Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mina tasandid, TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas rollid suhete erinevatel tasandilte muutuvad?
  • Kuidas rollid suhete erinevatel tasandilte muutuvad?

Lõik failist

Mina tasandid 10
MAINORI KÕRGKOOL
Rakenduspsühholoogia õppesuund
Personalijuhtimise eriala
MINA
TASANDID

TRANSAKTSIONAALNE
ANALÜÜS


Referaat
Juhendaja : Maie Oblikas
Tallinn
2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. ISIKSUSEST ÜLDISELT 4
2. MINA TASANDID 5
2.1. Lapse, Täiskasvanu ja Vanema tasand 5
Nõrk vanem, tugev laps, tugev täiskasvanu - viljakas ühendus. Laps lisab täiskasvanule soojust ja loovust . 5
2.2. Mitu rolli päevas 6
2.3. Kuidas rollid suhete erinevatel tasandilte muutuvad? 6
2.4. Iseenda jälgimine aitab suhet parandada 7
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 10


SISSEJUHATUS



Isiksuse üks suuri
võimeid on ennast ise kõrvalt jälgida ja kasvatada, millest tuleb
eluterve mina-teadvus. Referaadi teemaks on mina-tasandid, kus
Berke`i järgi on inimeses olemas kolm MINA- tasandit : Vanem,
Täiskasvanu ja Laps.
Iga inimene peaks
analüüsima enda käitumist, et teadvustada oma minasid. Selline
käitumine aitab isiksusel areneda ja parandab sotsiaalseid oskuseid .
Referaadi esimses osas
räägin isiksusest üldiselt, et mõista, millele baseeruvad
mina-tasandid. Teises osas kirjeldan pikemalt mina-tasandeid,
millised on inimesd erinevates olukordades , kuidas mina-tasandid
mõjutavad meie igapäeva suhteid ja kuidas enesejälgimine aitab
meil toime tulle erinevate mina rollidega.
  • ISIKSUSEST ÜLDISELT


    Isiksus on psühholoogiliste ja
    käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, keda saab võrrelda teiste
    inimestega, kellel on kaasasündinud eeldused ja elu kestel
  • Vasakule Paremale
    Mina tasandid-TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS #1 Mina tasandid-TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS #2 Mina tasandid-TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS #3 Mina tasandid-TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS #4 Mina tasandid-TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS #5 Mina tasandid-TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS #6 Mina tasandid-TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS #7 Mina tasandid-TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS #8 Mina tasandid-TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS #9 Mina tasandid-TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 121 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor stern Õppematerjali autor
    referaat, juhendaja Maie Oblikas

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    28
    pdf

    Eric Berne "Suhtlemismängud&quo t;

    2) Ajatäited. 3) Mängud. 4) Intiimsus. 5) Tegevused. Sotsiaalse kontakti hüved keerlevad kehalise ja vaimse tasakaalu ümber. Neid seostatakse järgnevate teguritega: 1) Primaarsed seesmised hüved - pinge langus. 2) Primaarsed väikesed hüved - hoidumine kahjulikest olukordadest. 3) Sekundaarsed hüved - paituste hankimine. 4) Eksistentsiaalsed hüved - saavutatud tasakaalu hoidmine. 2 Strukturaalne analüüs - Mina-tasand - sidune tunnete süsteem (fenomenoloogiliselt) ja sidusate käitumismustrite kogum (operatsionaalselt). Mina-tasandid: 1) Eksteropsüühiline - mis esitavad vanemlikke kujundeid - vanemad. 2) Neopsüühiline - mis autonoomselt suunatud reaalsuse objektiivsele hindamisele - täiskasvanud. 3) Arhepsüühiline - mis esitavad airhailisi jäänukeid esindavad siiani säilinud mina- tasandid, mis fikseetusid varases lapsepõlves - lapsed.

    Suhtlemispsühholoogia
    thumbnail
    5
    pdf

    Suhtlusstiilid

    ära ütlema. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. Kehtestavalt käituv inimene kasutab suhtlemisel täissõnumeid ja teisi tõhusa eneseväljenduse reegleid. Kehtestava sutlemisstiiliga inimene: · Kasutab omi õigusi, ilma teiste õigusi rikkumata. · Austab nii ennast kui ka teisi. · Väljendab oma positiivseid tundeid. · On enesekindel, kuid mitte pealetükkiv. · Kasutab mina-teateid (Nt. Mina arvan, meie tunneme) Kehtestavalt käituja on enesekindel, on hea enesetundega, rahulolev, teda austatakse, ta kontrollib olukorda. Ta ei tee kellelegi haiget, tema ja teiste õigusi austatakse, ta austab ka iseennast. Tema tervis on korras. Ta elu on huvitav ja tal on palju sõpru. Tööalane edukus sõltub oluliselt meie suhtlemisoskusest. Kui eraelus saab valida, kellega kohtume ja kuidas suhtleme, siis ametialases tegevuses esitatakse meile selleks konkreetseid nõudmisi ja reegleid

    Ühiskond
    thumbnail
    9
    doc

    Loengumaterjalid

    Inimese muudab teise poolt mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest. Sõltuvus paneb arvestama esitatud nõudmistega. Strateegiad: · ähvardamine, · alandamine, · kauplemine, · kiitmine, · meelitamine, · loomulikud tagajärjed, · veenmine, · mängud. Mõju suurendab meeldivus Mäng: suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni ja tegelikud motiivid on varjatud: · olen hea · mina olen hea (sina ei ole) · sina oled hea (mina pole) · olen abitu · olen süütu · olen tugev · olen tark Mängud, käikude ahelad, aitavad saavutada ja hoida positsiooni ning rahuldada teatud vajadusi: · Mudakook · puujalg · alkohoolik · frigiidne naine · kurnatud · kas pole õudne · jah, aga ... Transaktsionaalne mudel mõjutamise kontekstis. Autor Eric Berne (Eric Lennard Bernstein, 1910 ­ 1970). Pakkus välja tasandid, mida on

    Suhtlemispsühholoogia
    thumbnail
    22
    docx

    Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks

    Kontakti tunnused: 1) psühholoogiline kohaolek; 2) muude tegevuste katkestamine; 3) kontakt oma vajaduste ja tunnetega; 4) pöördumine partneri poole; 5) pikkontakti võtmine; 6) huvi ülesnäitava hääletooni kasutamine. Põhiprobleemid seoses kontaktiga: 5 raskust kontakti loomisel: 1) võõraste tunnete, ideede, mõtete teadvustamata omaksvõtt; 2) tükike endast, oma tunnetest kantakse partnerile üle; 3) enesevastu pööramine; 4) koosvoolamine, mina ja sina piir on ebamäärane; 4) hajumine, kõrvalekaldumine, kontaktist väljaastumine. 11. Eneseavamine: on oma mõtete, tunnete, hoiakute, kogemuste ja kavatsuste, lootuste ja kartuste suhtumiste ning sümpaatiate esitlemine teistele inimestele. 12. Sotsiaalse situatsiooni olemus. Võimalikke liigitusi. Mina-tasandid. 13. Mina-tasandid ( E.Berne järgi). Suhtlemistasandite teooria: Berne järgi lühidalt: teiste inimestega suheldes kasutame üht

    Suhtlemispsühholoogia
    thumbnail
    9
    pdf

    Suhtlemine: Info vahetuse kaudu mõjutamine

    alaväärsusele, argusele, nõrkusele ning kõneleja veendumusele, et tema jutt on tähtsusetu. Omaette tähendus on sosinal, mis tähendab, et teised peale omavahel rääkijate seda kuulda ei tohi. Rütm ­ määrab, milliseid sõnu lauses rõhutatakse ja sellega ka lause tähenduse. Rütmi ja erinevate rõhu asetustega erinevatele sõnadele ja sõnaosadele võib saavutada otsesõnu väljaöeldule risti vastupidine tulemus. Lause vale rütm võib lause ka peapeale pöörata. Näiteks: Olen mina ikka õnnelik! - väljendab seda, et olen tõeliselt õnnelik Olen ma ikka õnnelik? - väljendab kahtlust, kas ma ikka olen õnnelik. Rõhutatult ja aeglaselt öeldakse tavaliselt välja enda jaoks olulisi asju. Tähelepanu tuleb pöörata ka parasiitsõnade kasutamisele ja sellele, et mõtlemise taustaks ei tasuks häälitseda ( ma aaaa arvan, ...) SOTSIAALSED ROLLID Roll on ühiskonna ja sind ümbritseva väikegrupi poolt heakskiidetud käitumisviis (õpilane,

    Suhtlemine
    thumbnail
    18
    odt

    Psühholoogia arvestus - secunda

    Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu

    Psühholoogia
    thumbnail
    7
    docx

    Suhtlemispsühholoogia

    on varjatud tunded. Suhtlemisel on 3 peamist aspekti ­ info, mõju ja taju. Info ­ antakse edasi vaid märgid (sõnad), ilma emotsiooni, hääletooni lisamata. Mõju ­ eelkõige mittesõnaline sõnum (intonatsioon, kehahoiak, zestid). Info kohalejõudmist mööravad filtrid. Filtreid parandavad 4,5 filtrit ­ suhe endaga (enesehinnang, milliseid kaitseid kasutan, kas ma tean, kes ma olen, eneseväärtustamine) , suhe loodusega/jumalaga, suhe teistesse, suhe ühiskonda. Mina tähtis OK+/tähtis Sina OK- Sina OK + Mina OK- Kontakt ja suhtlemisakt Kontakt on kahepoolne seisund suhtlevate partnerite jaoks, mis avaldub kindlate tunnustena, mida on võimalik mõõta ja analüüsida. Osaliselt. Kontakt leiab aset tähelepanu, keskendumis ja erutuse hetkel, mil me näeme, puudutame, haistame, kuuleme, maitseme ja tunneme oma keskkonda. Kontakt leiab aset siis, kui on erinevus mina ja sina vahel. Leiab alati aset nüüd ja praegu

    Suhtlemispsühholoogia
    thumbnail
    22
    pdf

    Suhtlemine ja kuulamistõkked

    2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs Kõiki nimetatud probleeme käsitletakse seostatult suhtlemiskompetentsusega kui ühe olulise osaga inimese sotsiaalsest kompetentsusest. Suhtlemisvajadused ja nende rahuldamise põhiteed. Suhtlemisvajadus kui inimese üks põhivajadusi. Suhtlemine kui teiste vajaduste rahuldamise vahend. Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus 2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon

    Suhtlemine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun