Mina tasandid, TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS (0)

Mina tasandid 10
MAINORI KÕRGKOOL
Rakenduspsühholoogia õppesuund
Personalijuhtimise eriala
MINA TASANDID
TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS
Referaat
Juhendaja : Maie Oblikas
Tallinn 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. ISIKSUSEST ÜLDISELT 4
2. MINA TASANDID 5
2.1. Lapse, Täiskasvanu ja Vanema tasand 5
Nõrk vanem, tugev laps, tugev täiskasvanu - viljakas ühendus. Laps lisab täiskasvanule soojust ja loovust . 5
2.2. Mitu rolli päevas 6
2.3. Kuidas rollid suhete erinevatel tasandilte muutuvad? 6
2.4. Iseenda jälgimine aitab suhet parandada 7
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 10

SISSEJUHATUS

Isiksuse üks suuri võimeid on ennast ise kõrvalt jälgida ja kasvatada, millest tuleb eluterve mina-teadvus. Referaadi teemaks on mina-tasandid, kus Berke`i järgi on inimeses olemas kolm MINA- tasandit : Vanem, Täiskasvanu ja Laps.
Iga inimene peaks analüüsima enda käitumist, et teadvustada oma minasid. Selline käitumine aitab isiksusel areneda ja parandab sotsiaalseid oskuseid .
Referaadi esimses osas räägin isiksusest üldiselt, et mõista, millele baseeruvad mina-tasandid. Teises osas kirjeldan pikemalt mina-tasandeid, millised on inimesd erinevates olukordades , kuidas mina-tasandid mõjutavad meie igapäeva suhteid ja kuidas enesejälgimine aitab meil toime tulle erinevate mina rollidega.

ISIKSUSEST ÜLDISELT

Isiksus on psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, keda saab võrrelda teiste inimestega, kellel on kaasasündinud eeldused ja elu kestel lisandunud omadused või kalduvused (Bachman, Maruste 2001, viidatud A.Vatsel 2003 järgi).
Psühholoogia peab isiksuse mõistmise ja määratlemise aluseks selliste järjepidevate (püsivate) käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumit, mis sama isiku puhul samades või sarnastes tingimustes seaduspäraselt või suure tõenäosusega avalduvad (korduvad). Läbi isiku iseloomu võib ennustada käitumist, eelistusi ja valikuid ( ibid ).
Indiviid sünnib ja kohaneb keskkonnaga. Tema kultuuriline taust tuleb keskkonnast, kus ta esimesed aastad elab ja kasvab. Nii näiteks on avastatud, et kuigi jaapani keeles ei ole häälikutel R ja L vahet, suudaksid ka jaapanlased neid häälikuid eristada. Kuna aga imik kuuleb enda ümber spetsifiilist jaapani keelt, tekib tal nn. jaapani aksent ja ta ''unustab'' R ja L häälikute vahe (Butterworth, Harris 2002, viidatud A.Vatsel 2003 järgi).

MINA TASANDID

Vastastikuse mõjutamise seaduspärasusi on käsitletud väga paljudes teaduslikes kontseptsioonides, teooriates, mudelites. Käesolevas referaadi raames käsitlen neist ühte populaarsemat- Eric Berke`i transaktsionaalset analüüsi. Berke`i järgi on vanusest sõltumatult inimeses olemas kolm MINA-tasandit: Vanem, Täiskasvanu ja Laps.
(Eesti Maaülikool 01.03.2008)

Lapse, Täiskasvanu ja Vanema tasand

Berne ’i arvates käitub iga normaalne inimene vaheldumisi kolmel eri viisil: Lapsena, Vanemana ja Täiskasvanuna. Ta nimetas need kolm tasandit isiksuseosa egoseisunditeks ja uskus, et igal konkreetsel hetkel viibime ühes neist.
Laps on meie loominguline ja emotsionaalne osa, käsud-keelud ja hoolitsemisvajadus pärineb Vanemalt ning ratsionaalne mõtlemine iseloomustab Täiskasvanu seisundit .
Transaktsioonianalüüs erines traditsioonilisest psühhoanalüüsist, kuna keskendus inimeste vahel, mitte inimese sees toimuvale. Berne uskus, et kui jälgime inimeste egoseisundeid suhtlemisel, aitab see meil paremini teisi mõista ja seeläbi oma suhteid parandada.
( Signe Kõiv 01.03.2008)
Joonis 1. Kõrvalolevalt jooniselt näeme, millised tasandid omavahel suhtlevad (Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 01.03.2008)
Inimeses võivad eri tasandid olla erinevalt väljendunud:

• Nõrk vanem, tugev laps, tugev täiskasvanu - viljakas ühendus. Laps lisab täiskasvanule soojust ja loovust.

• Tugev vanem, tugev täiskasvanu, nõrk laps – vahelduvalt täiskasvanu ja vanem. Suudab lahus hoida faktid ja ettekirjutused .
  
• Nõrk vanem, tugev täiskasvanu, nõrk laps - teistel raske sellisega koos töötada. Asja- ja tõelisusekeskne, väga ratsionaalne ning tundevaba.
  
• Tugev vanem, nõrk täiskasvanu, tugev laps – ebamugav kaaslane . Karm ja autoritaarne, samas armastav ja hoolitsev.
  
• Nõrk vanem, nõrk täiskasvanu, tugev laps – tugev energiaallikas , edukas seal, kus on kasu tema isiklikust veetlusest. Ei ole hea juht.
  
• Tugev vanem, nõrk täiskasvanu, nõrk laps – juhtide hulgas on selliseid palju. Konservatiivne ja autoritaarne.
  

(Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 01.03.2008)

Mitu rolli päevas

Iga inimene võib päeva jooksul korduvalt oma rolle vahetada. Vaatleme lähemalt keskealist tegevjuhi positsiooniga meesterahvast. Hommikul ärgates on tegu Lapsega — unisena käitub, reageerib ja tunneb mees ennast väikese lapsena. Ta võib olla pahur ja mossis või hoopis lähedust ja hoolitsust vajav.
Õige pea saab Lapsest Vanem — mees suhtleb hommikusöögi ajal lastega, viib nad kooli või lasteaeda. Loeb sõnad peale, kuidas käituda ning mida tohib teha ja mida mitte.
Tööle jõudes on Vanemast saanud Täiskasvanu. Koosolekul keskendutakse uue programmi juurutamisele ning juhi rolliks on meeskonnale selgitada, millised muudatused ees ootavad ja missugused funktsioonid igal liikmel sellega seoses on. Ta on otsustav, arutlev ja kalkuleeriv.
Peale tööpäeva paariks tunniks sõpradega kohtudes muutub mees jälle Lapseks — viskab nalja , proovib kätt piljardis ja ajab meestejuttu. Kui õhtu sõpradega on pikale veninud, võib kodus oodata abikaasast Vanem, mis seab mehe trotsliku ja vaikiva Lapse rolli. Kui abikaasa võtab sõpradega olemist täiskasvanulikult, võib õhtu jätkuda Täiskasvanu tasandil oma päevast vesteldes või Lapse tasandil lähedust otsides ja kaisus telekat vaadates.
(Signe Kõiv 01.03.2008)

Kuidas rollid suhete erinevatel tasandilte muutuvad?

Järgnevalt üks võimalikest arutluskäikudest, kuidas suhte erinevatel tasanditel võib domineerida Laps, Täiskasvanu ja Vanem.
Kui naine kohtab sümpaatset meest, võime teda sageli näha Lapse tasandil. Naine on mänguline ja flirtiv, tunneb ennast siiralt õnnelikuna. Koos „südame sünnipäevaga” avastatakse maailma ning muresid ei paista olevat. Võib küll esineda huvide konflikte, äkilisi vihahoogusid ja solvumist, nagu laste puhul ikka, kuid nendest saadakse kiiresti üle.
Suhte arenedes jõuab naine Täiskasvanu tasandile . Ta huvitub partnerist pikemas perspektiivis — õpib teda põhjalikumalt tundma, läheneb erinevatele olukordadele mõistuslikult, mitte emotsionaalselt.
Selles staadiumis näeb naine meest potentsiaalse perekonnapeana, oma tulevaste laste isana. Ta kogub infot ja fakte mehe kohta, käitub eneseteadlikumalt ja täiskasvanulikumalt. Suhtes on vähem mängulisust ja emotsioone, rohkem argipäeva ja rutiini.
Vanema tasand võiks paarisuhetes olemata olla, kuid siiski seda esineb. Kui naine käitub peamiselt Vanemana, on see pidev kontroll, näpu vibutamine ja monoloogid teemal, kuidas teine peaks elama.
Vanem tahab, et asjad oleksid hästi, kuid on seejuures egoistlik ning teenib ainult enda huve. Ta küll lähtub soovist oma perekonda kaitsta, kuid seab sellega partneri Lapse tasandile ning ei võta teda võrdsena.
Tegemist on näitlike situatsioonidega, kus sama hästi võib soorollid vahetada, et aimu saada partneri käitumismustritest.
(Signe Kõiv 01.03.2008)

Iseenda jälgimine aitab suhet parandada

Kuigi eelistame uskuda, et käitume enamikus olukordades loogiliselt ja ratsionaalselt, ei pruugi see alati nii olla. Kui tabad ennast partnerit noomimas või etteheiteid tegemas, saad Vanemale enda sees stoppkäsu anda.
Edukamad on need paarisuhted, kus Vanemat on minimaalselt ning tasakaalus on nii mehe kui naise puhul Täiskasvanu ja Lapse osakaal. See võimaldaks realistlikku ellusuhtumist , kohustuste täitmist ja edasipüüdlikkust, kuid samaaegselt ka oskust vallatleda, olla siiras ja loov ning ennast ja maailma mitte liiga tõsiselt võtta.
Kuna Laps, Vanem ja Täiskasvanu esinevad erinevas situatsioonis igal inimesel, on edukad need, kes suhtlemises seda ära tabada oskavad ning ise vastavalt ka käituvad.
(Signe Kõiv 01.03.2008)

KOKKUVÕTE

Esitatud töö kokkuvõttes võin öelda, et antud teemaga tutvudes olen tutvnud ka iseendada. Olen täheldanud enda juures käitumise märke, mis sobivad kõigi kolme mina-tasandiga. Seetõttu olen õppinud on mõtteid jälgima ja ratsionaalsemalt käituma.
Antud töös tuleb välja, et väga palju kuidas me käitume sõltub eneseseisundist. Tihti ei oska me seda analüüsida ega isegi märgata. Iga inimene peaks leidma tasakaalu oma mina-tasandite vahel. Ei ole ehk ühtset mustrit, miline tasand peaks domineerima ja milline mitte. Inimest, kellel on tasakaalus Lapse ja Täiskasvanu tasand peetakse üldiselt tasakaalukaks.

KASUTATUD ALLIKMATERJALID

Eesti Maaülikool. (01.03.2008). Suhtlemispsühholoogia üldkursuse õppematerjal. [ http://ms.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=65165/Suhtlemis_loeng.pdf ].

Kõiv, S. (01.03.2008). Mees vajab naist mitte ranget vanemat. [ http://woman.delfi.ee/suhted/suhted/article.php?id=17405967 ].

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium. (01.03.2008). Inimeseõpetuse õppematerjalid.
[www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/103/InimopTervisekasvatus9.doc].

Vatsel, A.( 01.03.2008). Rollimängu mõju isiksuse arengule. [ http://www.dragon.ee/download/info/rollim2ng-arpo_vatsel.doc ].