100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 70 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Krist Tam
Õppematerjali autor
neelamismahutavus - on suurim ioonide hulk, mida mullakolloidid on võimelised kinni pidama küllastusaste - arv, mis näitab, mitu protsenti mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused puhverdusvõime - mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele hapestumine muutumine happeliseks/happelisemaks reaktsioon Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontsentratsiooni mullas. aktiivne reaktsioon potentsiaalne reaktsioon Happesus-on vesinikioonide, alumiiniumi ioonide ja dissotseerumata hapete sisaldumine mullas, mis oleneb mulla lähtekivimist ning osaliselt ka orgaanilise aine muundumisest mullas. Mullahappesust saab reguleerida väetamise, lupjamise ja viljavahetusega. Aktiivne happesus-põhjustajaks on vesinikioonid mullalahuses. Mulla aktiivset happesust väljendab mulla reaktsioon, mida kirjeldatakse logaritmilise suuruse pH kaudu. Selle järgi
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut?
ühenditest lahustumatud ühendid, nad sadenevad välja tahke faasi vahele mulla pooridesse ja ka taim ei saa neid enam kätte. Fosforväetistest on tuntuim superfosfaat, se lahustub vees väga vähe. Juureeritised on nõrgad happed ning nendes lahustub see superfosfaat. Viies väetist mulda, saavad taimed selle ikkagi kätte, kuigi koefitsient on väike. Ülejäänud superfosfaat neeldub keemiliselt, muutudes kättesaamatuks. Happelistel muldadel leiab aset reaktsioon, kus superfosfaadi kaltsium asendub alumiiniumi ja rauaga, tekib raua-alumiiniumfosfaat, mis ei lahustu ei vees ega ka juureeritistes. Happelisel mullal tuleb enne väetise lisamist likvideerida, kasutades selleks lupjamist. 4)bioloogiline neeldumine seisneb bioloogilise aineringes. Kasvuajal organismid võtavad mullast toitaineid oma kudede-rakkude ülesehitamiseks. Seega teatud kogus N, F ja K jne. on teatud ajaks seotud.
horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt- horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 3. Savistumine bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 4. Näivleetumine ehk pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset
25 2.3. Taimetoitainete jagunemine nende kättesaadavuse järgi…………………………………lk.26 2.3.1. Mullavees lahustuvad ehk liikuvad toitained ……………………………………..lk.26 2.3.2. Asenduvad toitained ja asendusneeldumine ……………………………………..lk.26 2.3.3. Raskestilahustuvad toitained ………………………………………………………lk.30 2.4. Kasvupinnaste reaktsioon ja selle mõju taimetoiteelementide omastatavusele …….…lk.30 2.4.1. Reaktsiooni mõiste ………………………………………………………………….lk.30 2.4.2. Reaktsiooni mõju taimede kasvufaktoritele ………………………………….…...lk.31 2.4.3. Kasvupinnase reaktsiooni reguleerimine …………………………………………lk.34 2.5
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid