiin (kuni 25%). Tselluloosist ja hemitselluloosist koosnevad taimede rakukestad. Peamiselt protopektiinist koosnevad taimerakkude vahekiht, millega need on tihedalt üksteisega seotud. Kuumtöötlemisel laguneb protopektiin pektiiniks, mille tagajärjel rakkude vahekiht laguneb, seega ka rakkudevaheline side nõrgeneb ning köögivili pehmeneb. Mida kauem köögivilja keeta, seda enam protopektiini laguneb. Köögivili on pehme, kui ligikaudu 40% protopektiinist on lagunenud. Protopektiini lagunemist mõjutab kuumutamise temperatuur. Mida kõrgem see on, seda intensiivsemalt läheb protsess. Protopektiini lagunemist mõjutab ka keskkonna happesus. Happed takistavad protopektiini lagunemisprotsessi. Protopektiini lagunemist takistab ka kareda vee kasutamine köögivilja keetmisel. Rasvade muutumine toiduainete töötlemisel

Kokandus
Mehhiko köögist - powerpoint
14
ppt

Mehhiko köögist - powerpoint

Mehhiko Maria Karajeva K109 Toitude eripära Mehhiko kööki on üheselt väga raske määratleda. Toitu ja söömisesse suhtutakse Mehhikos tõsiduse ja austusega. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust. Põhitoiduaineteks on mais, avokaado, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, kakao, sokolaad, kalkun, kala ja mereannid. Legendaarseim jook on Tequila, ei jää varju ka Margarita ja Cachaca. Toitude eripära Mehhiko köögi Mehhiko üks põhikomponent on Mehhiko kuulsaim toiduaine ­ tsillipipar. Tuntumad piprasordid on jalapeno, poblano,chipotle, habanero, guajillo Põhitoiduaine on mais, millest küpsetatakse õhukese pannkoogiga sarnanevaid lameleibu ehk tortiljasid. Tortilja leiab laialdast kasutamist hautiste ja segude pakkimiseks, suupisteks, ribadeks lõigatuna suppide

Geograafia
Koka eksamiküsimused vastustega
26
docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

Pajaroog-Veiseliha, sealiha, küülikuliha, vasikaliha, portsjonitükid 160-200g Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5, lehekülg 85-87 Keetmiseks võetakse ühesuurused ja ühest sordist kartulid. Kartulite pehmenemiseks kulub umbes 20-30 minutit, sellest umbes 15 minutit keetmiseks. Kartulitelt valatakse vesi ära ja lastakse neil 5-7 minutit aurus pehmeneda. Serveeritakse peale valmimist. Kartulite hautamiseks arvestatakse 1kg köögivilja kohta 0,2.0,3 l vedelikku ja 20-30g rasvainet. Tükeldatud kartulid kuumutatakse väheses rasvaines, lisatakse maitseköögivilju, maitseaineid ja vedelik ning hautakse kaanega suletud nõus pehmeks. Hautamisel võib lisada ka kastet. Praetud kartuleid praetakse väheses rasvas. Viiludeks või kangideks tükeldatud kartulid asetatakse kummrasva sisse ja praetakse aeg- ajalt segades pruunistumiseni- Kui kartulid ei ole pehmed, asetatakse need praeahju järelvalmima. Frittimisel praetakse tooreid

Kokandus
Köögiviljatoidud
9
doc

Köögiviljatoidud

Köögiviljaroad Toitlustamises tähtis roll: · kergesti seeditav ja sisaldab vajalikke toitaineid (mineraalained ja vitamiinid). · soodustavad seedimist (kreeklased piinasid vange sellega, et ei antud köögivilja ­ tulemus ­ piinarikas surm) Suurt rõhku tuleb panna kv säilitamisele, eeltöötlemisele ja kuumtöötlemisele Kasutada kvaliteetset ja värsket kv-d (kuulsate prantsuse restoranide töö algab turul käimisega) Kv vaenlased: valgus, õhk, soojus ­ hakkab kohe toitainete kadu, aromaatsete omaduste vähenemine a. C ­ vitamiini sisalduse vähenemine (spinat, kapsa ja salat ­ 3 päevaga kadunud) b. lausa päikese käes on kadu veelgi suurem

Toitumisõpetus
Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused 2
23
doc

Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused(2)

jätta puhastatult ja tükeldatult valguse kätte. 21. Millised tegurid põhjustavad C-vitamiini lagunemise? C- vitamiin laguneb kui see panna kuuma vette, laguneb ka valguse ja õhuhapniku toimel, samuti aluste, vase ja rauaga kokku puutumisel. C-vitamiin kaob aedvilja külmtöötlemisel on suurimad selle koorimisel, tükeldatult õhuhapniku ja valguse käes hoidmisel, metallriividel riivimisel, hakkmasinast läbiajamisel. 22. Miks ei tohi köögivilja hoida puhastatult ja tükeltatult vees? 23. Miks asetatakse hea puljongi saamiseks liha keema külma veega? 24. Miks asetatakse köögivili keema soolaga maitstatud keeva vette? 25. Miks marineeritakse liha enne kuumtöötlemist? 26. Miks keetetakse liha nõrgas kuumuses. 3. MAITSEAINED JA ROOGADE MAITSESTAMINE 1. Miks toite maitsestatakse? Selleks, et neid veelgi väärtuslikumalt ja isuäratavamaks muuta. 2. Mis on maitseaine?

Kokandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun